www.militaar.net

Mõningatel andmetel ehitasid venelased kuhugile Põltsamaa lähedale 1941. aastal lennuvälja uute lennukite jaoks (Il - 2, Il - 4 ??? ). Sõja Eestisse jõudes olla see hävitatud.
Oskab keegi sellest infost midagi kommenteerida või arvata ?
Lugupidamisega
Õpetaja

Kas keegi on kogunud venelaste poolt 1941. aastal Eestisse ehitatud lennuväljade kohta infot või leidnud kirjandusest ülevaadet sellel teemal ?

Õpetaja

Aviaatori peres sündinuna ja kasvanuna edastan seda, mida ise tean: Venelased ehitasid 1939-1941 Eestisse lennuväljad Paldiskisse (väga võimalik, et Ämari), Koguva Saaremaal, Kuusiku Raplas, Pärnusse. Räägitakse, et lennuväli oli olnud ka Toris. See ei ole ilmselt kogu nimekiri! 1944. a. on teada lennuväli Ridalis Võrumaal.

Saaremaal siiski Kogula.
Koguva on Muhus.

Saaremaal peaks ka Aste lennuväli sellest ajast pärit olema. Kokku siis sõja algul olid olemas Papisaare vesilennukite baas ja Astes, Kogulas, Roomassaares maised lennuväljad.

Pead ei julge anda aga Papisaare vesilennukite baas ehitati vist juba hilisel tsaariajal.
Peab natuke tuhnima.

Papisaare vesilennukite baas on tsaariaja lõpu ehitus, sellega koos ka Kihelkonna-Papisaare munakivitee ja suur osa sealseid maapealseid objekte (betoonangaarid). Nii et pea pärast pole vaja karta

Kas Nurmsi ja Võhma lennuväljad ei pärine II MS. ajast?

Rõika polügonil oli samuti väike lennuväli, mida alates 1950-test kasutati sihtmärgina. Ei tea kahjuks, kas seal on kunagi ka mõni lennuk maandunud või õhku tõusnud, või ongi ta spetsiaalselt sihtmärgiks rajatud.

Jutt lennuväljast Põltsamaal on õige. Kuna minu isa elas tollel ajal Pöltsus, siis teab ta ka üsnagi täpselt seda. Lennuvälja ehitasisd tõesti venelased 41 aastal ETKlt (Eesti Tarbijate Kooperatiiv) ära võetud maale, mis asus Tallinna mnt. ääres vasakut kätt, kui Põltsust välja sõita. Hiljem kasutasid seda lennuvälja ka sakslased ja pärast sõda uuesti venelased, kes tahtsid sinna statsionaarset lennuvälja ehitada. Aga miski pärast jäi see asi pooleli. Isa teab seda sellepärast suhteliselt hästi, et nende pool oli korteris lennuvälja tehniline ohvitser. Kui keegi teab sellest midagi täpsemalt andku teada.

Kuskil siin foorumis on eelnevalt Põltsamaa lennuväljast juttu olnud, aga suures tekstirägastikus ei leidnud momendil üles. Nii siis lisan uuesti:
Ajavahemikus august 1944 kuni 24.9.1944 baseerusid Põltsamaa lennuväljal Luftwaffe ründelennuväe osad Stab./SG 3, komandör: Ob Kurt Kuhlmey ja III./SG 3. Kasutusel olid lennuaparaadid Ju-87 D-5 ja FW-190 F-8. Peale sõda aga kasutasid Põltsamaa lennuvälja ALMAVÜ purilendurid ja langevarjurid (muuseas hüppati aerostaadilt). Ka mudellendurid on oma võistlusi seal pidanud 50-60 aastatel.

Hoopis muud otsides leidsin viite Põltsamaa lennuväljale.
Jutt käib Viljandi hävituspataljoni tegevusest 11.juulil 1941 (Viljandi tollase miilitsa ja hilisema hävituspataljonlase G. Eensoo jutustus, kirja pandud 19.veebruaril 1942 H. Kruusi poolt 7.Eesti Laskurdiviisis).
"Esimene osa ešelonist sõitis otse Põltsamaalt välja. Teine osa aga jäi peatuma umbes 3 km Põltsamaalt Kuningaküla talu kohal, mille läheduses oli ehitamisel olev lennuväli."
Lahingus põles Kuningaküla talu maha.
Ehk on abiks ikka...

Sai täna Tõnismäel Parteiarhiivis käidud ning sirvisin siis sealset kataloogi ka veidi. Leidsin ühe säiliku, kus äkki Sind huvitavale lennuväljale ka midagi viitab. Sry, endal polnud aega vaadata, kuna olin seal hoopis teise teemaga tegelemas ning niigi varastasin tööandja poolt mulle hoopis kolmandate ülesannete täitmiseks antud aega

Aga asja nimi oleks fond 1, nimistu 1, säilik 300 - Kirjavahetus sõjalennuväljade ehitamise kohta. Daatumid 1940-41.

Kui pealinna poole asja, siis saad ehk pilgu peale visata...

Viimasel ajal on selle teema all igati tänuväärset infi liikunud - mine tea, saab ehk mingi pildigi kokku !

Tänud igal juhul kõigile !

lugupidamisega
õpetaja

Olen valdava osa oma elust veetnud lennuvälja läheduses.Tundub, et lennuväli ei olnud eriti salajane kuna asus linna vahetus naabruses. Baaside lepingu sõlmimise järel asuti seda tõesti rajama, tühjendades lähedalasuvad talud inimestest. II maailmasõjas leidis kasutamist lennuväljana mõlema poole poolt. Sakslased olid kasutanud kahte lennurada, venelased ühte. Sõja lõppedes asus sinna ehitatud väikesesse hoonesse elama lennuväeosa, kelle ülesandeks oli põhiliselt territooriumi valvamine. Väljal olnud kaitsevallide vahel asusid kütusemahutid ja ümbruskonnast kokkuveetud purustastud lennukid. 70ndatel kasutati Põltsamaa lennuvälja pettelennuväljana. Alumiiniumkarkassile tõmmatud presendiga kaetud lennukeid võis olla 10. Sõdurid hooldasid neid ja muutsid nende paiknemist. Linnapoolsel osal baseerus suvel AN-2, mis tegeles põldude pritsimisega. Samuti mäletan, et laadapäevadel tehti linnarahvale llennukiga õbusõite. Vist 70ndate lõpus lahkus lennuväeosa sealt koos oma "lennukite" ja muu kraamiga. Vaid mingi roheline konteiner alumiiniumtorudega seisis väljal veel pikka aega. AN-2 kasutas lennuvälja endiselt. Osa lennuväljast künti üles, vallid tasandati. See oleks lühidalt kõik!