Kilo Tango kirjutas: ↑01 Veebr, 2023 17:54
MadMan kirjutas: ↑01 Veebr, 2023 17:30
Ma küll ei mõista kuidas on taimede seotav CO2 seotud elektri tootmisega, aga see selleks.
Lihtsam on teha päikesest kohe primaarenergia ja salvestada seda kasvõi vesinikuna, kui üritada teha seda konversiooni CO2-st mistahes kütuseks. Isegi, kui kasvatada selleks taimi. ...
Näiteks Narva elektrijaamades tehakse "tule abil elektrit" puidust, millesse päikseenergia abil on õhust salvestunud süsinik.
Eespool oli toodud üldiselt aktsepteeritud graafik erinevate akutüüpide energiamahutavusest.
Nagu näha, siis parimate akude energiamahutavus on ca
200Wh ühe aku kilogrammi kohta.
Miks siia tabelisse ei ole lisatud vedelkütuste andmeid võrdluseks?
Seepärast, et kuna (loodusliku, fossiilse) vedelkütuste energiasisaldus on ca
11 700Wh ühe kilogrammi kohta, siis selle tabeli laius minu arvutil peaks olema naftasaaduse siia võrdluseks lisamiseks ca 800cm.
Loodusliku vedelkütuste energiatiheduse erinevus ca 60 korda võrreldes moodsate akudega!
Võrdluseks siis 1kg puidus sisaldub 4 600Wh energiat.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/11 ... _lisa4.pdf
Ühe eramu, mille ühe talvekuu energiavajadus 2 000kWh (talveks kokku 6 000kWh) on vaja varuda kas ca 550kg vedelkütet või ca 1300kg puitu või omada ca 30 000kg massiga moodsat akut.
Jah, senini on küll vesinikku "lihtne" teha aga oluliselt keerulisem on selle säilitamine ja transport.
Sellepärast püütaksegi seda siduda mõne teise ainega, et selle segu säilitamine oleks lihtsam ja energeetiline tihedus oleks oluliselt suurem hetkel kasutatavate akude energeetilisest tihedusest.
Emake loodus püüab taimede kasvuga teha täpselt seda sama, sidudes päikse abil süsiniku, hapnikku ja vesiniku taimede koostisesse ning kui me põletame ahjus puid, siis vabastame päikse poolt biomassi salvestunud päikseenergia.
Biokütuste võrdlus:
https://p29596.typo3server.info/fileadm ... _ES_1_.pdf
Nagu näha, siis puidu koostises on ca 50% C (süsinikku), mis on päikseenergia toimel õhust puitu kogutud.
Taimed vajavad kasvamiseks õhus olevat süsinikku ja mida rohkem on õhus süsinikku, seda lopsakamaks saavad taimed kasvada. (Õhu rikastamist CO2'ga kasutatakse ka kasvuhoonetes taimekasvu kiirendamiseks.)
Tänapäeval püütaksegi väljamõelda, et kuidas seda looduslikku protsessi teha loodusest endast kiiremini (biomassi kasvukiirus pindala kohta) ja kõrgema kasuteguriga kasutades erinevaid mooduseid.
Praeguste päiksepaneelide kasutegur päikseenergia kogumisel pindala kohta on taimede kasutegurist oluliselt suurem aga lahendamata on veel selle energia efektiivne säilitamine võrreldes loodusliku energiatihedusega (kaalu vahe 60 korda).
Hetkel käibki võidujooks ajaga, et kui suudetakse moodsate akude kasumlikkust piisavalt (100x?) kasvatada, siis sobivas poliitilises olukorras kaoks teoreetiliselt vajadus tuumajaamade järele.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.