Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
PA varjendieksperdiks on saadet vaadates saamas Lea Vainult
Kui sellise "ekspertiisi" tasemelt probleemile läheneda, siis mõistetavalt on ka tulemus nagu on.
Viimsi valla ametnik võiks natuke enne uurida, kui suur on Viimsis veevajadus (üle 10 000 elaniku) ja siis mõelda, kui palju päästaksid mõned väiksed erakaevud.
Küsimus- kes on lugenud PA poolt üllitatud nõudeid varjumiskohtadele?
Üks kriteeriume on, et ei vaja lisakulutusi
Loomulikult ei kõlba selleks mitte ette nähtud keldrikorrused varjendiks, ilma oluliste kulutusteta.
Et kasutada Mustamäe 60ndatel ehitatud 5-kordset paneelmaja hädapärase varjendita (st esimene tabamus ei tekitaks massihauda) on vajalik erilise pingutuseta kuuekohaline summa. Selle eest siis rajatakse
1. keldrilae lisatoestus (varingu puhuks)
2. akende kinni müürimine ja sokli hüdroisolatsioon
3. pinnasevalli rajamine vastu soklit
4. ventilatsioon tolmufiltriga
5. läbikäikude rajamine koos tuletõkkeustega keldri sektsioonide vahele
6. varuväljapääsu rajamine (15 m hoonest väljumisega läbi kaevu)
7. sissepääsude ja nende kohal asuvate treppide toestamine ning rauduste paigaldus
Ja kui need "varjumiskohtadeks" mõeldud keldrid pole juba ehituse käigus kohandatud selleks (tsiviilkaitse kategooriad "lihtradiatsioonivarje" või "varjendiks kohandatav ehitis"), siis mõistetavalt pole ka seal asi palju odavam/lihtsam, probleemid on samad. Keldri konstruktsioon ei arvesta varinguga, suured aknad jne jne. Ja tõde on selles, et 99% ehitistest selleks ikkagi ei sobi.
Soomes keldritel leitav varjendimärk omab sisuna enamasti kaitseklassi S1, kus on kõik see olemas. Ja kaitse on suvakeldrist palju tugevam. S1 tähendab ülerõhu kaitset kuni 1,0 bar. Nõuka lihtradiatsioonivarjel on see 0,2 bar, tavaline kortermaja kukub sellise mõjutamise järel kokku nagu klotsidest laotud torn.
Kui sellise "ekspertiisi" tasemelt probleemile läheneda, siis mõistetavalt on ka tulemus nagu on.
Viimsi valla ametnik võiks natuke enne uurida, kui suur on Viimsis veevajadus (üle 10 000 elaniku) ja siis mõelda, kui palju päästaksid mõned väiksed erakaevud.
Küsimus- kes on lugenud PA poolt üllitatud nõudeid varjumiskohtadele?
Üks kriteeriume on, et ei vaja lisakulutusi
Loomulikult ei kõlba selleks mitte ette nähtud keldrikorrused varjendiks, ilma oluliste kulutusteta.
Et kasutada Mustamäe 60ndatel ehitatud 5-kordset paneelmaja hädapärase varjendita (st esimene tabamus ei tekitaks massihauda) on vajalik erilise pingutuseta kuuekohaline summa. Selle eest siis rajatakse
1. keldrilae lisatoestus (varingu puhuks)
2. akende kinni müürimine ja sokli hüdroisolatsioon
3. pinnasevalli rajamine vastu soklit
4. ventilatsioon tolmufiltriga
5. läbikäikude rajamine koos tuletõkkeustega keldri sektsioonide vahele
6. varuväljapääsu rajamine (15 m hoonest väljumisega läbi kaevu)
7. sissepääsude ja nende kohal asuvate treppide toestamine ning rauduste paigaldus
Ja kui need "varjumiskohtadeks" mõeldud keldrid pole juba ehituse käigus kohandatud selleks (tsiviilkaitse kategooriad "lihtradiatsioonivarje" või "varjendiks kohandatav ehitis"), siis mõistetavalt pole ka seal asi palju odavam/lihtsam, probleemid on samad. Keldri konstruktsioon ei arvesta varinguga, suured aknad jne jne. Ja tõde on selles, et 99% ehitistest selleks ikkagi ei sobi.
Soomes keldritel leitav varjendimärk omab sisuna enamasti kaitseklassi S1, kus on kõik see olemas. Ja kaitse on suvakeldrist palju tugevam. S1 tähendab ülerõhu kaitset kuni 1,0 bar. Nõuka lihtradiatsioonivarjel on see 0,2 bar, tavaline kortermaja kukub sellise mõjutamise järel kokku nagu klotsidest laotud torn.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Nägin Tartus hiljuti KJP Gümnaasiumi ühe majatiiva all avaliku varjendi märki. Kiikasin sisse ning mu üllatus on suur - seal peetakse varjendiks keldri poolkorrust ning veelparem - igal ruumil ka aknad. Tahaks lihtsalt küsida, et mille eest ma täpsemalt varjuma seal peaks? Õpetajate? Samal ajal Tartus erakätes Samelini varjend, Turu tn vana parteivarjend, VOLTA tehase varjend. Miks ei taastata vanu sovjettide varjendeid Peetri tn, pargi tn, ehk ka kesklinnas veel mõned tegelikult on?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Sellel kooli poolkeldrikorrusel on üks ja otsustav eelis -selle kasutamiseks "varjumiskohana" piisab ainult sildi paigaldusest (kulu mõnikümmend eurot).
Need käest lastud ja metallivaraste rüüstatud pärisvarjendid vajaks aga tõsiseid investeeringuid.
Huvitav, kas Kosel (Harjumaa Koset pean silmas) märgitakse varjumiskohtadeks ka poolkeldreid või äkki tehakse korda see nn "parteivarjend", millel 5 meetri paksune betoonlagi?
Eesti tsiviilkaitse ongi ju nagu see siltide paigaldamine - on vaid silt (ja eduraport), kuid sisu pole.
Need käest lastud ja metallivaraste rüüstatud pärisvarjendid vajaks aga tõsiseid investeeringuid.
Huvitav, kas Kosel (Harjumaa Koset pean silmas) märgitakse varjumiskohtadeks ka poolkeldreid või äkki tehakse korda see nn "parteivarjend", millel 5 meetri paksune betoonlagi?
Eesti tsiviilkaitse ongi ju nagu see siltide paigaldamine - on vaid silt (ja eduraport), kuid sisu pole.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Tean. Vastus on ei.Huvitav, kas Kosel (Harjumaa Koset pean silmas) märgitakse varjumiskohtadeks ka poolkeldreid või äkki tehakse korda see nn "parteivarjend", millel 5 meetri paksune betoonlagi?
Poolkeldrite rauduksed on likvideeritud, ventilatsiooniga seotud kohad/sõlmed "ära tapetud", ammu juba.
"Silte ei paigaldata." - ei ole ka arutelu teema.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Suure elektrikatkestuse korral suudab Eestis tööd jätkata 30 tanklat.
Eestis on 30 autonoomse elektritoitega tanklat, kus hoiustatakse rohkem kütust ja mis on suutelised tegevust jätkama ka suurema elektrikatkestuse korral. Elutähtsate teenuste osutajad peaksid aga varuma ka oma generaatori ja kütusemahuti.
Autonoomse elektritoitega tanklatest peaks kütust saama lühema või pikema elektrikatkestuse korral. Üks näide on kasvõi öö vastu esmaspäeva, mil tormituul viis mitmel pool elektri, kuid elutähtsad teenused peavad sellegipoolest toimima ja ka elumajad oma generaatoritesse kütust saama.
Eesti Varude Keskuse strateegiajuht Iivi Luuk ütles, et vedelkütuse müüja peab tagama ühe autonoomse elektritoitega tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks peab olema kas Tallinnas või Harjumaal. Avariitanklad peavad tööle minema 15 minuti jooksul pärast elektrikatkestust.
https://www.err.ee/1608754525/suure-ele ... 30-tanklat
Haiglad suudavad elektrikatkestuse korral tööd jätkata vähemalt kolm päeva.
Venemaa võimaliku elektrikatkestuse korral suudavad Eesti haiglad generaatoritega kriitiliste osakondade töö tagada vähemalt kolm päeva. Ambulatoorses ravis võib aga tekkida seisak.
Toimepidevuse plaani kohaselt peab kriitilisem osa haiglavõrgust tagama elektrikatkestuste korral voolu generaatorite abil vähemalt 72 tunniks.
"72 tundi peavad vastu generaatoritega kõige kriitilisemad struktuuriüksused meil haiglas: erakorralise meditsiini osakond, intensiivravi, operatsiooniosakond, sünnitusabi, meie nakkuskliinik, õendusabikliinik. Kõik need hooned on meil generaatori elektritoitega. Meie kõige olulisematel aparaatidel, nagu hingamisaparaatidel, on olemas ka akud, aga nende akude elu on tavaliselt umbes kaks tundi," lausus Popov.
https://www.err.ee/1608727516/haiglad-s ... kolm-paeva
Elektrinappuse korral jäävad esimesena vooluta elamud.
Kui gaasipuuduse korral tagab riik esmajärjekorras elamute gaasiga varustatuse, siis elektrivõimsuse nappimisel on olukord vastupidine ning esimesena hakatakse välja lülitama just elamuid. Elamupiirkonnad ei jääks siiski pikemaks ajaks elektrita, vaid väljalülitamised toimuksid roteeruvalt, paari tunni kaupa.
"Põhjus on selles, et maagaasi ja kütte osas kehtib väga konkreetne Euroopa Liidu direktiiv, mis ütleb, et kodutarbijad on kõige viimane prioriteet, keda välja lülitada. Ja mingil määral on see ka loogiline, sest soojus on väga oluline inimeste jaoks, ellujäämise ja toimimise jaoks," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar.
Elektrivarustuses on elutähtsa teenuse nõuete kehtestamisega seatud esikohale sellised objektid, millest sõltub otseselt inimeste elu ja tervis, ehk kõige eelisjärjekorras on haiglad, hooldekodud ja häirekeskused, sest häirekeskus telefonil 112 peab olema kättesaadav ja nende kaudu tulevad korraldused ka politseile, päästjatele, kiirabile, kui on vaja inimestele appi minna, selgitas Saar.
https://www.err.ee/1608728929/elektrina ... uta-elamud
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Ei tea kui võimsaid genekaid tanklad toimimiseks vajavad? Mul 7kW-d maksis ca 700 EURi aga ju on siis liig kallis igale tanklale soetada...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Ma tegin kuskil eespool väikse matemaatika, et kui igale tanklale osta 25 kW generaator (siis töötaks ka külmutuskapid ja kohvimasinad), on selle mõju bensiini hinnale 1-2 sendi piires. Lihtsalt MKM-l pole olnud cojonesid seda jaemüüjatele kehtestada. Sellise geneka enda hind on ca 10 tuhat eurot ja sõltuvalt oludest mingi 2-5 tuhat paigalduseks.
Küsimus on peale võimsuse ka kvaliteedis, oleme katsetanud - nt MOSA 7,5 kW 3-faasilise bensugeneka elektri kvaliteet kärab küll rellaka ringi ajamiseks, kuid arvutitele ja tööstusautomaatikale on see kahtlane, eriti kui kasutatakse sagedusmuundureid ja sellist värki. Hakkavad tekkima igasugu probleemid, kuna pinge tuiab sinna-tänna ja sagedus kõigub.
Majanduslikult ei ole mitte mingit põhjust, et need genekad ei peaks igas (või igas teises) jaamas olema. Kujutate ette, mis seal maakonna ainsas genekaga jaamas toimuma hakkab, kui nt 48 tundi elektrit pole? Järjekorda mõõdame kilomeetrites.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9095
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Seda saab lahendada, kui pinge ja sageduse suhtes kriitilised seadmed ühendada läbi UPS-i.Kapten Trumm kirjutas: ↑18 Okt, 2022 8:39 ...
Küsimus on peale võimsuse ka kvaliteedis, oleme katsetanud - nt MOSA 7,5 kW 3-faasilise bensugeneka elektri kvaliteet kärab küll rellaka ringi ajamiseks, kuid arvutitele ja tööstusautomaatikale on see kahtlane, eriti kui kasutatakse sagedusmuundureid ja sellist värki. Hakkavad tekkima igasugu probleemid, kuna pinge tuiab sinna-tänna ja sagedus kõigub.
...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Meie UPS keeldus sellist elektrit vastu võtmast (omab igasugu kaitseid ebakvaliteetse elektri, ülepinge, äikese jne eest).
Samas korraliku 25kW diiselgenekaga probleemi olnud.
Eile töötas üks objekt 40 kW diisegeneraatori abil 12 tundi jutti, mingeid tõrkeid (seal on terve tonn elektroonikat ja kümmekond sagedusmuundurit) ei fikseeritud. Aga see genekas ise maksab nii 20 000 ilma paigalduseta. Millest ma ise olen endale järeldanud, et kallid genekad annavad ka korralikku voolu.
Samas korraliku 25kW diiselgenekaga probleemi olnud.
Eile töötas üks objekt 40 kW diisegeneraatori abil 12 tundi jutti, mingeid tõrkeid (seal on terve tonn elektroonikat ja kümmekond sagedusmuundurit) ei fikseeritud. Aga see genekas ise maksab nii 20 000 ilma paigalduseta. Millest ma ise olen endale järeldanud, et kallid genekad annavad ka korralikku voolu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Kui vinget genekat automaattanklad vajaksid? Kabanoss pole ju eriti oluline.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Seal pole küsimus mitte niipalju vajaminevas võimsuses, vaid selles, mis võimsusega genekas õnnestub saada selline, mis
1. rakendub ja lülitub välja autonoomselt/automaatselt, ilma inimese osavõtuta
2. mille antav voolu kvaliteet on piisav, et sealne udupeen automaatikamajandus töötaks korralikult
Need nõuded välistavad koha bensugenekad. Diiselgenekas, ilmselt mingi 10 kW-st alates (selliseid saab juba automatiseerida) ja nad on piisavalt töökindlad, et 99% kindlusega esimesel katsel käivituda. Jaama enda võimsusvajadus on väiksem, bensiini pumpamiseks vajalikud pumbad on võimsusega mõnisada vatti, pluss muu elektrimudru, ehk 3-4 kW tuleb sealt kokku. Teoorias saaks toita ka kantava bensugenekaga, aga vt ülalpool.
Teiseks - minumeelest automaattanklates on väikesed mahutid, eelistada tuleks suur (mehitatud) tanklaid, kus mahutupark on suurem (järelvedu ei pruugi niiea tulla, sest terminaalid sõltuvad samuti elektrist).
1. rakendub ja lülitub välja autonoomselt/automaatselt, ilma inimese osavõtuta
2. mille antav voolu kvaliteet on piisav, et sealne udupeen automaatikamajandus töötaks korralikult
Need nõuded välistavad koha bensugenekad. Diiselgenekas, ilmselt mingi 10 kW-st alates (selliseid saab juba automatiseerida) ja nad on piisavalt töökindlad, et 99% kindlusega esimesel katsel käivituda. Jaama enda võimsusvajadus on väiksem, bensiini pumpamiseks vajalikud pumbad on võimsusega mõnisada vatti, pluss muu elektrimudru, ehk 3-4 kW tuleb sealt kokku. Teoorias saaks toita ka kantava bensugenekaga, aga vt ülalpool.
Teiseks - minumeelest automaattanklates on väikesed mahutid, eelistada tuleks suur (mehitatud) tanklaid, kus mahutupark on suurem (järelvedu ei pruugi niiea tulla, sest terminaalid sõltuvad samuti elektrist).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Korteriühistu mured https://epl.delfi.ee/artikkel/120085486 ... a-ei-suuda
Minu tähelepanu aga köitis see uks ja paks sein tädi seljataga Tõepoolest, minu nina mind ei petnud, Koidu 7 asubki klass V (0,5 bar) varjend, ehitatud väga ammu.
Minu tähelepanu aga köitis see uks ja paks sein tädi seljataga Tõepoolest, minu nina mind ei petnud, Koidu 7 asubki klass V (0,5 bar) varjend, ehitatud väga ammu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Ühtlasi peaks invertergeneraator stabiilse siinuse andma ja on odav? Ehk lahendaks see bensiinijaama pumpade mure? Minu €700 bensugenekal on muidu nii AWS, starter (vist ka automaatne, peab manuaali uurima) kui ka kolm faasi... Siinust ei tea.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
24h mehitatud tanklas on nagunii pidevalt personal kohapeal, siis generaatori käivitamiseks pole automaatset käivitust vaja, kui seda saab inimene teha.Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Okt, 2022 8:51 Seal pole küsimus mitte niipalju vajaminevas võimsuses, vaid selles, mis võimsusega genekas õnnestub saada selline, mis
1. rakendub ja lülitub välja autonoomselt/automaatselt, ilma inimese osavõtuta
2. mille antav voolu kvaliteet on piisav, et sealne udupeen automaatikamajandus töötaks korralikult
Need nõuded välistavad koha bensugenekad. Diiselgenekas, ilmselt mingi 10 kW-st alates (selliseid saab juba automatiseerida) ja nad on piisavalt töökindlad, et 99% kindlusega esimesel katsel käivituda. Jaama enda võimsusvajadus on väiksem, bensiini pumpamiseks vajalikud pumbad on võimsusega mõnisada vatti, pluss muu elektrimudru, ehk 3-4 kW tuleb sealt kokku. Teoorias saaks toita ka kantava bensugenekaga, aga vt ülalpool.
Teiseks - minumeelest automaattanklates on väikesed mahutid, eelistada tuleks suur (mehitatud) tanklaid, kus mahutupark on suurem (järelvedu ei pruugi niiea tulla, sest terminaalid sõltuvad samuti elektrist).
Arvutite ja tundliku elektroonika pidev toide tuleb nagunii UPS`iga tagada, sest generaator ei ole "katkematu toite" allikas.
Kuna "Kütuse mahutist kättesaamiseks" pole tegelikult elektri olemasolu üldse vajalik, sest tankuri pumpa saab ka käsitsi ringi ajada (ostja keerab vänta) ja väljapumbatud kogused saab müüja käsitsi vihikusse kirjutada, siis elekter on vajalik ainult "personali mugavuse tagamiseks".
(Olen ise töötanud tankurite paigaldamisel, tõstnud rihma ringi, pannud külge vända ja ise prooviks kütust vändaga välja pumpanud.
Vanemates tankurites olid olemas tehasest topelt rihmarattad, vänt tankuris, vändaava katteplekis ja käsitsi pumpamiseks oli vaja ainult olemasolev rihm rihmarattal teise soonde tõsta.)
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist