Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Päästeamet saab ballistilised kiivrid ja killuvestid.
Palju, mida sai elanikkonnakaitses ära teha rahata, on praeguseks tehtud. 46 lisamiljonit aitavad plaanide ümber sisu kasvatada. Kuulivestide, tehnika, varjumiskohtade ja sireenide kõrval ei väsi päästeameti peadirektor Kuno Tammearu korrutamast, et valmis peavad olema ka inimesed ise ning varuda tuleb ikkagi enne maru.
Mille peale kulub siis 39 miljonit?
Näiteks kohaliku omavalitsuse kriisialaseks võimestamiseks. Ka täna võite rahandusministeeriumi kodulehelt vaadata, kui valmis on eri omavalitsused. Neid võimeid tuleb juurde anda, näiteks erinevaid sidelahendusi.
Ja üks kõige suurem osa on päästeameti võimestamine varingute, keemiakaitse ja demineerimise alaselt. Ja et päästeamet oleks toimepidev, et oleksid tagatud kütus ja kõik muud asjad, et meil oleks varud olemas.
Väga suur rõhk läheb isikukaitsevarustusele ja ka nii-öelda päästjate ballistilisele kaitsele, ka demineerijate täiendavale ballistilisele kaitsele. Samuti keemiavarustus, kõik erinevad mõõteseadmed ja nii edasi.
Ja selleks, et ka vabatahtlikud saaksid paremini sellistes olukordades tegutseda ja toimida ja osutada inimestele abi. Sest ega ju sellistes olukordades on ressurss alati hästi tähtis.
https://www.err.ee/1608558340/tammearu- ... ed-kiivrid
Palju, mida sai elanikkonnakaitses ära teha rahata, on praeguseks tehtud. 46 lisamiljonit aitavad plaanide ümber sisu kasvatada. Kuulivestide, tehnika, varjumiskohtade ja sireenide kõrval ei väsi päästeameti peadirektor Kuno Tammearu korrutamast, et valmis peavad olema ka inimesed ise ning varuda tuleb ikkagi enne maru.
Mille peale kulub siis 39 miljonit?
Näiteks kohaliku omavalitsuse kriisialaseks võimestamiseks. Ka täna võite rahandusministeeriumi kodulehelt vaadata, kui valmis on eri omavalitsused. Neid võimeid tuleb juurde anda, näiteks erinevaid sidelahendusi.
Ja üks kõige suurem osa on päästeameti võimestamine varingute, keemiakaitse ja demineerimise alaselt. Ja et päästeamet oleks toimepidev, et oleksid tagatud kütus ja kõik muud asjad, et meil oleks varud olemas.
Väga suur rõhk läheb isikukaitsevarustusele ja ka nii-öelda päästjate ballistilisele kaitsele, ka demineerijate täiendavale ballistilisele kaitsele. Samuti keemiavarustus, kõik erinevad mõõteseadmed ja nii edasi.
Ja selleks, et ka vabatahtlikud saaksid paremini sellistes olukordades tegutseda ja toimida ja osutada inimestele abi. Sest ega ju sellistes olukordades on ressurss alati hästi tähtis.
https://www.err.ee/1608558340/tammearu- ... ed-kiivrid
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
ruger kirjutas:Mille peale kulub siis 39 miljonit?
Ja mis eriti oluline - elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks tehakse uus voldik!
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Varjendid tekivad nagu rattateed - mingi kelder värvitakse oranžiks ja kolmnurk sisse ja ongi linnuke kirjas jälle. Tubli töö! Ma ei saa aru, kas päästjad hakkavad nüüd balistilise vesti ja kiivriga kustutama või? Need ära ei sula?
-
- Liige
- Postitusi: 211
- Liitunud: 08 Mär, 2018 21:14
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
wolfgang kirjutas:Ma ei saa aru, kas päästjad hakkavad nüüd balistilise vesti ja kiivriga kustutama või? Need ära ei sula?
Vaevalt. Pigem jääb ballistiline kaitse päästjatel nendeks olukordadeks kui nad lähevad sündmusele, kus on ballistiline oht. Politseipatrullidel on ka ju kiivrid ja kilbid autodes, aga ega nad neid pidevalt kasuta.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Hommikustes ERR uudistes vilksatas läbi teade selle Pucha lähedal olnud linnast, kus päästjad kaevavad laipu rusude alt kokku.
Elanikud läksid pommitamise eest keldrisse varju, pomm tabas maja, maja varises kokku ja varises keldrisse välja, keegi ei pääsenud. Nüüd jääb vaid laipu betoonirusu vahelt õngitseda.
Kordan varasemalt - suvakeldrite nimetamine varjenditeks on väga rumal ja lühinägelik liigutus - meil antud valdkonnas tavapärane "lauake kata end (ise)" lahendus.-
Elanikud läksid pommitamise eest keldrisse varju, pomm tabas maja, maja varises kokku ja varises keldrisse välja, keegi ei pääsenud. Nüüd jääb vaid laipu betoonirusu vahelt õngitseda.
Kordan varasemalt - suvakeldrite nimetamine varjenditeks on väga rumal ja lühinägelik liigutus - meil antud valdkonnas tavapärane "lauake kata end (ise)" lahendus.-
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
No ei kuku ju kõik ja terved majad korraga kokku. Jah, piltidelt näha, et osadel(ja ei ole neid lademes) majadel on mingi osa täielikult kokku kukkunud, aga mitte terve maja. Teistes osades jäävad ikka inimesed ellu.
-
- Liige
- Postitusi: 379
- Liitunud: 25 Jaan, 2009 15:13
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Kirs kirjutas:No ei kuku ju kõik ja terved majad korraga kokku. Jah, piltidelt näha, et osadel(ja ei ole neid lademes) majadel on mingi osa täielikult kokku kukkunud, aga mitte terve maja. Teistes osades jäävad ikka inimesed ellu.
Absurdni asja viies (vabandan): äkki siis poleks ju nendel mitte pihtasaanud majaosade elanikel olnud mõtet ka varjendisse ronida, ei kukkunud ju need kokku....
Kui kelder varjendiks teha või varjendina kasutada, siis peab sellel lisaks vastavale ventilatsioonile olema mitu sisse ja väljapääsu. Terve maja ulatuses peavad sektsioonide alused keldrid olema ühendatud ja ideaalis peaks olema ka tunneli kaudu võimalik väljuda majast eemal, piisaval kaugusel, kuhu maja kokkuvarisemisel rusude takistus ei ulatuks.
Eestis on tavaline, et maja ühe sektsiooni (trepikoja) alune kelder on teistest sektsioonidest eraldatud. Kui keegi seal varjuks ja sektsioon kokku variseks, siis ei pääseks varjunud mitte kuhugile. Mul ühes majas on sektsioonide alused keldrid esialgu küll ühenduses olnud, aga mingi idee pärast on ühendusuksed kinni müüritud. Teises majas pole kunagi plaanitudki sektsioone keldrites ühendada, tegu on 60ndatel ehitatud 6 korruselise telliskividest majaga ja seal keldris varjumides oleks tabamus majale - sektsioonile varjunutele katastroof.
Võimalik, et kui mul Soome kinnisvarsse investeerimise kogemust poleks ja mulle seal maja tutvustamisel neile nüanssidele tähelepanu poleks juhtud, siis ma arvaks ka, et padavai keldrisse ja valmis, aga nii lihtne see asi pole, seal on neil kõik ikka väga põhjalikult läbi mõeldud ja meil tuleks nende seadusandlusest ja reeglitest kiirkorras tõsiselt eeskuju võtta. Kindlasti saame me keldrid kastusse võtta, aga, et neist ikka ka reaalselt tolku oleks on vaja teha kohandusi ja et need tehud saaks tuleb teha vastavad seadused / määrused ja korraldused.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Ma saan aru, et asi halb neil Ukrainas, aga mida siis neil kortermaja inimestel teha? Istuda korteris, maja ees või mida? Põgeneda pole kuhugi. Kus on suurem lootus ellu jääda? Ikka keldris, mis sest, et võid ka seal otsa leida. Kus need Mariupoli allesjäänud elanikud endid varjavad, ikka keldris.
-
- Liige
- Postitusi: 379
- Liitunud: 25 Jaan, 2009 15:13
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Kui probleem on akuutne, olukord on käes ja muud varianti pole, siis kelder ja loota parimat.
Aga kui meil siin käib ju nüüd lõpuks planeerimine ja valmistumine, siis ei saa minna linnukese lahtrisse saamise teed ja ainult "keldrid tühjaks" teed minna.
Asjale tuleb läheneda sisuliselt ja lisaks keldrite ruumi küsimusele teise ja vältimatu sammuna ka ümberehituse nõue kehtestada.
Aga kui meil siin käib ju nüüd lõpuks planeerimine ja valmistumine, siis ei saa minna linnukese lahtrisse saamise teed ja ainult "keldrid tühjaks" teed minna.
Asjale tuleb läheneda sisuliselt ja lisaks keldrite ruumi küsimusele teise ja vältimatu sammuna ka ümberehituse nõue kehtestada.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Loomulikult ettevalmistamata keldris on ohutum kui lageda taeva all.
Lihtsalt arvestada tuleb sellega, ettevalmistamata kelder võib tabamuse korral saada kergesti surmalõksuks. Lisaks on keldrites tavaliselt üksainus sisse/väljapääs ja selle laeks on nii 10 cm betoonist esimene trepikoja trepp, mis ei kannata suurt midagi, nagu sinna midagi suuremat peale variseb, kukub see keldrisse ja ongi väljapääs kinni.
Nõuka lõpuajal toimunud suure Armeenia maavärina ajal selgus ka põhjus, mis need nõuka paneeltornid hävisid - kui paneelid pidid projekti järgi olema armatuure pidi kokku keevitatud, siis see oli enamasti tegemata ja need kukkusid kokku nagu klotsidest tornid. Samas nt soomlaste ehitatud miski kõrge hotell (stiilis Viru) väänles nagu madu, aga kokku ei kukkunud.
Selleks, et paneelika keldreid varjendina kasutada, on minimaalselt vaja teha järgmised ehitustööd
1. lae täiendav toestamine
2. ventilatsiooni rajamine (kasvõi käsitsi vändaga käitatav, tolmufiltriga).
3. akende kinnimüürimine ja sokli seinte pinnasesse matmine
4. eri trepikodade keldrite ühendamine (kasvõi läbironimisluukide tasemel)
5. läbi lae viidud tehnovõrkude läbiviikude hermetiseerimine
Varuväljapääs varjendil muidu tehakse nii, et kui varjend asub hoone all, siis varuväljapääs peab ulatuma hoonest 1,5 kõrguse kaugusele (selleks, et varisev hoone ei mataks seda kinni).
Lihtsalt arvestada tuleb sellega, ettevalmistamata kelder võib tabamuse korral saada kergesti surmalõksuks. Lisaks on keldrites tavaliselt üksainus sisse/väljapääs ja selle laeks on nii 10 cm betoonist esimene trepikoja trepp, mis ei kannata suurt midagi, nagu sinna midagi suuremat peale variseb, kukub see keldrisse ja ongi väljapääs kinni.
Nõuka lõpuajal toimunud suure Armeenia maavärina ajal selgus ka põhjus, mis need nõuka paneeltornid hävisid - kui paneelid pidid projekti järgi olema armatuure pidi kokku keevitatud, siis see oli enamasti tegemata ja need kukkusid kokku nagu klotsidest tornid. Samas nt soomlaste ehitatud miski kõrge hotell (stiilis Viru) väänles nagu madu, aga kokku ei kukkunud.
Selleks, et paneelika keldreid varjendina kasutada, on minimaalselt vaja teha järgmised ehitustööd
1. lae täiendav toestamine
2. ventilatsiooni rajamine (kasvõi käsitsi vändaga käitatav, tolmufiltriga).
3. akende kinnimüürimine ja sokli seinte pinnasesse matmine
4. eri trepikodade keldrite ühendamine (kasvõi läbironimisluukide tasemel)
5. läbi lae viidud tehnovõrkude läbiviikude hermetiseerimine
Varuväljapääs varjendil muidu tehakse nii, et kui varjend asub hoone all, siis varuväljapääs peab ulatuma hoonest 1,5 kõrguse kaugusele (selleks, et varisev hoone ei mataks seda kinni).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
ribikardin kirjutas:Kui probleem on akuutne, olukord on käes ja muud varianti pole, siis kelder ja loota parimat.
Aga kui meil siin käib ju nüüd lõpuks planeerimine ja valmistumine, siis ei saa minna linnukese lahtrisse saamise teed ja ainult "keldrid tühjaks" teed minna.
Asjale tuleb läheneda sisuliselt ja lisaks keldrite ruumi küsimusele teise ja vältimatu sammuna ka ümberehituse nõue kehtestada.
Vt minu eelmine post. Arvan, et see komplekt töid täna turult tellida ühe Mustamäe 5-korruselise paneelmaja tüüpprojekti jaoks on rahulikult 100 tuhat eurot.
Aga muidu õige - ei tohi leppida sellega, et Päästeamet paneb majale sildi külge. Selleks, et ametnikud ei saaks nurki sirgeks sõita, peavadki kodanikud ise hoidma asjadel silma peal ja vajadusel lärmi tõstma.
Mingist nõuka paneelikast päris varjendit mõistagi vähegi mõistliku rahakulutusega saada võimalik pole-nõuab väga suurt ümberehitust, põhiprobleem on selles, et konstruktsioon ei arvesta varjendina kasutamist, õhuke/nõrk õõnespaneelidest lagi, sobimatud väljapääsud, poolkeldrikorruse lahenduse kasutamine jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Eestis on tavaline, et maja ühe sektsiooni (trepikoja) alune kelder on teistest sektsioonidest eraldatud
akende kinnimüürimine...
Ei saa kõike seda teha niisama lihtsalt.
Trepikojad ja keldrid on jaotatud eraldi tuletõkkesektsioonideks. Tuleks paigaldada tuletõkkeuksed, siis vbl lubatakse kogu kelder läbikäidavana teha.
Aknaid keldris ei tohi kinni müürida, peavad jääma kindla ristlõikega avad, suitsuärastuseks (vastavalt põrandapinnale ja ruumalale) + vajadusel päästja sissepääsemiseks koos varustusega. Kui on varuväljapääsud keldrist, siis viimast ei pea alati olema. jne.
Suitsuärastuseks võib muidugi olla tehtud ka vastav spets vent.... aga need ristlõiked on päris räiged, mis siis peavad olema...
See on kõik meil seadusandlikult üks paras peavalu ja keeruline, et asi vastaks päästeameti nõuetele.
-
- Liige
- Postitusi: 3321
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Magalarajoonid - Õismäe, Mustamäe, Lasnamäe on valdavalt isetekkelised parklad.
Tuleks teha maa-alused parklad millel oleks varjendivõimekus. Kui s.. ventikas, siis autod välja, inimesed sisse.
Lahendaks kolm probleemi korraga
1) parkimine
2) laste mänguväljakud (praegu on enamus mikrorajoonidest parkla) ja haljastus
3) varjendid
Huvitav kas ma avastasin sellega Ameerika ?
Kortermaja keldrit varjendiks ei tohiks nimetada. Kui pealpool maja põleb, siis juba peldikutorusid on niipalju, et läbi nende on garanteeritud "suitsu pealevool" ja sellest lähtuv...
Tuleks teha maa-alused parklad millel oleks varjendivõimekus. Kui s.. ventikas, siis autod välja, inimesed sisse.
Lahendaks kolm probleemi korraga
1) parkimine
2) laste mänguväljakud (praegu on enamus mikrorajoonidest parkla) ja haljastus
3) varjendid
Huvitav kas ma avastasin sellega Ameerika ?
Kortermaja keldrit varjendiks ei tohiks nimetada. Kui pealpool maja põleb, siis juba peldikutorusid on niipalju, et läbi nende on garanteeritud "suitsu pealevool" ja sellest lähtuv...
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Keset elurajoone on maapind igasugu kommusid ja trasse täis et koppa ikka eriti maasse ei löö. Kompleksselt koos elurajoonide projekteerimisega oleks pidanud need varjendid rajama.
Reaalsemalt saaks varjendid teha linna haljasaladele/parkmetsadesse kus ruumi ehk veidi lahedamalt. Lasnamäe paesse neid uuristada oleks ka muidugi väljakutse.
Reaalsemalt saaks varjendid teha linna haljasaladele/parkmetsadesse kus ruumi ehk veidi lahedamalt. Lasnamäe paesse neid uuristada oleks ka muidugi väljakutse.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Walter2 kirjutas:Keset elurajoone on maapind igasugu kommusid ja trasse täis et koppa ikka eriti maasse ei löö. Kompleksselt koos elurajoonide projekteerimisega oleks pidanud need varjendid rajama.
Reaalsemalt saaks varjendid teha linna haljasaladele/parkmetsadesse kus ruumi ehk veidi lahedamalt. Lasnamäe paesse neid uuristada oleks ka muidugi väljakutse.
Ei ole Lasnamäel midagi hullu. Kaks aastat tagasi nägin järelevalvealusel majal, kuidas vundamendisüvend, kõik kommunikatsioonikaevikud jms võeti lihtsalt roksoniga sisse. Ei mingeid soonureid ega midagi...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist