Kliimamuutustest

[MadMan]

Neokolonistlik EU ekspordib oma reostuse Hiinasse. Kohalike rohepööraste jaoks aetakse mingit mulli saabuvast süsinikuneutraalsusest.

China was European Union’s largest trading partner and the EU was also China’s largest in 2021, with total bilateral trade reaching $828.59 billion. In spite of pandemic headwinds and supply chain crises, China and EU trade volume had increased steadily by reaching 413.9 billion euros (almost the same amount of U.S. dollars), in the first half of 2022.

https://www.newsilkroaddiscovery.com/ch ... ease-of-5/

Eelmisel aastal avati hoolimata sõjast uus Hiina-Saksamaa raudteeliin.

BERLIN, Feb. 21 (Xinhua) -- A new freight train connection of around 12,300 km between Germany's Mannheim and China's Qingdao has been launched to further link the two countries together.
...
For the sixth year in a row, China was Germany's most important trading partner in 2021.

https://english.news.cn/20220221/e28eaa ... e65/c.html

IMHO - EL ei ole mitte keegi ega mitte miski ütleja maailma asjades. Kui Brüsseli isetegevus hakkab liikmesriikide majandust liigselt kahjustama, siis tõmmatakse projektile kiirelt vesi peale. Ilma muusikantide ja muude vasakkonservatiivide abita.

[Kapten Trumm]

Eile olla vastu võetud see nn Brüsseli sundrenoveerimise direktiiv.
Siiski, vastupidiselt juba karjuvatele "alternatiivpoliitika" trollidele võib siin näha positiivset - et lõpuks ometi tekib meie rahaline ressurss, et saaks need lagunevad nõuka paneelmajad sooja pidama. Senisel viisil tegutsedes tuleb enne 22. sajand kätte kui see juhtub.

Erinevalt varrovooglaidudest, kes räägivad "sunnist", tulevad sellega kaasa ka tagastamatu abi meetmed päris soliidses summas.
Seda "alternatiivmehed" ei räägi, kuna see ei toeta nende agendat "Brüsseli nuudist".

Saab siis näha, palju omafinants olema hakkab. Kui hakkab olema nagu toruprojektidel, kus see oli 15-20%, siis on see sajandi pakkumine. Isegi 40% isegi oleks.

Rohkem võimalusi seda enamikus renoveerimata elamufondi korrastada meil rohkem ei tule. Kõige parem on see, et kui finants on piisav, siis saab ära teha ka tervikrenoveerimise (soojustus+vent+küte), mitte 1-1,5 asja, mida ühistud enamasti maksta vaid jõuavad ja mis soojasäästu ei pruugi anda.

Sellisele türanniale tuleb lihtsalt vastupanu osutada, kas parlamendi liikmena või muus staatuses. Ei ole absoluutselt Euroopa Liidu bürokraatide ega kellegi teise asi, millises majas keegi soovib oma enda maal elada. Punkt.

[manjabes]

Kui palju sellest (praeguste hindade järgi arvestatud) rahalisest ressursist jätkub, kui kogu Euroopa hakkab, silmad ruutus peas, massiliselt renoveerima? Ehitusmaterjalide ja töö hinnad ning saadavus ei tõuse ju sellisel juhul kohe üldse, eks?

Eesmärk on üllas, aga tähtaeg praegusel kujul üsna lootusetu.

[Walter2]

Siiski, vastupidiselt juba karjuvatele "alternatiivpoliitika" trollidele võib siin näha positiivset - et lõpuks ometi tekib meie rahaline ressurss, et saaks need lagunevad nõuka paneelmajad sooja pidama.

Nende mägede paneelikate arvutuslik eluiga oli miskised 25-30 aastat. Mida pointi on selliseid soojustada millede esimeste eluiga hakkab juba lähenema 50-le aastale?! Ega see renoveerimine ei seisne kandekonstruktsioonide ega liidete (mis paneelikatel olid teadmata kvaliteediga tehtud keevisliited) ja paneelide väljavahetamises vaid ainult soojapidavuse tõstmises.
Uued korterelamud tuleks ehitada mitte selle veneaegse saasta fassaadi uuendada.

[Kilo Tango]

...
Nende mägede paneelikate arvutuslik eluiga oli miskised 25-30 aastat...

See, et arvutused tehti tollal 30 aasta peale ei tähenda, et need majad peaksid pärast seda kokku kukkuma. Seisavad veel aastakümneid, kui vesi vahele ei jookse.

Asendada tasuks neid selle pärast, et need ei vasta enam tänapäevasele ootusele inimese elukohale. Aga see tekib alles siis, kui ümbruskonnas enam krunte ei ole. Sest selleks peab maja tühjaks ostma ja ükski arukas ärimees ei tee sellist asja kuniks on veel maad, kuhu korterelamu ehitada.

[Kapten Trumm]

...
Nende mägede paneelikate arvutuslik eluiga oli miskised 25-30 aastat...

See, et arvutused tehti tollal 30 aasta peale ei tähenda, et need majad peaksid pärast seda kokku kukkuma. Seisavad veel aastakümneid, kui vesi vahele ei jookse.

Asendada tasuks neid selle pärast, et need ei vasta enam tänapäevasele ootusele inimese elukohale. Aga see tekib alles siis, kui ümbruskonnas enam krunte ei ole. Sest selleks peab maja tühjaks ostma ja ükski arukas ärimees ei tee sellist asja kuniks on veel maad, kuhu korterelamu ehitada.

Tänaste omandiseaduste järgi pole nende majande lammutamine ja uue asemele ehitamine kuigi võimalikud. Selleks peab ikka kaalukas osa elanikest seda tahtma ise. Praegu on meil raskusi isegi välisfasaadi soojustamiseks vajalike häälte kokku saamisega.

Kokku need ei kuku. Kui armatuur püsib, siis seisavad 100 aastat ka veel. Ainus võimalus sellisel juhul saada see vajalik Co2 sääst on leida mingid võõrvahendid ja need kampaania korras täisrenoveerida (soojustus+vent+küte). Seda teha suudavad praegu üsna üksikud majad, enamik piirdub penovoodriga.

[Dr.Sci]

...
Nende mägede paneelikate arvutuslik eluiga oli miskised 25-30 aastat...

See, et arvutused tehti tollal 30 aasta peale ei tähenda, et need majad peaksid pärast seda kokku kukkuma. Seisavad veel aastakümneid, kui vesi vahele ei jookse.

Asendada tasuks neid selle pärast, et need ei vasta enam tänapäevasele ootusele inimese elukohale. Aga see tekib alles siis, kui ümbruskonnas enam krunte ei ole. Sest selleks peab maja tühjaks ostma ja ükski arukas ärimees ei tee sellist asja kuniks on veel maad, kuhu korterelamu ehitada.

Tänaste omandiseaduste järgi pole nende majande lammutamine ja uue asemele ehitamine kuigi võimalikud. Selleks peab ikka kaalukas osa elanikest seda tahtma ise. Praegu on meil raskusi isegi välisfasaadi soojustamiseks vajalike häälte kokku saamisega.

Kokku need ei kuku. Kui armatuur püsib, siis seisavad 100 aastat ka veel. Ainus võimalus sellisel juhul saada see vajalik Co2 sääst on leida mingid võõrvahendid ja need kampaania korras täisrenoveerida (soojustus+vent+küte). Seda teha suudavad praegu üsna üksikud majad, enamik piirdub penovoodriga.

Alati saab ju majad sundlammutada kui direktiivile ei vasta. Elanikele aasta eelhoiatust ja ... (ja muud varianti ma ei näe. Kas hakkame direktiivi täitma ja reaalselt sundlammutame või siis saadame pikalt leebemalt või järsemalt)

[_dumbuser_]

Et nagu teeks ise ilma sõjata sama tulemuse mis sõjaga ?

[Dr.Sci]

Et nagu teeks ise ilma sõjata sama tulemuse mis sõjaga ?

No ma ei tea, äkki juhtub ime ja kuskilt leitakse eksperte, seejärel projekteerijaid, siis ehitajaid ja lõpuks kõigeks selleks raha.
Lihtsalt väljavõte märtsis välja saadetud kirjadest kus küsitakse ekspertiisi, kasutusluba või juba teostatud projektile muudatust:

-Hetkel töid liiga palju ees, loobume
-Meil on hetkel tööde järjekord sügisesse ja loobume. Kandekonstruktsioonide muudatuste korral tuleb esitada ka ehitusteatis ja hiljem peale tööde lõppu kasutusteatis
- Vabandame, loobume pakkumise tegemisest suure töökoormuse tõttu
- Vabandame, hetkel töid liiga palju ees ja peame loobuma pakkumise tegemisest
- Meil kahjuks kevadel töid rohkem sisse võetud kui ära jaksame teha. Loobume
- Meil on ülekoormus. Hetkel pole võimalik. Sellised muudatused nõuavad ka kindlasti kooskõlastamist ja ehitusteatist. Natuke vaatasin ja uurisin, mul endal kahjuks tolleaegseid materjale pole säilinud ja enam objekti ei mäleta. Peaksin ikka kõike uuesti alustama


Ühesõnaga - meil pole isegi ressurssi selleks et hinnaküsimisele vastata pikemalt kui 1-2 lausega... ja nüüd tekib olukord kus 200-300k majapidamist hakkavad otsima kõigepealt kedagi kes hindaks ära nende renoveerimisvajaduse (kiiresti), et saaks otsida omale projekteerijat jne... ehk võibolla umbes 50k majapidamist hakkab lähima paari aasta jooksul pommitama firmasid kirjadega et äkki saab... ja mina ei viitsi, aga keegi võiks uurida palju neid ettevõtteid kes teeks vastava pädevusega töid siis on, seda enam et mitmed (nagu meie) oleme multifunktsionaalsed ja lisaks ekspertiisile projekteerime ja vajadusel ka järelvalvet, ja üks sisse võetud töö kestab läbi mitme kuu ja üle 4-5 objekti korraga sees ei saa hoida.

EDIT
PS.
See et ma Militaar.netis viimase lajal vähem kirjutan, ei tähenda et ma olen siinsest seltskonnast tüdinenud... lihtsalt - töökoormuse tõttu ei jaksa.
Seda enam et hoonetele lisaks ka sillad, ülikool, ja insenerihariduse ja kutsete välja andmise temaatika kaelas.

[Kriku]

Ah, ärge ärrituge. Läheb samamoodi nagu 2035. aasta autokeeluga.

[Kapten Trumm]

Mina olen aru saanud, et selle idee jõustamiseks (ka EL juhtkonnas pole idioodid, kes arvavad, et tagantjärele saab hoonetele nõudeid esitada) nähakse EL struktuurifondides ette ka abirahad, eriti vaesematele liikmetele, kes ise ei jaksa finantseerida. Riigil ilmselt tuleb rahakott valmis panna mingite renoveerimislaenude võimaldamiseks neile, kellel pank seda valmis andma pole.

Täna on kogu selle kortermajade renoveerimise valdkonna suurim probleem jätkuvalt selles, et pank on valmis laenu andma enamasti summas, millest saab ära teha 1/3 kuni pool vajalikust ja poolik renoveerimine annab vähest efekti. Näiteks kui maja on NSVL ajal tehtud teadlikult selline, et ruumid hingavad läbi akna- ja vuugivahede (küttevõimsus nähakse selleks suurem), siis need kinni toppides kaob ventilatsioon ära. Asendade selle külma õhku tuppa laskvate ventklappidega ja ventileerides seeläbi korteritest soojust (läbi originaalvendi) õue, lastakse sama soojus ikka õue kütmiseks ja välisfassaad omab optilist efekti ja praktilist fassaadi säilimise jaoks (nt pole vaja enam paneelivuuke täitmas käia).

Seega KUI antud direktiivi täitmiseks pakutakse ja vähemalt mingi 60% EL osalusega abiraha, tuleks seda võimalust kasutada ja antud probleem lahendada. Eelkõige just kortermajades, kus muud pikaajalist lahendust ei paista.

Täna on täisrenoveerimise suutnud ära teha üsna üksikud kortermajad ja tegemist on enamasti erandlike juhtumitega (hästi suured ja omavahel koostööd tegeva elanikkonnaga majad - näiteks Sõpruse ja Tammsaare tee nurgal on üks selline). Seal annavad ka tööd reaalset efekti küttearvel, mille tulemusena võib igakuine arve isegi väheneda.

Mingi külmaõhuklappidega fassadiremont 100 mm penoplastiga pole jätkusuutlik renoveerimine. Efekt enamasti väike.

[Kriku]

Rahast ei saa ehitada ja raha ei ehita. Vaja on juurde ehitusmaterjalitööstuse võimsust ja uusi ehitajaid, kes siis pärast selle kunstliku buumi lõppu peaks jällegi millegi muuga tegelema hakkama.

[Kilo Tango]

...Näiteks kui maja on NSVL ajal tehtud teadlikult selline, et ruumid hingavad läbi akna- ja vuugivahede (küttevõimsus nähakse selleks suurem), siis need kinni toppides kaob ventilatsioon ära. Asendade selle külma õhku tuppa laskvate ventklappidega ja ventileerides seeläbi korteritest soojust (läbi originaalvendi) õue, lastakse sama soojus ikka õue kütmiseks ja välisfassaad omab optilist efekti ja praktilist fassaadi säilimise jaoks (nt pole vaja enam paneelivuuke täitmas käia)...

See jutt ei ole eriti kooskõlas ei praktika ega ka füüsikaga.
NSVL aegsetes korrusmajades on minu teda kõigis ette nähtud ventilatsioonišaht, mis peaks tagama õhu eemaldamise ruumist. Kust õhk peale peaks tulema on ise küsimus (peamiselt hõredad avatäited ja eraldi vent. avad seintes. Jutud maja läbi seinte "hingamisest" on muinaslood. Usun, et dr. Sci oskab selle kohta täpsemalt rääkida.

Maja soojustamine annab efekti ka siis, kui ventilatsioon on lahendatud ilma soojustagastuseta. Olenevalt majast on ventilatsiooni kaudu soojuse kadu umbes 1/3. Avatäited ja muud piirded annavad ülejäänu.

Suurem probleem on hoopis see, et maja soojustamisel jäetakse radiaatorid endisteks ja nende regulaatorid on veneaegsed. Mistõttu ei julge neid keegi puutuda (hakkavad ju kohe lekkima) ja sistemperatuuri reguleerimine käib akna avamise meetodil. Lisaks ei mõõdeta isiklikku energiatarbimist ja kõigil on savi, kuna "naabrimees teeb niikuinii akna lahti". Kui ma kortermajas elasin, sai meile paigaldatud korterite soojamõõtjad ja hakkas toimuma selle põhine arvestus. Maja kogusoojakulu kukkus selle peale ca. 1/3 kui mu mälu mind ei peta.

[Kriku]

Sellisele türanniale tuleb lihtsalt vastupanu osutada, kas parlamendi liikmena või muus staatuses. Ei ole absoluutselt Euroopa Liidu bürokraatide ega kellegi teise asi, millises majas keegi soovib oma enda maal elada. Punkt.

Sellega ma muide olen põhimõtteliselt isegi nõus. PS kindlustab inimese õiguse kasvõi telgis elada. Häda on aga selles, et ehitamise etapis pole võimalik vahet teha, kas endale ehitatakse või müügiks. Minu meelest võikski eramajade ehitusloa nõudmata jätta, aga siis peaks olema mingi mehhanism, mis kinnisasja võõrandamisel ostjat kaitseks.

Võrdluseks sobiks näiteks endale ja oma perele söögi valmistamine. Seda ju ka VTA ei kontrolli.

Nii et kirjutaja emotsiooni mõistan, kuigi väljub teemast

[ahto42]

Lammutamisega veel see teema, et korterite omanikeks on paljudel juhtudel ka pangad. Nad ei ole väga huvitatud, et nende vara hävitatakse. Või siis maksab keegi selle neile kinni? kes? Laenuvõtja?