Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[andrus]

Tegelikult sellel piiramisrõngasse jäänud tsiviilide arvel kaitsjate ridade täiendamise plaanil on jumet:
1. lapsed, meie süütu tulevik. Okupandid tahavad teha propagandafilmi, kuidas nad kommi jagavad - laps tõmbab hõlma alt Uzi välja - piu-piu
2. vanurid, elu näinud, surma enam ei karda. Turukott dünamiiti täis, komberdab kepile toetudes okupantide keskele, kes talle ka kommi tahavad pakkuda ja tõmbab nöörist...
3. naised. Väljakutsuv riietus selga, okupandid peale seda sõdimise asemel ametis vägistamisega või rammestunud peale vägistamist.

Maa peab põlema okupantide jalge all.

[Kriku]

Sa ajad jälle kaht teemat segi. Lahingutel Tallinna äärelinnas võiks olla pikem eelhoiatus kui 2 h.

Plaan peab olema ühtne ja universaalne, Ukrainas alanud tuuma-eskalatsioon võib anda ka tund või veel vähem aega eelhoiatust.

Ja ongi ühtne ja universaalne: 2 tunniga jalgsi linnast välja, pärast seda kaugemale. Linnast välja jõudnule ei kuku tõenäoliselt tuumapomm pähe, suurematel kaugustel vähenevad muud, pikema eelhoiatusega ohud.

Tegelikkuses muidugi on need laagrid-saued ka sõjatsoon nagu Irpinist või Butšast näha, aga seal ei alga lahingud 2 tunniga eelhoiatusest alates, vähemalt mitte igal pool. Hostomeli näitel võib tulla dessant lennujaama, aga vaevalt küll igasse asustatud punkti ümber Tallinna. Kui linnast välja ei suudeta liikluskaose tõttu kõiki ratastel vedada, siis ringtee taga see probleem leeveneb.

Eelhoiatuse aja lühendamisega jõuab lõpuks välja tõdemuseni, et seda ei pruugigi tulla. Eks see olegi riskide hindamise & otsustamise koht, kas on vaja teha suuri kulutusi selleks, et kõik Tallinna elanikud jõuaksid näiteks 15, 30, 45 vms. min jooksul tuumakindlasse varjendisse või on nondele vahenditele mõistlikumaid kasutusi.

[Kapten Trumm]

Ma olen suhelnud paari Soome tsiviilkaitsega tegeleva inimesega ja nende jutt oli selle varjendiehituskohustuse kohta, et Soomes arvatakse, et linnade evakueerimiseks ei pruugi aega olla. Seda võidakse sobivates oludes teha, aga tõenäolised on sündmuste arengud, et ei jõua. Seepärast jätkus see tegevus ka peale külma sõja lõppu ja mitmed suurobjektid said valmis juba Fukujama-ajastul.

Minu küsimus on, et mis meil teisi on, et me tegutseme diametraalselt erinevalt?

[Kriku]

Minu küsimus on, et mis meil teisi on, et me tegutseme diametraalselt erinevalt?

Sa tead ju ise ka vastust - meil ei ole suurt hulka asju, mis neil on, ja me peame tegema valikuid.

[Kapten Trumm]

Neid asju on meil aega olnud 30 aastat teha. Kõik need arvukad ostukeskused, kortermajad ja asjad oleks võinud ehitada nagu Soomes.
Soomes on läbi aegade olnud lisakulu kinnisvara maksumusele läbi varjendi alla 10%, isegi tänane hinnaralli kõigutab hinda palju rohkem.
Mind ajab täiesti vihale sisemini ametnikuvorstide halin "Aga soomel oli 50 aastat edumaad".
Selle asemel, et tunnistada seniste otsuste (eelkõige hästi varjatud valitsuse otsust 1994 varjenditest loobuda) ekslikkust, mida keegi teha ei taha ("kõrgem ametnik ei eksi kunagi").

Seepärast käibki mingi jenkatants ümber probleemi ja narratiivide loomine asjadest, mida Skandinaavias keegi tõsiselt ei võta.

[Kriku]

Neid asju on meil aega olnud 30 aastat teha. Kõik need arvukad ostukeskused, kortermajad ja asjad oleks võinud ehitada nagu Soomes.

Kaugelt suurem jagu Tallinna elamufondist on oluliselt vanem kui 30 aastat.

[Kapten Trumm]

Iga suurem rajatav kaubanduskeskus, spordihall või linnavalitsuse hoone mahutaks oma keldrikorrustele mikrorajooni jagu rahvast. Neid on kerkinud nagu seeni peale vihma.

Näiteks hiljuti valminud Mustamäe keskus, kui see oleks maa-aluste korrustega, mahutaks rahulikult nii 10 000 inimest. Mustaka paneelmajad on kohe kõrval. Soomes küll sellist ostukeskust ei luba keegi ilma varjendita ehitada - reegel on, et niipalju kui majja on projekteeritud inimesi, peab ka varjendisse mahtuma.
Ja et teid liigselt ei koormaks, siis võite rahuajal seda kasutada näiteks parklana, kuid käsu saamisest x tunni jooksul olgu autod kadunud ja laos olevad narid kokku monteeritud ning kõik kasutamiseks valmis.

[andrus]

Mul on kuri kahtlus, et vähemalt osaliselt on nende "Soome/Skandinaavia näidetega", mida siin nüüd jälle ohtralt varrukakäisest puistatakse, sama seis nagu korvtõstukitest tehtava Soome õhutõrjega, mida EKJ-le ei näidatud: viewtopic.php?p=721424#p721424

[Kapten Trumm]

Sa mine käi Helsinkis selle pilguga ringi ja vaata neid tsiviilkaitse märgikesi ustel ja maja seintel.
Muidu on nagu tüüpiline andruse valvetrollimine - näitab vaid sitta lastetoa kvaliteeti.

[Kriku]

Iga suurem rajatav kaubanduskeskus, spordihall või linnavalitsuse hoone mahutaks oma keldrikorrustele mikrorajooni jagu rahvast. Neid on kerkinud nagu seeni peale vihma.

Selle vastu ei vaidle. Aga analoogiad Kiieviga, kust on nii raske välja saada, ei päde.

[Assaad]

Ma algatuseks kordan retoorilist küsimust, et kas nüüdseks on massilisest reisiparvlaevadega evakueerimisest Soome ja Rootsi loobutud?

Teiseks soovin juhtida Kapten Trummi, kes minuarust on tsiviilkaitse teemasid tänuväärselt tähelepanu all hoidnud, tähelepanu asjaolule, et ükskõik kui palju "ametnikurajakad" ka endale tuhka pähe ei raputa, tegematajätmisi see meile vajalikus graafikus ei paranda. IMHO oleks muidugi alustuseks tarvis tunnistada, et suund on olnud vale ja häid lahendusi riigil ja KOV-idel meile vajalikus graafikus võimekust pakkuda ei ole. Uppuja päästmine jääb uppuja asjaks. Riigi asi oleks minuarust selgelt kommunikeerida, et hoolimata vägevast NATO vihmavarjust, võib lähiajal suure tõenäosusega tekkida olukord, kus ujumisoskust testitakse üle pea ulatuvas vees.

Kolmandaks - Tallinnas elab mu arusaamise järgi ca kolmandik Eestimaalastest, mingi 400 000 inimest. Ja evakueerite nad Männiku karjääri ja Tabasallu ja laiemalt Läänemaale?

Täienduseks kiidan takka Kriku kommentaarile järgmisel leheküljel - muidugi, kui tervet rehkendust teha ei jõua, tee pool...

[Kriku]

Küsimus oli praegu eelkõige selles, kuidas nad vajadusel linnast välja saab, mitte selles, kuhu nad lõpuks evakueeritakse.

[Lemet]

Küsimus oli praegu eelkõige selles, kuidas nad vajadusel linnast välja saab, mitte selles, kuhu nad lõpuks evakueeritakse.

Et siis kuidas??? IMHO on täpselt võrdväärse tähtsusega probleemid. Kui jutt juba organiseeritud evakueerimise juurde on kaldunud.

[Kriku]

Küsimus oli praegu eelkõige selles, kuidas nad vajadusel linnast välja saab, mitte selles, kuhu nad lõpuks evakueeritakse.

Et siis kuidas??? IMHO on täpselt võrdväärse tähtsusega probleemid.

Ei vaidle vastu - lihtsalt viimased 2+ lk. käivad esimese kohta.

[Kapten Trumm]

Parem hilja kui eikunagi, valitsus hakkab sireenidega tegelema
https://www.delfi.ee/artikkel/96237821/ ... pogenikest

Elanikkonnakaitsest lähemalt: kontseptsioon pärineb 2018. aastast. Näiteks kuulub sinna riigiinfo telefon, kriisikomisjonide tööd, evakuatsiooniplaanid.

Kui räägime varjumisest, siis juuni lõpuks on Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus ära sildistada varjumiskohad. Järgmine samm on lepingud ja tegevused eraomandis olevate hoonetega, maaalused parklad näiteks.

Ohuteavitus samuti. Meie ohuteavitus oli üles ehitatud tehnoloogiale. Kui räägime asukohapõhisest ohuteavitusest, siis juuli lõpuks saab ka see mobiilse võimekuse. Läheme edasi ka sireenidepõhise inimeste teavitamisega. Kaardistame, kus seda on vaja, ka selle jaoks on 86 miljoni juures konkreetsed rahad olemas.

Mina isiklikult kahtlen selles tehnoloogia kummardamises, kui 3 päeva pole voolu olnud, siis võib selle tehnoloogia (nutiäpid) rahulikult unustada.
Siis on kõige kindlam vändaga ringi aetav sireen. Või siis automootoriga ringi aetav.
https://en.wikipedia.org/wiki/Chrysler_Air-Raid_Siren