Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Väino]

Kui akf Kriku põllukivid tagasi tuua ja panna võrrandisse kaitseklass ning hind, siis mis on parem, kas:
-ainult raudbetoon
-alla raudbetoon, peale kivid, mille vahed lödistad segu täis
-all ja peal raudbetoon, keskel kivid seguga?
Eeldusel, et põllukive ei pea ostma.

[Kapten Trumm]

Igal juhul on:
1. Maetud plastkelder parem, kui mitte midagi
2. Raud- või kiudbetooniga kaetud plastkelder parem, kui 1.
3. Korralik RB kelder parem, kui 2.
4. Projekteerimisel ülerõhkudele vastu pidamiseks arvutatud RB kelder parem, kui 3.
5. Spetsiaalne varjend parem, kui 4.
6. Pikaajaliseks ära elamiseks sobilik varjend koos varude, peltside, duššide, raamatukogu, diskosaali ja ujulaga parem, kui 5

Loendit saab korrata asendades sõna "parem" sõnaga "kallim".

7. Keldritüüpi ruumi rajamine muu ehituse hulgas on enamasti kallimaks mõeldud ja seetõttu kõrvadevaheline tõrge.
Lintvundamendi korral rajatakse keldri "sein" nagunii, lihtsalt veidi madalam (1,20 nullist allapoole) ja veidi õhem. Ja esimese korruse betoonpõrand valatakse nagunii (samuti õhem).

Soomes tehtud ajalooline statistika näitab, et varjendinõue (vähemalt S1 tase) suurendab kinnisvara ehitusmaksumust keskmiselt 7%.
Mina väidan, et ehitushindade mullistumine või muidu ehituslik toretsemine (igasugu klaasfassaadid jne) kasvatab ehitusmaksumust märksa enam kui see ühekohaline arv protsentides. Mille eest saab 1,0 bar ülerõhku kandva asja (mis on masskasutuseks väga hea tulemus).

Seepärast ei maksa jääda pidama kriteeriumi juurde "midagi". Praktilist põhjust lihtsalt pole - me maksame endale märkamata kaugelt suuremaid summasid ehitusärikate mullistuvateks kuludeks ja muidu tilu-lilule, mis väga eluliselt vajalikud pole. Tänapäeva paneelmajad ja kerged karkassmajad pakuvad väga lahjat kaitset isegi 7,62 kontekstis.

[Kapten Trumm]

Kui akf Kriku põllukivid tagasi tuua ja panna võrrandisse kaitseklass ning hind, siis mis on parem, kas:
-ainult raudbetoon
-alla raudbetoon, peale kivid, mille vahed lödistad segu täis
-all ja peal raudbetoon, keskel kivid seguga?
Eeldusel, et põllukive ei pea ostma.

Kaitseks kuulide, kildude, aga ka radiatsiooni eest maksab mass, mis on sinu ja allika vahel, mida tihedam (raskem) on see "kate", seda õhem võib ta olla. Samas tuleb arvestada, et kivid pole betoonist eriti tihedamad ehk nende kasutegur on rahaline, miinuseks on katteplaadi nõrgenemine.

Ja KT extra - kiudbetoon ei ole raudbetoon.

[Kilo Tango]

...
Ja KT extra - kiudbetoon ei ole raudbetoon.

Ja KT extra: nii? Lauses oli "või", juhuks kui sa ei märganud. Teataval määral saab kiududega täita sama betooni tugevdamise rolli. Oleneb, mis kiud seal sees on. Eriti sellises rakenduses, kus seda betoonplaati tegelikult enamasti ei koormata sildele. Kuuli kinni püüdmiseks on kiudbetoon tegelikult parem, kui tavaline sarrustatud betoon. Sarrus on ikkagi sildele töötamisel pragunemise vältimiseks.

[passija]

Boom der Bunker: Wohin im Ernstfall?
Dokumentaal Šveitsis asuvatest varjenditest ja v6rdlus hetkeolukorraga Saksamaal
https://www.youtube.com/watch?v=ovdtlgdWcgA

[Kapten Trumm]

Mögisen niisama: lõim on totaalselt kaaperdatud. Teema: Keldriga või keldrita. 90+% positustest on aga selgelt teemal "milline peaks olema isiklik varjend". Ei ole sama asi.
Keldrimaterjaliks võib olla nii RB, B, (tellis)kivi, plast kui kasvõi kuuse palk. Sõltub pinnasest, reljeefist, veetasemest kui ka lõpp-eesmärgist (veinikelder vs juurikakelder).

Mögisedki ja ajad tegelt jama ka. Tänases geopoliitilises reaalsuses oleks päris narr ehitada moosi- või veinikelder viisil, et see poleks ka varjumiseks kasutatav. Kohe päris loll otse öeldes. Ja iga jama pole varjumiseks kasutatav - mõnikord võib õues pikali visates olla ohutum kui sellises sees istudes.

Vastupidi, minu arusaamises tulebki meil ehitada kahese kasutusega keldreid - et vähendada omaniku rahalist koormust, võib lubada nende kasutamist sügaval rahuajal muuks otstarbeks (nt parklana), kuid see peab olema viisil, et minimaalse eelhoiatusajaga võtta see kasutusele varjendina. Skandinaavias nii kogemata ka talitatakse.

[2korda2]

Mögisedki ja ajad tegelt jama ka. Tänases geopoliitilises reaalsuses oleks päris narr ehitada moosi- või veinikelder viisil, et see poleks ka varjumiseks kasutatav. Kohe päris loll otse öeldes. Ja iga jama pole varjumiseks kasutatav - mõnikord võib õues pikali visates olla ohutum kui sellises sees istudes.

Ma ütleks et päris loll on inimene, kes nõuab eraisiku keldrile 50cm RB lage ja samal ajal mögiseb Leedu riigi peale kui nood võtavad vaevaks testida ühe olulisima taristu osa valmisolekut kriisiolukorraks.

[Kapten Trumm]

Mögisedki ja ajad tegelt jama ka. Tänases geopoliitilises reaalsuses oleks päris narr ehitada moosi- või veinikelder viisil, et see poleks ka varjumiseks kasutatav. Kohe päris loll otse öeldes. Ja iga jama pole varjumiseks kasutatav - mõnikord võib õues pikali visates olla ohutum kui sellises sees istudes.

Ma ütleks et päris loll on inimene, kes nõuab eraisiku keldrile 50cm RB lage ja samal ajal mögiseb Leedu riigi peale kui nood võtavad vaevaks testida ühe olulisima taristu osa valmisolekut kriisiolukorraks.

Mina, erinevalt sinust, jagan mõlemat teemat keskmisest Ainist rohkem.
Et kuidas varjend võiks välja näha. Ja see Leedu londi põrin nädalavahetusel tehti ära Läti ja Eestiga põhimõtteliselt kooskõlastamata ja vastuseisust üle lastes. Hästi tore liitlane selline. Eestis näiteks hoidsid paljud inimesed (mina sealhulgas) telefoni ligidal, sest eelhoiatus oli olemas ja võimalikud olid võrgutõrked ka meil.

[Kapten Trumm]

Hoiukeldri ja varjendi konstruktsiooniline osa kattub suuresti. Hoiukeldrit võib pidada heaks kui see aastalõikes enamvähem ühtlast T hoiab. Selleks, et see seda teeks peab see olema pinnases või kaetud pinnasega. Mõlemal juhul peavad selle seinad, lagi võtma vastu märkimisväärse koormuse pinnasekihilt, mis tagab T stabiilsuse. Ehk siis kui kelder passivselt hoiab temperatuuri siis on tõenäoline, et mingi kuulipildujavalang sealt läbi ei jookse, on ta HDPE-st või jäätisepulkadest.. Veids nukram on seis rahval, kelle keldri lagi on valatud stagnaajal, kus erasektor alati R/B armeerimiseeskirju tähttähelt ei täitnud ja pani näiteks raudteerelsid rostvärgiks betooni sisse. ilmselt selline lagi on vähe "rabedam", suurtüki tule all.
Järgmine küsimus on niiskus. Minevikus rajatud väga hästi niiskuskindlad ei kipu üldjuhul olema. Tihti on lahendatud lisakatuse peale rajamisega.
Ja siis vent, uksed ning tagavar väljapääs. Vent on keldril üldjuhul ventkorstnate ja õhuaukudega lahendatud ja mingi varjendi nõuetele ei vasta. Avatäited ei vasta ka. Ning avariiväljapääs puudub. niiet enivei on olol kelder sundvise võrreldes varjendiga.
Muidugi võiks PÄA mingid keldervarjendite tüüplahendused välja töötada ja joonised oma kodukale üles panna, et erasektor saaks bifunktsonaalseid keldreid rajada omale.

Täpne lahendus, milline kelder kuskile sobib, tuleneks elementaarsest ohuanalüüsist. Ehk siis mis ohud seesolijaid ohustavad. Enne valama hakkamist tuleks kaardile vaadata ja natuke ette kujutada. Kergesti võib juhtuda, et enamikel juhtudel piisabki plastpaagist väikse pinnasepuistega. Kuid on ka kohti, mida fekaali ventileerumisel ähvardab näiteks räige radiatsioonireostus, seal plastpaak ja 10 cm liiva selle peal ei lenda.

See ohuanalüüs tuleks läbi viia sedasi, et võtate arvesse ka hullema. Näiteks Mariupoli terasetehase punkrikompleks oli arvestatud kandma välja tuumarelva tabamust tehase pihta. Kuigi seda ei tulnud õnneks, siis sinna juhuslikult tekkinud lahingute raskuspunktis elas sama asi probleemita üle ka venelaste ränga pommitamise (kasutati 3- ja 5-tonniseid pomme). Teie eramu vaevalt vastase sihtmärk on, aga kui olete arvestanud asukohas hullemaga, siis suure tõenäosusega konventsionaalse lahingu asulas elate ka üle.

Suur-Tallinna ruumis näiteks tuleks arvesse võtta, et 1. konventsionaalsete lahingute korral, kui vastast eemal peatada ei õnnestu, tekib siia lahingute raskuspunkt - otsustage, kas evakueerute Tallinna enklaavi või jääte koju 2. Ämari ja Paldiski sadama tuumapommitamisel liigub saastapilv tõenäoliselt üle ala Suurupi-Valkla (sh Tallinn)

Miks mina valisin 50 cm, mille pärast 2korda2 mind idioodiks peab, siis ka sellele valikule eelnes väike ohuanalüüs. Loomulikult ühekordsest fibo plokist oleks odavam olnud.

[Lemet]

Korduvalt on siin foorumil jauratud, kuidas ENSVs oli tsiviilkaitsevarjendid vaid nomenklatuurile mõeldud....

EST. Varjend.
RUS. Бомбоубежище.
Vanade hoonete - olgu elamute või tööstushoonete - tehnilise läbivaatuse jaoks on kasulikud kõik dokumendid. Need aitavad määrata objekti eluiga, näha tehtud rekonstrueerimisi ja tutvuda varasemate uuringute tulemustega. Selliste dokumentide saamiseks peame sageli pöörduma linna- või riigiarhiivi poole, kus neid dokumente võib leida.
Arhiividokumentidega töötamise käigus leidsime mõningaid huvitavaid fakte, mida hea meelega teiega jagame. Nii saime näiteks hiljuti teada, et 1948. aastal Eestis kehtinud hoonete ja rajatiste projekteerimise standardite järgi projekteeriti igasse kolme-neljakorruselisse elamusse tingimata gaasi- ja pommivarjendid.
Varjupaigad ja varjendid olid infrastruktuuri vajalik element ning need olid kaasatud kõikidesse tüüpprojektidesse, mitte ainult elamute, vaid ka koolide (80% õpilastele), kutsekoolide (100% õpilastele), lasteaedade (100% õpilastele), kultuurikeskuste (hoones asuvad korraga 50% ümbruskonna elanikest) ja teiste asutuste projektidesse. Osa varjenditest olid ette nähtud ka avalikeks, hetkel hoonest möödujatele kasutamiseks vajaduse korral.
Ilmselt oli tolleaegsete projekteerijate tegevuse aluseks tuntud väljend “Minu maja on minu kindlus”. Tänapäeval ei saa igast majast selles elavate inimeste kindlus. Kaasaegsed hooned reeglina varjualuseid, varjendeid või punkreid ei oma. Eestis puuduvad spetsiaalselt ettevalmistatud erivarjupaigad.
Nõukogude perioodi varjualused ei vasta muidugi praegustele tingimustele ja tänapäevaseid ei ole ehitatudki. Meil on paljud linnaosad ja eeslinnad täis ehitatud madalhooneid, millest paljud ei omagi maa-alust parklat või keldriosa.
Ilmselgelt on just täna muutumas kõige aktuaalsemaks idee paigutada varjualused elamutesse. Ja ilmselt pole enam kaugel aeg, kus kaasaegsed arendajad seda asjaolu arvesse peavad võtma ja varjenditega hooned saavad uueks reaalsuseks.

[Kriku]

Nii saime näiteks hiljuti teada, et 1948. aastal Eestis kehtinud hoonete ja rajatiste projekteerimise standardite järgi projekteeriti igasse kolme-neljakorruselisse elamusse tingimata gaasi- ja pommivarjendid.

Kas seal ei ole öeldud, millal sellest praktikast loobuti?

[Lemet]

Nõup.

[Kapten Trumm]

Nii saime näiteks hiljuti teada, et 1948. aastal Eestis kehtinud hoonete ja rajatiste projekteerimise standardite järgi projekteeriti igasse kolme-neljakorruselisse elamusse tingimata gaasi- ja pommivarjendid.

Kas seal ei ole öeldud, millal sellest praktikast loobuti?

Meil töötas hiljuti üks vanem härrasmees, kes tegeles nõuka ajal kortermajade projekteerimisega ja tema ütles, et "varjendid" kadusid nõuete hulgast kuskil 1970ndate alul.

Ma arvan, et antud kontekstis on mõeldud "varjendite" all siiski terminit "varjendiks kohandatav ehitis" (kolmest kaitse-ehitiste kategoogiast kõige lahjem võimalik). Sellised on nt nende 60ndate algupooles ehitatud viilkatusega neljakordsete paneelmajade keldrid maja otstes. Panete tähele, nende majade otsmisest trepikojast maja otsa poole pole ühtegi akent. Samas keldril maja keskel on. Ja nendes majades on keldril kaks sisse-väljapääsu, tavalisest trepikojast ning teiselt poolt maja trepist väljapool hoonet, mis on kaitstud sellise L-kujulise müüriga.

Minu ühe lapsepõlvekodu naabermajas oli selline maja ots välja ehitatud, sissepääs käis läbi suure rattaga raudukse ja seal sees asus tsiviilkaitse õppeklass. Olen korra sees käinud.

Selline maja on nt Vilde tee 143 (leidsin väikse otsinguga)


Maja ots on sellest müüriga keldriuksest pildistaja poole, taustal paistab samasugune maja eestvaates. Kui tähele panete, siis neid keldriuksi on seal 2 tükki, "spetsobjekti" oma on pildistaja poolne. Samas need tüüpsed Mustamäe hallid 5-korruselised lamekatusega majad taolise suunitlusega keldrit ei oma. Üks sissepääs ja väga õhukesed seinad. Sellel kollasel majal peaks sokkel olema laotud 50 cm vundamendiplokkidest.

Siin siis sellise maja ots, see varjendiruum on trepikojast maja otsa poole. Seal pole, erinevalt keldrist maja keskel, aknaid.


Varjendiks kohandatav ehitis pole mõeldud tuumarünnaku vastu, vaid tavapommitamise ja radioaktiivse saasta eest kaitsmiseks,

[Kapten Trumm]

Änks lugemisvara

https://www.rescue.ee/et/juhend/haedaol ... riuhistule

Ohtusid on muidugi pisendatud, nii plahvatavad seal Kalibrid ja S-300d majast piisaval kaugusel.
Eraldi tuuakse välja (millest on eespool juttu), et õõnespaneelidest keldrilaed pole piisavalt vastupidavad.
Ukrainas korduvalt katsetatud - paneelelamu püstaku varisemine lõpeb keldri põrandal.

[Porutšik]

Osade nn. hrustshovkade juures olid veel ka sellised väljapääsud varjenditest. Ja Brezhnevi aegsetel kortermajadel polnud enam midagi varjendi taolist leida.

Siin konkreetne näide on Narva linnast, veel vist alles ka.



Venekeelset juttu kah.

https://www.stena.ee/blog/v-estonii-net ... sostoyanii

https://rus.delfi.ee/statja/81995549/de ... oyavyatsya

.............

Paneks siia ka hiljutise Pealtnägija loo varjenditest.

Täpselt 30 aastat pärast seda, kui Eestis otsustati Nõukogude aja varjendite võrgust loobuda, hakati Ukraina sõja tõttu taas tsiviilkaitsesüsteemi üles ehitama. Kibekähku alustati hoiatussüsteemi rajamise ja avalike varjumiskohtade kaardistamisega, kuid aprillist hakatakse pakkuma raha ka korteriühistutele.

https://www.err.ee/1608930536/pealtnagi ... -uusi-pole

................

Natuke ka siseministri juttu Postimehes.

Vahetame teemat ja räägime kodanikukaitsest. Mitu korteriühistut võiks saada päästeameti varjendite kohandamise toetusest osa?

See on katseprojekt, summa ei ole suur, kuigi varjumiskoha ettevalmistamiseks võib minna suur summa, 15 000 – 30 000 eurot.

Kaubanduskeskuse parklas ei ole võimalik veeta ööd ega olla päevi varjus?

Meie kontseptsiooni järgi ei varju inimesed nädalateks. Kui on vaja pikka aega varjuda, siis toimub evakuatsioon.

Millal saavad kõik korter- ja elumajad ning ühiskondlikud hooned korraliku varjendi?

Praeguse kontseptsiooni järgi võtab 730 000 inimesele varjumiskoha loomine 10 aastat, kui jutt on keldritest ja on piisavalt rahastust, aga viimases ei ole valitsuses üksmeelt.

Meil ei ole kümmet aastat aega oodata.

Ohuhinnang ei ütle, et enne kümne aasta möödumist midagi konkreetset juhtub, aga loomulikult tuleb valmistuda. Kohe kõiki kohustada on keeruline. Esmalt on vabatahtlik, võimalik on selleks raha taotleda. Kui vabatahtlikult pole tehtud, siis arvatavasti riik kohustab. Vabatahtlikult tehakse suurema hoole ja tahtmisega.

Millal saab kohustuslikuks uutele hoonetele varjendi ehitamine?

Veebruaris kiitis valitsus heaks hulga põhimõtteid, kus on ka kokkulepe, et valmistame ette nõuded, et uutele korterelamutele tuleb parkla või kelder rajada varjumiskohana. Ma ei oska seda nii täpselt öelda, aga sellega tegeletakse. Tallinna Tehnikaülikool ja päästeamet on analüüsinud Ukraina kogemusi ja millalgi peavad nõuded tulema.

Küsisite mullu riigieelarvest elanikkonna kaitseks üle 200 miljoni euro, aga saite poolteist. Miks?

Eelmisel ja sel aastal on meil kasutada 50 miljonit eurot elanikkonna kaitseks, sinna lisandus oluliselt rohkem kui poolteist miljonit eurot. Uute investeeringute vajadus on 200 miljonit eurot aastas.

Kas rahalaeva viibimise põhjus on, et siseministeerium ei ole koostanud korralikku kodanikukaitse arengukava?

Arengukava ei ole küsimus, see on poliitikute valikute küsimus. Eestis on seni osa erakondi pidanud tähtsaks ainult sõjalist kaitset. See on küsimus, see on minu roll, ma olen proovinud seda seletada ja olen jõudnud nii kaugele, et elanikonna kaitse rahastamine on koalitsioonileppes ja riigi julgeolekupoliitika alustes kirjas. Ma kujutan ette, et valitsus annab sügisel ka püsiva rahastuse.

https://tv.postimees.ee/7761596/ministr ... aja-ei-ole