EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

1930ndate teisel poolel tehti EW-s ka väga ambitsioonikas relvajõudude kaasajastamise plaan.
Suuremad hanked pidid realiseeruma 1940 ja edasi.....
Kas ei tundu tuttavana?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Trumm kirjutas:1930ndate teisel poolel tehti EW-s ka väga ambitsioonikas relvajõudude kaasajastamise plaan.
Suuremad hanked pidid realiseeruma 1940 ja edasi.....
Kas ei tundu tuttavana?
Veelkord - ära kirjuta asjadest, mida Sa ei tea.

Ei pidanud midagi hakkama realiseeruma 1940 ja edasi. Ja kavu hakati tegema juba palju varem kui kolmekümnendate teisel poolel.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Trummil on siiski õigus.

Soovitan soojalt artiklit SÕDUR 3/2013 lk50-53
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas toomas tyrk »

See vastus käis "kolmekümnendate moderniseerimisplaanide" kohta?

Kui on soov neid arutada, siis võib neist eraldi teema teha.

Edit: lugesin artikli läbi ning tegin eraldi teema.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kuna ühesugused müüdid rändavad teemast teemasse, siis ei jää muud üle, kui asuda jälle hariduslünkade likvideerimisele.

Moderniseerimiskavad ei ole mingi 30-ndate lõpuaastate teema. Vajadusest relvastust väljavahetada ning uuendada hakati rääkima kohe Vabadussõja lõppedes. Ainult et reaalsus oli vähe teine. Sõja järel toimus kaitsekulude kokkutõmbamine ning püüti üldse mingit rahuaegse sõjaväe kava kokku saada. Üksikuid oste olemasoleva relvastuse täiendamiseks, ühtlustamiseks ning ka lihtsalt kordaseadmiseks siiski tehti.

Kahekümnendate keskpaik oli umbes see hetk, kui kaitsevägi oli mingisuguse rahuaegse korralduse saanud, oli ära käinud 01.12.1924 äratus, ning vaadati kaitse-eelarvele tõsisemalt otsa. Tulemus oli see, et tunnistati - olemasoleva riigikaitse korralduse juures suuremaid investeeringuid relvastuse muretsemiseks teha ei ole võimalik. Lambist kuskilt raha juurde võtta ei olnud. Riigieelarvest läks niigi 20% (+/- vastavalt aastale) kaitseelarveks, mis kulus enamuses olemasoleva struktuuri ülalpidamisele. Investeeringuteks jääv summa oli nii minimaalne, et isegi olemasolevaid ning kinnitatud kavasi (nagu näiteks oli seda 1923. a. kinnitatud lennuväe arengukava) ei olnud võimalik täita. Otsus - tuleb kaitseväe jooksvaid kulusi vähendada.

Jooksvate kulude vähendamiseks tehti ringi ajateenistuse süsteem - 2-aastaselt ajateenistuselt mindi üle 1-aastasele. Sellega kaasnes kaitseväe üksuste reform - moodustati katteüksused, mis pidid olema alalises lahinguvalmiduses ning reservüksused, kus toimus ajateenijate väljaõpe ning milledest mobilisatsiooni korral oleks tulnud formeerida ülejäänud sõja-aja väeosad. Üleminek 1-aastasele ajateenistusele toimus 1928. a.

1928. a. vabanesid ka esimesed suuremad summad kaitseväe moderniseerimiseks ja - üllatus-üllatus - Riigikogus võeti vastu lennuväe varustuse täiendamise seadus, millega eraldati järgnevaks 5,5 aastaks 5 miljonit krooni lennuvarustuse muretsemiseks. Reaalsuses lennuvägi seda summat küll kunagi kätte ei saanud. Alanud majanduskriis pani algul kulutustele piirid peale, aastas eraldati vähem raha kui plaani järgi ette nähtud. Ning 1933. a. lõpetas sõjaminister plaani täitmise olukorras, kus tegelikult oli kulutatud vaid 2/3 algselt lubatud summast - vähe üle 3 miljoni krooni. Aga aeg oli täis ning järgmine moderniseerimiskava ootas oma raha.

Järgmise kava käivitajaks oli õnnestunud miiniristlejate müük. Tegelikult olid Vambola ja Lennuk ühed esimesed asjad, millest merevägi peale Vabadussõja lõppu tahtis lahti saada. Sooviti need vahetada väiksemate miiniristlejate vastu ning lisaks hankida allveelaevu. Britid oleks olnud valmis küll väiksemaid miiniristlejaid müüma, aga Vambolast ja Lennukist huvitatud ei olnud. Ja esialgu poldud valmis ka allveelaevu müüma. Nii oli Peruu laevaost eestlastele tegelikult kauaoodatud õnnistus. Ainult et - kaks vana laeva ei toonud nii palju sisse, et selle eest oleks saanud kahte uut allveelaevagi. Muudest soovitud laevadest rääkimata. 1934-37 aastani kestnud allveelaevade hange (mis sisaldas endas ka mitmeid kõrval- ja lisahankeid, nagu näiteks torpeedod ja õt kahurid jms) läks maksma 7,1 miljonit krooni. Kes viitsib võib välja otsida, palju sellest rahast saadi miiniristlejate müügist. Minu mäletamist mööda umbes ettemaksu summa jagu.

Aga 1936. a. oli päästnud valla lisafinantseerimisallika. Hispaania kodusõda + Hiinas toimunud sõda, pluss muud maailmas toimunud konfliktid olid vanade relvade järelturu kuumaks kütnud. Kuna Eesti oli oma relvastuse korrashoidmiseks pidevalt ostnud vanemat kraami relvakaupmeeste käest, siis oli neil meestel kohalik turg ja tee siia tuttav. Nüüd tulid nad Eestisse ning ostsid siit vanu relvi, et need omakorda konfliktikolletesse maha müüa. Ja oma relvastuse moderniseerimiseks hakkaski Eesti vanu relvi müüma ja uusi asemele tellima. Esialgu lähtuti põhimõttest - mis maha müüdud, selle ostame ka asemele. Nii vahetati välja püstolid ja püstolkuulipildujad. Samuti esimesed õt kahurid osteti sarnase põhimõtte järgi. Aga üsna ruttu jõuti olukorda, kus saadud rahast ei jätkunud samaväärse koguse asjade tagasiostmiseks (nagu näiteks lennukite puhul oli), või siis sooviti osta hoopis midagi muud kui müüdi (tankid ja tankitõrjekahurid).

Ja just siis tuligi mängu see 1937. a. koostatud ning 1938. a. riigikaitse nõukogus kinnitatud riigikaitse moderniseerimise plaan. Tegemist polnud mingi asjaga iseenesest, või äkki tulnud vajadusega. See oli juba 10 aastat kestnud protsessi järgmine samm.

Siia vahepeale võib nüüd Borja viidatud artiklit lugeda. Sõdur nr 3, 2013 on saadaval siin: https://issuu.com/sodur/docs/s__dur0313

Pärast kirjutan vähe sellest plaanist ja täitmisest ka edasi...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Postitus Postitas toomas tyrk »

Vahepeale üks lühike postitus eilsest erakirjavahetusest.
küsimus kirjutas:Üks täpsustav küsimus. Toe Nõmm kirjutas kunagi allveelaevade hanke 8,5 miljoni krooni suurusest maksumusest.
Millest selline erinevus? Minu teadmist mööda ei toonud ta sellele enda väitele allikat.
mina kirjutas:Võimalik, et mul ei ole seal 7,1 miljoni sees kõik kokku liidetud. Tehinguid sooritati õige mitu. Allveelaevade ehitamine, siis olid seal mingid projekti muudatused. Periskoop oli vist eraldi. Siis torpeedod (kusjuures osteti kahe laeva peale 1 komplekt, et saaks teha vastuvõtukatsed täiskomplektiga), õhutõrjekahurid jms.
7,1 milli sain mina erinevate valitsuses läbikäinud summade kokkuliitmise tulemusena. Tegin selle rehnuti miskid 2-3 aastat tagasi ühe esinemise jaoks. Tehingu pabereid süvitsi, varustusvalitsuse või mereväe staabi tasemel ma lapanud ei ole. Andmed võtsin Saagas olevatest Riigikantselei fondis olnud valitsuse otsustest.
Nii et allveelaevade maksumuse kohta oleks siis õigem kirjutada "vähemalt 7,1 miljonit". Võimalik et 8,5 miljonit. Eile vaatasin ka palju miiniristlejate müügist saadi. Müüdi lepingu järgi 410 000 kulddollari eest, mis selle hetke vääringus võrdus 121 000 naelaga. Toe Nõmm on selle summa arvestanud kroonideks summas ca 2,5 miljonit. Täpsemalt vist saabki raske olema arvestada, kuna tegelikult neid kunagi kroonideks ei konverteeritud. Saadud raha eest osteti kulda, mis deponeeriti Inglise panka, mis hiljem omakorda konverteeriti tagasi naelteks ning tehti esimene sissemakse allveelaevade ehitamiseks.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36341
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Postitus Postitas Kriku »

Siin on see probleem ka, et 1933 devalveeriti krooni.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Postitus Postitas toomas tyrk »

Läheks nüüd selle moderniseerimiskava kallale. Sest see on tegelikult üks üpris huvitav paber.

Kava koostamisel oli ilmselt kaks eesmärki. Esimene - süstematiseerida ning koondada kokku info selle kohta, mida tegelikult kõike vaja oleks. Ning teine - sellele ilusale "kirjale jõuluvanale" saada taha ka mingi raha. Seepärast olid seal asjad toodud enamasti kahe nimekirjana - eeldatav vajadus sõjaaegse koosseisu jaoks ja siis soovitatav ostunimekiri.

Mõned näited siis, kuidas need asjad kõrvu seisid.

Tankitõrje kahurid: eeldatav vajadus 90 kahurit, ostusoovitus 40 kahurit (8 tk oli juba olemas, 4 Böhlerit ning 4 Rheinmetall'i)

Tankid: eeldatav vajadus 24 tk (2 kompaniid), ostusoovitus 12 tk (1 kompanii) (olemasolevaid tanke ei arvestatud).

ÕT kahurid: 4 patareid (à 4 kahurit) 75 mm, 10 patareid 37 mm (ka 4 kahurit patareis) ning 7 patareid 20 mm (neid oli mäletamist mööda 6 toru patareis), ostusoovitus oli aga kaks patareid 75 mm, neli patareid 37 mm (üks patarei oli juba olemas) ja neli patareid 20 mm.

Lennukid: Eeldatav vajadus 42 hävitus-, 24 luure-koostöö-, 18 pommitus- ja 6 torpeedolennukit; ostusoovitus 16 luurekoostöö-, 10 hävitus- ja 8 pommituslennukit. Olemasolevate lennukitega mitte arvestada, vanad ja kuuluvad hiljemalt kava täitmise lõpuks mahakandmisele.

Ja nii oli praktiliselt kõigi asjadega.

Laidoneri kokkuvõte riigikaitse nõukogu koosolekul oli selline, et eeldatava vajaduse järgi oleks eelarve tulnud suurusjärk 120 miljonit krooni. Nö soovituslik nimekiri sai kokku 28 miljonit, ehk umbes veerand vajalikust. Seegi summa oli üle mõistuse suur, eriti kui eelnevaid relvastuse hangetele kulutatud summasid vaadata. Ja see 28 miljonit oleks olnud siis lisaks ka müüdud relvade eest saadud summadele. Sama Laidoneri ettekande järgi oli vanade relvade müügist saadud 11,3 miljonit krooni, millest tolleks hetkeks oli juba üle poole rahast kulutatud, järgi oli umbes 5 miljonit, milledest osa summa ulatuses oli ka juba tellimusi esitatud ning ülejäänu osas kavatseti esitada.

See 28 miljonit taheti saada 6 aasta jooksul, 5 miljonit aastas, viimasel aastal 3 miljonit. Meeldetuletuseks - lennuväe moderniseerimise läbiviimisel suudeti ca 6 aasta jooksul käia välja umbes 0,5 miljonit krooni aastas. Allveelaevade ostmisel 1 miljon aastas. Ning nüüd siis 5 miljonit aastas.

Esialgse kava kohaselt oleks sellest rahast 10 miljonit kulutatud Inglismaalt ja Prantsusmaalt ostmiseks (enamuses Inglismaalt), 10 miljonit Saksamaalt ning 8 miljonit oleks jäänud kodumaale.

Järgneb...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36341
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Postitus Postitas Kriku »

Võrdluseks: 1932 riigieelarve oli plaanitud üle 80 M krooni, laekus 66 ja 1933. aasta oma 62 M.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Postitus Postitas toomas tyrk »

Riigieelarvete suurust vaadates ei maksa unustada, et 20% sellest läks nagunii kaitseväele. Üks teema eelarvest meil juba oli http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... =7&t=18610
Kahjuks on koos hot.ee serveriga hingusele läinud see graafik, mis sai kolmekümnendate masust tehtud. Peab oma arvutis vähe tuulama. Ehk on algsed tabelid kuskil alles...

Aga kui sellest kavast edasi rääkida, siis riigikaitse nõukogu ette mindi sellega just raha saamiseks. Riigikaitse nõukogu istungil 27.01.1938 kuulati kava ära, otsustati seda Riigikogusse mitte viia vaid võtta vastu vastav seadus, mis presidendi dekreedina välja kuulutatakse. Järgmine Riigikaitse nõukogu koosolek oli 14. veebruaril, kus arutusele tuli riigikaitse moderniseerimise kava krediidi määramise seadus. Eelnõu oli arutusel kahes variandis, kokku kolmes versioonis.

Esimese variandi järele oleks raha eraldatud nagu erakorralise eelarve summasidki. Aastate kaupa, iga aasta kohta summa ära näidates. Detailidesse laskumata. Esimesest variandist oli kaks versiooni, kus määrati summad aastate kaupa. Sõjaministri versioonis olid 1939/40 ja 1940/41 eelarveaastatel lisakrediidiks määratud summad 4 miljonit krooni, majandusministri versioonis 3,5 miljonit krooni. Kuna majandusminister ei uskunud, et 4 miljonit oleks võimalik eraldada. Viimasel 1943/44 aastal oleks siis vastavalt olnud sõjaministri kavas 6 miljonit ja majandusministril 7 miljonit.

Teises versioonis aga aastate kaupa summasid üldse ei arvestatud. Kujundati ümber senine rahvamajanduse elavdamise fond uueks fondiks. Fondi laekuks raha teatud protsendina tulumaksust ning muudest tuluallikatest ning tellimuste tegemiseks saaks siis teha kulutusi vastavalt selle raha laekumisele ning prognoosidele. Tulemus võib olla suurem kui 28 miljonit, aga võib olla ka väiksem. Sõltub üldisest tulumaksulaekumisest.

Peab ütlema, et majandusminister ei olnud sellest moderniseerimiskava lisafinantseerimisest eriti vaimustatud algusest peale. Kohe esimesel arutelul jaanuaris juhtis ta tähelepanu, et üle 2/3 kulutustest tahetakse teha välismaal ning selleks ei pruugi valuutat jätkuda. Tuleb teha valuutalaen selle kava finantseerimiseks. Samuti üritas ta saada sama kava finantsidesse nii relvamüügist saadud summade jääki kui ka sõjaväe erakorralise eelarve summasid. Et kõik investeeringud tehtaks selle 28 miljoni seest. Sellega polnud Laidoner kategooriliselt nõus, kummagi punktiga. 28 miljonit peab olema senistele summadele lisaks. Majandusminister juhtis tähelepanu ka sellele, et kuigi hetkel võivad summad olla jõukohased, puudub pika-ajaline kindlus, et sissetulekud jätkuvad samas tempos. Et saaks mingeid kindlaid summasid fikseerida 5 aasta peale.

Kuna riigikaitsenõukogu kaldus üldiselt variandi kaks poole, siis jäi see rahade jaotus aastate kaupa arutamata. Eraldi fondi peeti kasulikuks just riigikaitsele kuluvate summade saladuses hoidmiseks - ei oleks pidanud Riigikogus arutama jne. Soovitati selle teise versiooniga edasi minna ning ikkagi mingid alumised piirsummad sisse kirjutada. Et üldsumma ei jääks mingil juhul alla 28 miljoni ning igal aastal oleks garanteeritud summad millega lepinguid sõlmides saaks arvestada.

11. aprillil loodi Pätsi dekreediga Riigikaitse fond. 4. mail 1938 kinnitati Riigikaitse fondi arvel riigikaitse vahendite täiendamise ja riigikaitse ehituste teostamise kava. Nende kahe kuupäeva vahele jääb 2. mail 1938 toimunud Riigikaitse nõukogu koosolek, kus arutati Riigikaitse fondi 1938/39 kuni 1943/44 tulude/kulude eelarve kava ning fondist saadavate vahendite arvel riigikaitse vahendite täiendamise ja riigikaitse ehitiste teostamise kava. Endiselt arvestati, et vaja 28 miljonit, majandusministeeriumi arvestuste järgi oli aga võimalik anda ainult 27 miljonit. Pika arutelu järel otsustati ära jätta ühe kiirpaadi ost ning Arsenali tegevuskapitali laiendamiseks (loe: uute tööpinkide ostmiseks) leida raha mujalt.

Mis aga puutub varasemate relvaostude summasid, siis nende jääk läks ikkagi Riigikaitse fondi. Pole uurinud, palju selleks ajaks veel järele oli jäänud, ja kas siis selle võrra kulude poolt ka tõsteti. Ilmselt siiski mitte. Aga näiteks lennuväele ettenähtud summad rändasid küll edasi riigikaitse fondi.

Aga nagu näha - küsitud raha oli tõesti täiesti piiri peal. Kuigi keegi ei vaidlustanud riigikaitse moderniseerimise vajadust - raha leidmise osas oli probleeme.

Järgneb...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Postitus Postitas toomas tyrk »

Riigikaitse fondi moodustamisega algas selle moderniseerimiskava elus aga täiesti uus etapp. Ei saa öelda, et kava oleks peale lisarahastuse saamist lihtsalt prügikasti visatud, aga ega ta ka mingi püha paber polnud, kust lepinguid sõlmides sõrmega järge oleks aetud ning prioriteetide üle vaieldud.

Esialgu erilist muutust ei paista. Mitmed lepingud olid tegelikult ettevalmistatud ning ootasid raha. Peale fondi loomist sai siis need lepingud ära sõlmida. Läksid sama moodi, nagu nad sinna kavasse ka kirja olid pandud.

Osad lepingud olid aga veel läbi rääkimata. Näiteks lennukite ostu lepingud. Kui kavas oli ette nähtud 10 hävitus-, 16 luurekoostöö ja 8 pommituslennukit, siis tegelikult sõlmiti lepingud 12 hävitus ning 10 luurekoostöölennuki ostmiseks. Ja valmistati ette järgmist lepingut, millega oleks ostetud pommituslennukid (kogus lahtine) ning eelmistele lennukitele tagavaraosi ning mootoreid. Summasid klapitati hoolega kavas ettenähtutega. Aga kogus jäi sellele kõvasti alla. Ka polnud kavas üldse arvestatud varuosade ning -mootorite vajadusega.

Aga oli ka oste, mida kavas ei olnud üldse ette nähtud. Esimesel riigikaitse nõukogu arutelul rääkis Laidoner, et käsitulirelvadega on enam-vähem kõik OK. Neid juurde muretseda ei kavatseta. Ja esialgses moderniseerimise kavas ei olnudki midagi käsirelvade kohta. 1939. a. kui anti ülevaade seni riigikaitse fondist tehtud kulutuste kohta, siis oli nende hulgas 300 Madsen kergekuulipilduja ost ning 200 Maksimi kuulipilduja remont. Mõlemad siis juba tehtud asjadena ja kinni makstud. Ilmselt vajalikud mõlemad, ainult et esialgses kavas neid ei olnud...

Ametlikult käis riigikaitse nõukogu eest läbi vaid üks riigikaitse kapitali eelarve muutus. Tõsi - see oli ka suur muudatus. Müüdi maha 114 mm vanad haubitsad ning saadud raha eest telliti Saksamaalt uued 105 mm. Tehingu maksumus oli kusagil üle 4 miljoni krooni, mis siis mõlemad nii tulude kui kulude poolele sisse kanti.

Aga selliseid väiksemaid muutusi, nagu eelpool mainitud kuulipildujate ost ja remont või siis tellitava varustuse nomenklatuuri muutused jms, tehti muidki. Ning mingit ametlikku muudatust selle kohta ei vormistatud. Väljamaksete tegemiseks fondist piisas majandusministri nõusolekust. Ehk siis tema veendumusest, et rahaline kate on olemas. Tellimuse sisuline pool teda ei huvitanud. Kui eeldada, et arhiivis ei ole säilikuid eri arhiivifondide vahel liigutatud, siis riigikaitse fondi pearaamatuid peeti varustusvalitsuses. Kus siis hoiti kätt pulsil, mida on tellitud, palju raha kulutatud, palju on veel kulutada jne.

Mis aga puutub majandusministri kahtlustesse, et kas soovitud eelarvele ikka suudetakse kate leida, siis olid need igati õigustatud. 1939. a. aprillis tuli kehtestada erakorraline ja ajutine riigikaitse maks, mis hakkas laekuma otse fondi. Muidu poleks suudetud kavandatud kulutusi katta.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Postitus Postitas Veiko Palm »

Väga huvitav. Mina olen juba pikisilmi jätku oodanud ...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eesti ja Soome puhul on üpris kõnekas vaadata hävituslennukite hankimist. Eesti panustas moodsaimale, mida tal osta võimalik oli - briti Spitfire ja lootis seda kasutada vähemalt 1940ndate keskpaigani. Soome hakkas liigutama natuke varem ja valik oli suhteliselt aegunud juba 1930ndate teise poole kontekstis - Hollandi Fokker D-21, mis kujutas endast lennundustehnoloogiliselt midagi nõuka I-153 tasemel, kuid monoplaanmasinat (teine võrdlus oleks Hawker Hurricane). Tegemist oli nn üleminekumasinatega horisontaal-lahinguks mõeldud biplaanist vertikaallahinguks mõeldud monoplaanile. Ja veel - Soome ostis mitte lennukeid, vaid natuke lennukeid ja litsentsi lennukite tootmiseks Soomes (mis tegelikult eeldas ka jõukohast masinat ise tootmiseks). Loomulikult kiirendas see asjade käiku, sest ise sai lennukeid toota "järelmaksuga", uute ostmisel tuli raha tollal kohe lauda laduda.

Mis selle tagajärjel siis juhtus, kui lennukeid vaja oli?
Soomel oli Talvesõja puhkemise hetkel relvastuses üle 40 Fokkeri (7 osteti Hollandist ja ülejäänud ehitati Soomes, arvud varieeruvad 35-45 vahel), Eesti oli 1939 sügise seisuga praktiliselt palja tagumikuga. Kirjanduses olen näinud isegi Laidoneri ütlus (jutt oli otsustest kas alustada sõda või teha baaside leping), et maa peal saaksime hakkama, aga vot õhus.... :oops:
Talvesõja alguse seisuga oli kõnealune Fokker Soome hävituslennuväe kõige moodsam tüüp ning ainus, mis suutis tollastele moodsatele vene pommitajatele kandadele astuda.
Ülejäänud 100 masinat, mis sõja alguseks rivis olid, olid erivat tüüpi moraalselt vananenud biplaanid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Postitus Postitas toomas tyrk »

Selle jätkuga on tegelikult nii, et korraliku jätku kirjutamiseks peaks need Riigikaitse fondi pearaamatud ette võtma ning hakkama näpuga järge ajama. Aga ei ole mina seda teinud, ja pole kohanud ka ühtegi avaldatud teost, milles Eesti viimaste relvahangete uurimisel nii kaugele oleks jõutud. Üht teist heietada ju nende viimaste hangete kohta ju võiks, aga kas on mõtet.

Tegelikult mõtlesin ühe veidi asju kokkuvõtva posti teha küll. Ja kuna kohe hakkab asi jälle teemast kõrvale ujuma, siis teeks selle kohe ära.

Mis ma siis selle pika heietusega üritasin öelda.

1. Kaitseväe moderniseerimiseks oli (enne seda viimast, 1938. a. kinnitatut) olnud juba vähemasti kaks programmi, mis selleks ajaks olid ühel või teisel viisil ka lõpetatud. Lennuväe moderniseerimise kava 1928-33 (mis lõpetati küll tähtaja saabumisel, kuid eesmärke selleks ajaks ei olnud saavutatud, tekkinud finantsraskuste tõttu) ning mereväe moderniseerimise kava, mis piirdus küll ainult miiniristlejate müügi ning allveelaevade ostuga, mitmed väiksemad eesmärgid jäid jällegi saavutamata (torpeedode ost, allveelaevade hävitaja ost/ehitamine jms). Jällegi - peamiseks põhjuseks raha puudumine. Neil aastail oli seda investeeringute raha suurusjärgus umbes 1 miljon krooni aastas.

2. 1938. a. kava ei seadnud ka eesmärgiks kõigi kaasaegsete relvade muretsemist ning ehitiste ehitamist, mida riigil sõja korral vaja oleks olnud. Eesmärgiks seati muretseda vaid veerand vajaminevast, põhiliselt tutvumiseks ning meeskonna väljaõppeks. Koguvajadus loodeti rahuldada alles tegelikult toimuva konflikti ajal. Võimalike liitlaste käest, ning võlgu. Sest ka KV juhataja ehk Laidoner andis omale täiesti selgelt aru, et seda raha poleks olnud kusagilt võtta, et kõik need asjad kohe osta.

3. Sellest hoolimata oli KV rahasoov nii suur, et ilma erimaksu kehtestamata oli seda võimatu rahuldada. St - 4-5 miljonit krooni aastas oli juba ülejõukäiv. Kuigi viimasteks aastateks plaaniti isegi 6-7 miljonit.

4. Tellimusi esitati nii kuidas selleks raha oli ning tellitud kaupasid saadi kätte nii kuidas neid valmistada jõuti. Aga mingit eriti hullu varustuse puudust ei nimetanud ükski poliitik ega sõjaväelane Eesti alistumise põhjusena. Tol ajal kui neid asju arutati ja kui neid otsuseid langetati. Jah, lennuväega oli muidugi täiesti jama seis. Aga see oli ka ainus väeliik, mis sellises seisus oli. Kõigil teistel oli vähemasti midagigi tellitust kätte saadud ning mõnes valdkonnas oli olukord parem kui kunagi varem (ÕT, TT näiteks).

5. Mis oli tegelik alistumise ja N Liidu diktaatide vastuvõtmise põhjus - Eestil ei olnud neil aastail tegelikult seda liitlast, kes oleks saanud tegeliku konflikti korral tarnida võlgu kõiki neid vajaminevaid relvi, laskemoona neile, asendust sõjategevuse käigus väljalangenud relvastusele ja varustusele. jne. See mis oli, see oli. Ning juurde polnud loota ka mitte ühtegi DOS-i.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: EW kaitse-eelarve ja moderniseerimiskavad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No ei saa salata, et Eesti üritaks ka raske raha eest Inglismaalt liitlassuhet osta, mis tal kriitilisel hetkel saamata jäi (vastaspool manööverdas lihtsalt kiiremini). Kui allveelaevad on ise teema (spetsiifiline kogemus), siis põhjusteks, mis ei ehitatud torpeedokaatreid või hävituslennukeid Eestis (viimasega said soomlased väga kenasti hakkama) on üsna mõistatuslik (või seletatav selle liitlassuhte ostmisega).

Ehk tasub ka siit otsida põhjust, miks tekk nii napp oli.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist