www.militaar.net

Olen mitmeid kordi käinud kaunil Tšehhimaal kultuuri ja eriti õllereisidel, ning täheldanud siin-seal sõjaaegseid dzotte. Noh, normaalne, neid ju igas riigis kes sõdinud maailmasõdades. Hiljuti Wikimapia militaarsektsioonis kolades nägin Tšehhis tihedalt täispikitud märkeid terve riigi ulatuses piiride läheduses. http://wikimapia.org/#lang=en&lat=49.94 ... =b&tag=516
Kuna märked on aktiivsed, viisid need ühele Tšehhi netilehele, http://mapa.opevneni.cz/?n=49.87222&e=1 ... 000000&m=z kus hakkas lahti rulluma minu jaoks hämmastav lugu. Aastatel 1935 - 1938 rajati riigi kaitseks kaitserajatiste ulatuslik võrgustik, mis Saksa suunal oli kohati kolmekordne. Kui Saksa suunal oli tegu peamiselt dzottide ja reduutidega siis Poola (ehk ka Vene siis) suunal rajati raskemad kindlustused koos kahurväe tulepunktidega. Kuna interaktiivsel kaardil on näha ka laskesektorid ja ulatus, hämmastas see, et tulesektorid kattuvad ja on mitmekordselt dubleeritud. Kahurväe positsioonidel on näidatud ka maa-aluste käikude ja ladude paiknemine. Tšehhi netileht on ülima asjalikkusega kajastanud kogu projekti, lisaks joonistele-koordinaatidele ja muule mudrule on toodud ära ka insenerid ja iga punkti ehitaja. http://www.opevneni.cz/ Ühesõnaga väga informatiivne lehekülg.
Tekkis mitu mõtet-küsimust, millele ehk foorumlased teavad kosta midagi. Kas neid rajatisi ka sõjaliselt kasutati? (Annekteerimine vist oli suht rahumeelne?) Kui Vene väed sisenesid 1945 aastal, kas oli neil liinidel mingi võimekus? Ja palju on üldse selliste mega-rajatiste mõttekus? Maginot liinist marsiti ju lihtsalt läbi Ardennide mööda. Igastahes huvitav lugu.

Oeh, korrektsed nimetused, sellest algab kõik...

Ei ole ju raske teha endale selgeks, et nende kindlustiste rajaja oli Tšehhoslovakkia, mitte Tšehhia. Veebileht käsitleb neid ainult tänapäevase Tšehhia alal...

Piltidel vähemalt on enamikus hooned. Kindlasti on kuskil rajatisi ka...kui me ei oska täpsemalt määratleda, kas on 'hoone' või 'rajatis', siis ütleme 'ehitis'...

Piltidel ei näinud küll ühtegi 'dzotti'. Vähemalt lehe järgi pole seal ka 'reduute', ehkki võiks arvata, et neid ikkagi võiks olla.

Eesti keeles on 'suurtükivägi', mitte 'kahurvägi' (ehkki füüsiliselt olid kahurid neid kindlustistes enamuses, võrreldes muude suurtükkidega).

Tulesektorid peavadki kattuma. Kui on ressursse, siis võib muidugi dubleerida ka (Eestil nt selliseid ressursse polnud).

Anneksioon enamasti ongi rahumeelne, küll aga ei pruugi olla anneksioonile eelnenud okupatsioon.

1938 teadupärast ju relvavastupanu polnud, 1945 võidi neid kasutada küll. Vaadates pilte, tundub võimalik kasutamine olevat olnud väga vähene.

Mõttekus - sellised liinid olid mõttekad, sest nendest oli väga raske minna läbi, kaotused oleksid olnud suured. Või on siis ülekaal olnud mäekõrgune ja vallutajad on tohutultsuurtükiväe/lennuväe ressursse+Nõukogude praktika, et on tohutult inimressursse. Selliste liinide heidutus oli suur.

Maginot' liini toomine mõttetuse näitena on ebaõnnestunud. Liin oli ehitatud hästi, vastupidamisvõime oli suur. Järgi andsid mitte teras ja betoon, vaid inimesed...iga kett on nii tugev, kui tugev on selle kõige nõrgem lüli.

Poola suund oligi Poola suund (nagu näitas 1938/39), Nõukogude Liitu luges Tšehhoslovakkia ikkagi enda liitlasena.

Beneši liinist siit ka:
https://en.wikipedia.org/wiki/Czechoslo ... ifications

Aitäh teemaalgatajale!
Väga asjalik kaardilink. Legend kuues keeles, uskumatult hea topoalus. Tundub, et topo on kogu tsehhia kohta hea, vähemalt mu seikluste kohtades. Igatahes ma nautisin ja nostalgitsesin tubli tunni ...

Vabandan siinkohal et olen vaid selline keskmine NA armees teeninu ega ole kursis kõigi täpsete terminite ega käesoleval ajal kasutusel olevate mõistetega. Loen mõnuga siinse foorumi korüfeede mõtteavaldusi ja olen üldiselt kahe käega poolt, kui tuliseks või lahmivaks need lehekülgede viisi mõtteavaldusi ka ei läheks. Aga Tšehhias tahan veel kord ära käia, oma isikliku autojuhiga, et saaksin just igas külas või kohas kus on need kaitse-ehitised, nuuskida veidi ringi,ja kui tahan, teha väike pilku Urquel, nautida loodust ja veidi sõjaloolist ajalugu. Ja siis siirduda Györi Ungaris, olla kohas, kus kunagi oli väeosa 61979, milles veetsin mõnes mõttes kenad 10 kuud. Aga see on juba omaette lugu...