www.militaar.net

Kasulikku:

http://www.sirp.ee/index.php?option=con ... 8&Itemid=2

Asjakohane.

Toomase artikli oleks võinud kasvatada palju pikemaks, kuna vigaseid raamatuid on palju. Et mitte üldsõnaliseks jääda: "Vendade riigisaladus" - soome keelest peaks ju tõlkida oskama !

jne

Lisaks siia ritta veel ühe minu hella kõrva alatasa väga valusasti riivava sõna just filmide subtiitritest, mis haakub Boltowsky artikli järgmise lõiguga:"Mõttetu on tõlkida saksakeelne Gefreiter vene sõnaga “jefreitor” (EMS, lk 360). Sama hästi võiks siis ju Oberst olla näiteks “polkovnik” ja SS-Standartenführer isegi “SS-polkovnik”! Kahtlemata oleks sama kole rääkida SS-kolonelist. Nali naljaks, kuid kui Gefreiter ei kõlba, siis pakuks ikkagi eestikeelset “kapralit”.
Nimelt sõna "kompanii", mis kõlab tegelikult (ja ka tähendab) sama moodi nii eesti, inglise, kui ka saksa keeles. Seda tõlgitakse millegi pärast raudse järjekindlusega kui "rood". Sama loogika järgi võiks tõlkija kasutada võib-olla ka mingit türgi, või isegi muu eksootilise maa samas kategoorias üksuse nimetust.

Olen tähelepannud, et vahel aetakse SS ja SA segamini.
See on õige küll, et tõlk peaks ennem tutvuma pisut ajalooga.

huvitav oleks ikkagi teada, kuidas ma saan saksakeelsest Sprenggranate-st aru, kas tegemist on kild- või fugassmürsuga või hoopis kildfugassmürsuga? ma olen siiani ikkagi kasutanud väljendit lõhkemürsk

Nagu hr. Boltowsky ka märgib, on eriti tähtis toimetaja osa taoliste tõlgete väjaandmisel. Küllap on üsna raske leida tõlkijaid, kes oleksid kodus kõikvõimalikus terminoloogias, kuid seda hoolsam peaks olema toimetaja, kes peaks ju valdama antud teemat.
Loomulikult panevad nördima massiliselt levivad primitiivsed tõlkevead, mille läbilaskmine näitab lausa lollust, mitte ainult lohakust.
Kuidas saab näiteks läbi minna tõlge subtiitrites, kus keegi ütleb kellegile teravusi (vene keeles väljend "shpilki brosat") ja tõlkija tõlgib otse, et keegi pillub kedagi juuksenõeltega! Selline arutu viga oleks ehk mõistetav olnud, kui filmi tegevus oleks toimunud juuksurisalongis, aga minu mäletamist mööda oli tegemist sõjafilmiga.

Kahjuks jah, kehv tõlge võib muuta hea asja naeruväärseks.

See on üks igikestev jama Aga mis oleks rohi sellele "haigusele"? Tarbijakaitse? Tegelikult tunnen nii mõndagi subtiitrikirjutajat ja ka mainitud SS-vabatahtlikud tõlkija on mu kunagine kolleeg, kes selles kriitikas sai õnneks kõige vähem rooska. Oma mäletamist järgi avastasin sellest raamatust hoopis ühe teise fopaa, aga ilma ülelugemata ei suuda meenutada. Neid suurte värviliste piltidega "ajalookäsitlusi" a'la "IIMS päevast päeva" ei kipu nagu "odava" käsitluse pärast ostmagi - ehk kunagi saab raamatukogust sirvida.

Arnold on kuidagi ülikriitiline. Kes kurat suuri pildiraamatuid a la "II ms päevast päeva" ikka teksti pärast ostab, no siit foorumist keegi vaevalt. Pildiraamatuid ostetakse ikka piltide pärast. Aga näiteks mõnele koolijõmmile võib päris kasulik olla, kui isa raamaturiiulist avastab pildiraamatu ning neid vaadates ka vähe teksti loeb ... Mitte et ma tahaks kuidagi sellele näiteks sattunud raamatule "II ms päevast-päeva" reklaami teha ...