1. leht 4-st

Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo keskus

Postitatud: 29 Sept, 2011 9:21
Postitas Lemet

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 29 Sept, 2011 18:42
Postitas oleeg
Unistada ju võib aga jalad võiksid maapeale jääda.
Üks muuseum justkui oleks aga tõmbenumbrit pole sellest saanud. MIKS? Raha ei ole? Ei maksa... Nüüd hakkavad samad mehed tegema veel suuremat... tõmbenumbrit? :wall:

terv
o

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 09 Nov, 2011 12:45
Postitas tai
Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo keskus
Kas tegemist ei ole mitte omaaegse rannakaitse patareiga? See, et sinna hiljem vangla tehti ei tee sellest veel vanglat.

lihtsalt arvamus... nimetagem asju nii nagu nad algupäraselt ikka olid

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 09 Nov, 2011 13:32
Postitas Castellum
tai kirjutas:
Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo keskus
Kas tegemist ei ole mitte omaaegse rannakaitse patareiga? See, et sinna hiljem vangla tehti ei tee sellest veel vanglat.

lihtsalt arvamus... nimetagem asju nii nagu nad algupäraselt ikka olid
Ja kuidas oli siis selle kompleksi (mida Sa Patarei vanglaks ei luba nimetada) algupärane nimetus?
Vihje: 'rannakaitse patarei' see kohe kindlasti ei olnud...

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 09 Nov, 2011 13:43
Postitas Lemet
"Патареиная казарма"... :roll:

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 09 Nov, 2011 16:05
Postitas Castellum
Lemet kirjutas:"Патареиная казарма"... :roll:
kui Sa mõtled ametlikku (s t venekeelset), siis ainsuses оборонительная казарма ja mitmuses оборонительныя казармы...millal kumbagi, pole veel mina arus saanud. See väljend käib üldiselt ühe (põhimõtteliselt peaks peahoone olema flešš, mida kohapealne seltskond ekslikult kutsub 'lünetiks' - juba Gustavsonilt pärit viga) või kahe peahoone (sel juhul mõlemad - flešš ja goržihoone) kohta...siit ka praegune eestikeelne ametlik 'Patareikasarm'...

...aga kuidas peaks nimetama kogu kompleksi, et see fortifikatsiooniliselt ka oleks õige?

Lemet, sõna 'patarei' on vene keeles nõrga b-ga - батарея...

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 09 Nov, 2011 16:18
Postitas Lemet
:oops:

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 09 Nov, 2011 18:34
Postitas oleeg
tai kirjutas:
See, et sinna hiljem vangla tehti ei tee sellest veel vanglat.
Iseenesest nõus, kuid näiteid on teisigi...
Kui endisesse NKVD käes olnud hoonesse teha elukorterid, siis teatud kaalutlustel mina sinna ei koliks :scratch:

Piinakambri ja vanglaga on inimestel ikka kaunis raske harjuda...
Foobia? Võimalik.

Jätkem hetkeks see küsimus ja vaadakem teise nurga alt.
Miks teha mingisugune keskus Tallinna? Kas seal on Eesti keskpunkt, või seal on - mida näidata, või on see osake uuest regionaal- või mis iganes poliitikast? Ükskõik millise nurga alt sellele lähenedes jõuame ikka ja jälle tõdemuseni, et "tehakse" üksnes seepärast noh: "keegi tahtis" :|
Üsna mitme aspekti poolest tuleks selline keskus teha Narva regiooni või hoopis Valga lähistele... Ka Kuressaare tuleks kõne alla, vahest isegi Paide.
Teha Tallinna selleks, et ... - no tänan, ei.
Asjas seesolijad teavad, mis selle taga on.
Hetkel ei näe ma Tallinnas sellise keskuse loomiseks vähimatki potensiaali peale kahtlase väärtusega (õigemini taustaga) hoone. Aga mis ma siin ikka nagu siil udus...

terv
o

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 09 Nov, 2011 19:13
Postitas alban
Patareisse mingi kool/muuseum/kunstikeskus luua on suhteliselt hullumeelne idee. Maja on läbinisti niiske ja madalamatel korrustel on vesi põrandal. Selleks, et see korda saada nii, et niiskus ja hallitus seesolijate tervist ja inventari ei tapaks, on vaja meeletult raha. Ei tundu eriti mõistlik idee laduda meeletutes kogustes raha mingisse vanasse kivihoonesse kui selle sama raha saaks miljon korda efektiivsemalt ära kasutada sama eesmärgi (näiteks muuseum/keskus) arendamiseks.

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 09 Nov, 2011 19:26
Postitas oleeg
Ei tundu eriti mõistlik idee laduda meeletutes kogustes raha mingisse vanasse kivihoonesse kui selle sama raha saaks miljon korda efektiivsemalt ära kasutada sama eesmärgi (näiteks muuseum/keskus) arendamiseks.
Ole hea ja tutvu pisut museaalide säilitamistingimustega... :lol:

Need on karmimad kui meil kellelgi kodus :write: Seega: kui sinna ei sobi kool, siis muuseum ammugi mitte.
Või noh, teatud perioodi tagant tuleb uued museaalid (ja tõenäoliselt ka haigustesse kärvanud töötajad) leida...

terv
o

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 09 Nov, 2011 22:41
Postitas Castellum
praegune eestikeelne ametlik 'Patareikasarm'
Nüüd hakkasin juba ise puterdama. Kas just ametlik, aga igal juhul eelistatum ja enamkasutatavam on 'Kaitsekasarm', eks 'Patareikasarmut' leiab veel vahest ka...
Miks teha mingisugune keskus Tallinna?
Kui sõjaline keskmuuseum, siis oleks hea, kui ka mingi põhjendusega. Eestis on sisuliselt neli piirkonda, kus on sõjaline ehituspärand 13...20. saj ja ammusemgi - läänesaared, Tallinn ja põhjasaared, Narva/Vaivara ja Tartu. Muu on juba tükatisem....

Kui keskus, siis oleks ju ainult Tartu...EW-aegsetesse lennuangaaridesse pidi veel mõni aasta tagasi vanatehnika keskus tulema, eks need sobiks suure sõjalise raua näitamiseks ka...Tallinn pole küll keskel, aga on mujalt Eestist paremini ligipääsetav kui muud, Paidel pole jälle seda sõjalist pärandit...

Ja mis vanglasse puutub - praegune Meremuuseum ju tegutsebki vanglas - pool muuseumi suurtükitornis, mis muudeti vanglaks, ning pool muuseumi hoones, mis ehitatigi kohe vanglaks - ja pole veel kedagi häirinud...

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 10 Nov, 2011 0:16
Postitas Lemet
Kiikasin kah netist seda värki pisut... Wiki väidab hoone esialgseks ametlikuks nimeks üleüldse hoopis "Kaitsekasarm". Vene keeles siis "Оборонительная казарма"
Ja huvitav, palju neid kinnipeetavaid seal patarei vangals nüüd lõpus peeti? Siis, kui kole kiun ruumipuuduse üle käis. Tsaaririigi ohvitserid ja nooremohvitserid paistsid olevat märksa leplikumad kui tänase päeva kurikaelad. Nimelt olla...
Защитное соружение в мирное время стали использовать для жилья. Там размещался офицерский и младший офицерский состав гарнизона с семьями, а так же ещё 1630 военнослужащих.
Aga sellise suure muuseumi jaoks pole see patareikasarmu koht vast küll mitte kõige sobivam. Eriti kui silmas pidada seda kauniks maalitud perspektiivi suuruse osas. Kui ikka hakatakse kõikjalt üle ilma igasugu tehnikat kokku tassima, jääb sealne territoorium ilmselt peagi napiks. Tartu angaarid- see mõte pole kuhugi kadunud ning vanatehnika seltskond ikka vaikselt toimetab asjaga. Ja Tartu külje all on isand Meos ju kah, nii et üks tee ja kaks asja... :wink:

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 10 Nov, 2011 9:28
Postitas Castellum
Kiikasin kah netist seda värki pisut... Wiki väidab hoone esialgseks ametlikuks nimeks üleüldse hoopis "Kaitsekasarm". Vene keeles siis "Оборонительная казарма"
Vaata minu eelmist postitust... Ametlikkuse kohta - EAA fond 79 (Tallinna Inseneridistants) nim 2 on suurusjärgus 2000 säilikut - olen ainult üksikuid vaadanud ja ei oska nime ametlikkuse kohta suurt midagi juurde ütelda. Aga nim 2 (joonised, 456 säilikut, neist ~50 käsitlevad Patarei ala) - need olen kõik läbi vaadanud ja nime seis ongi selline nagu kirjutasin. Aga Wiki viite eest aitäh, tuleb tuttav ette...mis on jälle hea meeldetuletus, sest vahepeal on tekkinud uut materjali, millega vana parandada ja täiendada...
Ja huvitav, palju neid kinnipeetavaid seal patarei vangals nüüd lõpus peeti? Siis, kui kole kiun ruumipuuduse üle käis. Tsaaririigi ohvitserid ja nooremohvitserid paistsid olevat märksa leplikumad kui tänase päeva kurikaelad. Nimelt olla...
Защитное соружение в мирное время стали использовать для жилья. Там размещался офицерский и младший офицерский состав гарнизона с семьями, а так же ещё 1630 военнослужащих.
Päris täpset arvu ei tea, sest olud on olnud ju erinevad. Üldiselt kvarteerus tsaariajal (pärast 1864. aastat) seal kaks polku. Samas, nt 1899. sai kõrval valmis leivatehas ja alumised kasematid jäid vabaks...kas ka sinna uuesti majutati, ei tea.
EW aegu olid seal osaliselt vangla töökojad. Juurde ehitati - üksikvangistuse hoone 1932. aastal (ametlikult 48 kohta) ja sidehoone 1934. aastal (~500 kohta?). Okupatsioonide ajal oli muidugi ülerahvastatus - olen kohanud ka, et oli ~6000 inimest - kust andmed, ei tea. Mälestuste järgi oli kambriti pilt muidugi hull...
Tartu angaarid- see mõte pole kuhugi kadunud ning vanatehnika seltskond ikka vaikselt toimetab asjaga. Ja Tartu külje all on isand Meos ju kah, nii et üks tee ja kaks asja... :wink:
Sealkandis toimetab ka Ratsarügemendi pärandi selts...ja ERM peaks ju mingil kujul ka valmima, sobiks ju seegi katus- või partnermuuseumina, nagu vanatehnikudki...kokku võiks olla üsna huvitav ja uudne kooslus, nii et Tartu oleks perspektiivne küll...

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 10 Nov, 2011 20:28
Postitas deux
Merekindlust hakati ehitama Nikolai I korraldusel 1828. aastal. 1840. aastast oli seal suurtükipatarei.
Venemaa keisririigi sõjaväe kaitsekasarm ehitati 1920. aastal ümber vanglaks ja seal avati Kohtuministeeriumi Vangimajade Peavalitsusele, 1929. aastast Vangimajade valitsusele ja 1938. aastast Vangimajade talitusele alluv Tallinna Keskvangimaja.

Pikemalt:
http://et.wikipedia.org/wiki/Keskvangla
http://et.wikipedia.org/wiki/Kaitsekasarm_%28Tallinn%29

Re: Patarei vanglast võib saada Ida-Euroopa sõjaajaloo kesku

Postitatud: 10 Nov, 2011 22:54
Postitas Castellum
1840. aastast oli seal suurtükipatarei.
Kustkohast Sa seda sellelt lehelt välja lugesid? Pole justkui sõnakestki...

Vaata, vaheldusena loe kõigepealt läbi see:
http://et.wikipedia.org/wiki/Patarei_%2 ... 5jandus%29

Siin foorumis on küllalt inimesi, kes pärast Sinu lisaküsimustele vastavad.

Suurtükipatareisid oli Patarei kompleksis palju - kindlasti eraldiseisvana vähemalt kolm. Suurtükkidest annab Gustavson 1854. aastal nii - peahooned 100, Kahekorruseline patarei 10 ja Mortiiripatarei 8. Miskipärast on välja jäänud nimeta patarei. Lugemata on ka juba pisut eemal ejäävad Köismäe Ükssarvepatarei, Wachteni patarei ja Kalamaja lünett - pole teada, kas neid arvestati fordi koosseisu või käisid need linna/sadama kindlustiste alla.

Aga Patarei ise polnud kindlasti ainult patarei...