Eesti oludesse sobiv tank on Leopard 2

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas Kapten Trumm »

TTA kirjutas:No afganistan võtab kindlasti ju lõviosa sellst 80'st torust mis tulid. Kuram, ütleks lausa et... ohhh.. palju nüüd ühe miinipilduja rühma varustamiseks läkski? Nende 80 lisatoruga saab praeguse struktuuri järgi rohkem üksuseid kaetud kui suurtükiväega hetkel kaetud on.
Eestis on ainuke piisava arvukusega kaudtuletoetuse relv 120 mm miinipilduja, mida 2010 seisuga (uuemaid teatmikke pole uurinud) oli siin 179 tükki, sh vene 2B11 (Bulgaariast) 14 tk ja Rootsi 41D 165 tk. 81 mm osas on paljas tagumik teatmikes eksponeeritud, neid oli enne USA omi ainult 61 tükki, sh Iisraeli omad B455 51 tükki ja Norra NM10 (ostetud missioonide tarbeks) 10 tk. USA abiga tuli 80 tk. 21000 meest, eeldusel, et neist poole moodustavad jalaväekompaniid, vajab vähemalt 210 81 mm MP-d (ilma tagavarasid arvestamata).*

Kokku tuleb tõdeda, et hoolimata mazoorsest toonist "ikkagi parem kui suurtükiväega" on olukord ses miinipildujamajanduses kaugel rahuldavast.
Võib arvata, et need Iisraeli omad on juba olulises ulatuses "läbi" - seepärast missioonidele lisa ostetigi?
Päris imelik kohe, et Kunnas pole seda tõsiasja (mis Kunnase "35 vea" kirjutamise ajal veel ilma USA abi-ta) isegi mitte maininud :dont_know:

Arvandmed võetud teatmikust IISS The Military Balance 2010, mida Rahvusraamatukogu lugemissaalis saab iga vaenlase agent uurida :)
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas Kapten Trumm »

400-st torust oleks seega jagunud umbes 130 jalaväekompaniile
Tollaseid fantaasiastruktuure arvestdes täiesti realistlik pakkumine Ööveli poolt. Kunnase jutte arvestades isegi alapakutud.
Muide, paljudes armeedes on tänini keskmine (81 või 82 mm) MP pataljon tasemel, ka Vene armees on taolist asja.
Küsimus on lihtsalt selles, mis põhjendusega oli Eestis kuni USA abi tulekuni ainult ca 50 (umbes 15 kompanii vajadus) 81 mm MP-d ja kes selle rumaluse eest vastutama peaks?
Ja kas selliste ilmselgete möödalaskude eest hakatakse ka Eestis ükskord vastutama?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas Madis22 »

90ndate keskel arvestati veel sellega, et tehnoloogilise võimekuse puudumise tõttu tulebki võimaliku sõja korral sissetungi suunad inimmassiga täita. Sellal räägiti ju tõsimeeli suurusjärgus saja tuhande mehe mobiliseerimisest. Muidu kas miinipildujad pole mitte just sellised relvad, mida peaks olema piisavalt kerge vajadusel kiiresti juurde soetada? Peaks piisama vaid väljaõppeks ja esmaselt mobiliseeritavate üksuste varustamiseks tarvilikest relvadest.

Manööverdamisest - kas polnud keegi isand Rommel see mees, kes esimeses maailmasõjas, kus mehi topiti rinde kilomeetrile sadade kaupa ja tühimikke nagu poleks eri üksuste vahel eriti tohtinud olla, tegeles edukalt jalaväekompaniidega rindest läbiimbumisega? Tänapäeval, kus ka konventsionaalne tegevus tähendab suhteliselt hõredat ja peamiselt teede ligi hoiduvat üksuste asetust ruumis, ei tohiks raskel kinnisel maastikul liikuval kergejalaväel igasuguste imbumistega tegelemine ületamatult keeruline olla. Keeruliseks osutub pigem sedavõrd aeglase liikumisega imbudes tabada mõnd vaenlase tagalaüksust, mis nõnda kaua paigal püsiks, et seda saaks välja luurata, selle ründamiseks plaani teha ja siis sellele kaugemalt rünnakuks läheneda. Motoriseeritud liikumisvõimekuseta ja teedel liikumiseks tarviliku tulejõuta (soomustatud üksusega kohtumiseks on vaja palju suuremakaliibrilist nänni) üksused tunduvad olema liig aeglased, et ruumis juba kohal olemata mingit sedasorti tegevust ette võtta. Vähemalt need üksused, kellede luureinfole tugineda, peaks juba kohal olema, kui vastane alasse saabub ning ründav üksus peaks olema juba teinud kõik muud võimalikud ettevalmistused peale rünnaku sihtmärgi valimise.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Keegi ei öelnud, et läbiimbumise jne teemadega ei peaks tegelema, aga tegevuse rajamine sellistele võtetele põhjusel, et pole suudetud hankida väga basic LT relvastust, on ka kahtlane idee.
Küsimus muidugi on ka selles, mis saab siis, kui vastane infiltrandid avastab ning saadab nt paar roodu hulga tankidega neid likvideerida, et kas on Javelinid ja asjad seks puhuks olemas...?
Või saadab paar Mi-24 kiiresti leitu peale välja, Sergeid ega isegi mitte Browningut sisseimbumisele kaasa ei tari just. Oleks vaja hoopis Manpadse. Kergjalavägi oma tänases tähenduses ei tähenda ilmtingimata lipikut "90% price off", tänapäevase kergjalaväe relvastamine ja varustamine maksab kahtemata omajagu. Soomes on need manpadsid näiteks olemas.

Valmis peab olema kõikideks variantideks ju. Tuleb lihtsalt jalad kõhu alt võtta ja tarmukalt tegutseda. Loodan nüüd, et keegi ei hakka siin väitma, kuidas 90ndatel ja 2000ndate alguses armeede vähendamise käigus massiliselt maha kantud/müüdud erinevad miinipildujad maksid ikka "sadu miljoneid". Kui haubitsate osas võime rääkida transpordist, tulejuhtimisest, moonast jne kui olulisest lisakulust (odava väljamüügi juurde), siis miinipildujatel on selleks ainult laskemoona ost (kui kaasa ei anta või pakutav on vanaks läinud).

Muide, teemasse selline väike optimistlik nupuke pea 20 aasta tagant:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/va ... d=50729657
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas Xender »

Leo Kunnas: Uus arengukava tähendab kaost kaitseväe sõjaaja juhtimises

Leo Kunnas on minu meelest natuke lahmima hakkanud, valukohad on olemas, kuid suund on vale.

Ainuke tõsiselt võetav kriitika oli siis see, mida teeb enamik reservväelasi sõja ajal ? Kuid probleem pole ei juhtimises või struktuuris, vaid relvastuses ! Hetkel on meil võimalik minimaalset kaugtule, õhutõrje ja muid sarnaseid võimekusi pakkuda maksimaalselt kolmele brigaadile. Kaitseliidu poolt tuleks ilma toetuseta üksusi veel hulga juurde. Ma sügavalt kahtlen, et meil oleks võimalik neid isegi elementaarse logistikaga kindlustada.

Reaalsus on see, et enamikele reservväelastele on meil võimalik anda kiiver ja automaat, ehk ka kompanii peale mõni veoauto.

Peale selle ei pakkunud ka kaitseringkonnad isegi juhtimise probleemile mingit otsest lahendust. Nende alluvuses oli lihtsalt hunnik jalaväepataljone, ning see oli ka kõik. Ilma kaadri ja muuta.

Me võiks põhimõtteliselt minna kaadrita diviiside süsteemile. Kus meil olla nii 5 - 6 reservdiviisi mis on siin minimaalselt aktiivkaadriga varustatud. Ära on määratud iga viimane ametikoht ( Tänapäevaste andmetöötluse juures päris lihtsalt saavutatav ja hallatav ) ning juurde hankida ka vajaminev toetusrelvastus. Iga diviisi peale nii 2 pataljoni D-30 ja ZU-23-2 ( või Bofors 40 mm L/70 kui kusagilt odavalt saab ). Millega oleks tagatud ka elementaarne tuletoetus.

Praegu 2 brigaadi jäävad siis manöövrite sooritamiseks ning keskmaa õhutõrje kui see kunagi tuleb annaks üldse õhuväe kätte.

Ning kui kunagi peaks tulema rannakaitseraketid siis need anda mereväe kätte.

Noh, unistada ju võib :)
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Sellegipoolest on KUNNASe viimane artikkel tema senistest lugudest parim. Hästi on välja toodud suurriikliku struktuurse lähenemise ebaõnnestumine (-nonsenss) pisiarmee puhul... Ühes elementaarsete juhtimisteooria-alaste puussepanekutega (vt seda otsealluvate "parasiitstruktuurikeste" rohkust KV juhataja all) :?
...kas on mõtet tekitada viis kindralit (Kaitseväe juhataja, tema asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülem ja tema kaks asetäitjat) ning panna need juhtima kahte koloneli-brigaadiülemat?
Samas on otsese lahingutegevusega tegelevaid ja selle eest vastutavaid ülemaid kaitseväe juhataja alluvate seas kõigest neli - jalaväebrigaadide ülemad, Kaitseliidu ülem ja erioperatsioonide väejuhatuse ülem (õhu- ja mereväe ülemaid nende hulka lugeda ei saa, sest neil pole hetkel ega teki vastse arengukava kohaselt ka järgmise kümnendi jooksul ühtegi lahinguvõimekust).
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Hjalmar Nelk
Liige
Postitusi: 548
Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas Hjalmar Nelk »

Vastupidi - see viimane artikkel oli lausa lollus kuubis. Küsimus mõtlevale inimesele - kui palju on otsealluvaid juurde toonud see uus arengukava? Et enne ei allunud peaaudiitor, sõjaväepolitsei ülem, õppeasutuste ülem, luurepataljoni ülem, logistikakeskuse ülem, kaitseväe peainspektor, sidepataljoni ülem või peastaabi ülem otse kaitseväe juhatajale??? Ja lugeda kaitseväe juhataja asetäitja otsealluvaks on samuti lollus kuubis. See ametimees ongi selleks olemas, et juhataja saaks keskenduda teatud tegevustele ja asetäitja saaks teda teiste tegevuste juures aidata.

Vaadates seda idiootset "analüüsi" ja väidatevat kaost ei saa tõdeda midagi muud, kui artikli autoril ämber koliseb. Arengukava on võrreldes "päris alluvatega" (ehk inimesed, kellele alluvad reaalselt üksused) toonud juurde ainult ühe alluva - maaväe ülema asemel allub juhatajale nüüd kaks brigaadi ülemat. Samas on arengukava ära kaotanud rida staape - õhuväes ja mereväes on kokku kuue asemel alles kokku kaks. Maaväes kokku kuue asemel ainult kaks. Kas see ei olegi hea või?

Ja üleüldse on äärmiselt rumal järjekindlalt taguda rauda õhu- ja mereväe mõttetusest. Et kui hävitajaid pole, siis pole ka õhuväge? Ning mereväes on miinijahtimine lollus? Selle viimase kohta tasub lugeda viimasest Sõdurist head artiklit.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

HJALMARi varasema stiili kohta on siin üllatavalt palju serbohorvaadikeelset sõimu ja olematult argumentatsiooni :lol:

Otsealluvaid (ja suures osas kasutuid parasiite) nagu oli juhatajal hordide viisi, nii ka jäi - milleks oli vaja sellist pseudoreformi :?:

Õhu- ja mereväe (all-)staabikeste kaotamine ei muuda absoluutselt midagi - kui vastase füüsiliseks mõjutamiseks mittevõimelised ollused ise jäävad endiselt väeliigi staatusesse (ühes kõigi staatusest tulenevate parasiitlike privileegidega) :oops:

SÕDURis on mereväeteemaliste artiklite ebaproportsionaalne uputus tõepoolest jälgitav - lihtsalt maaväelastel pole aega/tahtmist/viitsimist kirjutada... Kunstlikud struktuurilülid samas kasutavad iga võimalust iseenda promomisele - väga inimomane muuseas :mrgreen:
Viimati muutis Tundmatu sõdur nr. 4, 15 Dets, 2013 13:36, muudetud 1 kord kokku.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas Xender »

Sõja ajal lisanduks neile kahele brigaadile ka Kaitseliit ja sellega koos ka reservarmee ... ja ülejäänud kaader .... kellele need siis alluma peaks ? Võiks muidugi sinna vahele joonistada veel hunniku struktuure, kuid arvestades kõiki asjaolusid, siis ma ei näe selle suuremat ideed.

Meie rahuaja maksimaalseks kaitseväe struktuuriks ei kujune kunagi üle 2 brigaadi, kui me need mõlemad suudaks veel ära soomustada, oleks tegemist juba kõva sõnaga.

Sõjaaja struktuuri puhul võime tõmmata ilusaid kastikesi või mingit muud jama genereerida ( näiteks kaitseringkonnad ). Kuid meil pole reaalselt relvastust nende jaoks. Pealegi on terve reservarmee ülesehitusega vaja suuri otsuseid teha.

1. Kui suur tuleb meie reservarmee
2. Mis üksused seal on ?
3. Kõigile ametikohtadele inimeste tekitamine, jah rühmaülema leiab, kuid pataljoniülema või veebli ?
4. Mitu suurhanget vajaliku toetusrelvastuse jaoks.
5. Õppustega katsetada mobilisatsioonisüsteeme

jne.

Ühesõnaga siin on vaja teha suuri poliitilisi otsuseid. Kaitseringkonnad või nende puudumine ei mängi nende juures mingit rolli.

Sealjuures rääkides kaitseringkondadest millest Leo Kunnas kõige rohkem räägib, siis vaatame korra, mis need üldse on ?

Kirde kaitseringkond : praktiliselt dubleerib 1. brigaadi
Lääne kaitseringkond : Umbes 50 inimesega, täiesti selgusetu moodustis ... viib paarkorda aastas läbi õppekogunemisi.
Lõuna kaitseringkond : Koosneb Kupist.
Põhja kaitseringkond : Vahipataljon ja orkester.

Sealjuures vaadates näiteks Lõuna Kaitseringkonna põhimäärust tuleb välja, et tegeletakse täieliku dubleerimisega ja kurat, tehke või tina, kuid ma ei saa aru, mida annavad meile kaitseringkonnad juurde.

Klassikaliselt on kaitseringkonna idee siiski milleski muus ... võtame näiteks venemaa. Sõjaväeringkondades on üksused mis peavad suutma isesesivalt sõdida ja sealjuures ei pruugi abi tulla pikemat aega. Riik on suur ... kui näiteks Hiina piiri ääres läheb tulistamiseks, siis lääne venemaalt võib abijõudude saabumine võtta aega nii kuu. Seega niikaua peavad suutma iseseisvalt vastu pidada.

Esimese Wabariigi ajal oli iga kaitseringkond samal ajal ka sõjaaegne omaette brigaad. Põhimõtteliselt sama idee mis NSVL "kaadrita" diviisidel ka loogiline...

Mida aga annavad meile kaitseringkonnad ?

Eesti pole suurriik, kus abijõud võivad tulla mitu nädalat teisest riigiotsast .... samuti ei ole võimalik nende kaitseringkondade põhjal midagi moodustada... ja seda ei plaanitagi. Võib olla olen mina loll, kuid ma ei saa lihtsalt aru ...
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas soesilm »

Kurat nagu pudru ja kapsad.
Esmalt siis Xender - need KRKd mis meil siiani on (olid), pidid oma suuruse saavutama sõjaajaks. Ehk siis sinu nimetatud 50 inimest või üks pataljon pidi olema aluseks mitme SA üksuse formeerimiseks. Näiteks Kirde KRK ei dubleerinud mitte kuidagi brigaadi. See tootis rahuajal brigaadile allüksuseid ... ja omale ... ja veel teistele. Mujal ju STV, ÕT, TT ja Pion väljaõpet ei tehtud.
Mis asi on aga klassikaline kaitseringkond, vot seda ma ei teagi. Soomlastel on see klassikaline kadunud ja venelastel tegelikult ka.

Mina arvan siiani, et 4x KRK ja 1xBrig oli hea lahendus. Tegelikult +2 brigaadi oleks veel parem olnud. Aga raha ei olnud selle jaoks. Mütsi ja püssiga rahva sõtta saatmine tundub uhke, kuid siin on mitu aga. Esiteks saavad nad ruttu otsa. Ja see "iga nurga alt tina" ei maksa minu arvates midagi. Kui iga nurga tagant tuleks lisaks tinale veel Spike või Javelin, Strix ja mis kõik veel, siis oleks teine asi ... Aga seda polnud plaanis ei eelmiste KRK lahenduste puhul ega nüüdki.
Teine probleem 40 või 80 000 mehe sõtta saatmisega on majanduslik. Kogu see armee tahetakse ju ikka enne agressiooni püssi alla saada!? Ja tõenäoliselt tuleb neid seal hoida, koju saata ja siis jälle kokku kutsuda enne kui päris andmiseks läheb. Ja mis siis saab? Kas kogu rahvamajanduslik tootmistegevus jääb seisma?

Borja - sa pead ju ikka tunnistama, et 2 staapi mere ja õhuväes on vähem, kui 6? Nende roll päris sõja ajal on kahtlemata väike võrreldes maaväega. Aga enne seda ja igal liitlaste saabumise hetkel on see ikkagi märkimisväärne. Isegi tänaste vahenditega. Kas nad oma väeliigi staape väärivad, on muidugi küsitav.

Aga Kunnas las vahutab. Kunagi ta vist ütles, et reservis olles saab ta rohkem kaitseväe jaoks ära teha kui teenistuses. Mis ta siis teinud on? Ja kui ma enam vähem õigesti mäletan, siis tema lahkumine langes samasse aega viimaste KRKde moodustamisega ...

Meie kõige suurem probleem on ikka see mis filmis Malev näidati. Autoriteedipuudus. Olgu eesotsas kes tahes ja otsustagu mida tahes, ikka on kogu alumine pool palju targemaid täis. Eriti targad on veel kõrvalseisjad. Eks sõnavabadus on ju kõigil.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas Xender »

Mida annavad meile siis kaitseringkonnad praktikas peale kordusõppuste läbiviimise ? Selle tegevuse jaoks on ligi nii 300 inimese tööl hoidmine kõva raiskamine või õigemini väga valesti kasutatud ressurss. Enamik muid asju millega tegeletakse on puhas EKV ülejäänud osade dubleerimine.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mina arvan siiani, et 4x KRK ja 1xBrig oli hea lahendus. Tegelikult +2 brigaadi oleks veel parem olnud.
Käsi tõuseb ka siitpoolt.

Lisaks on veel küsimus, et KES tegeleb selle tsiviilteemaga, kui tuleb aeg kätte toitu ja tehnikat rekvireerima hakata?
KRA tibid? Brigaadi staap?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas soesilm »

Mida annavad meile siis kaitseringkonnad praktikas peale kordusõppuste läbiviimise ? Selle tegevuse jaoks on ligi nii 300 inimese tööl hoidmine kõva raiskamine või õigemini väga valesti kasutatud ressurss. Enamik muid asju millega tegeletakse on puhas EKV ülejäänud osade dubleerimine.
Kust see 300 tuli?
Olgu pealegi, eks tuleb valgustada 8)
Ütleme et 300 on KRK staabid ja veel mingid asjad kokku. Sel juhul ei tea ma täpselt, on see 300 või mingi muu number optimaalne või mitte, kuid ma kujutan ette millega see number inimesi tegeleb.
Need KRKd kellel vähemalt üks pataljon alluvuses, peaksid tagama kogu personali, julgeoleku, väljaõppe, tagala ja side haldamise. Siin võib igaüks öelda, et pole siin midagi hallata - minge küsige sealt KRK staabist. Midagi ikka on. Igapäevaselt see palju silma ei hakka, kuid ma usun, et kõige suurem (osatähtsuselt) aur sellele ikkagi kulub.
Järgmine teema on staabi treenimine. Seda siis kõrgema staabi alluvuses või ise alluvaid staape treenides. Olenevalt aastast ja KRKst pakun et neid õppuseid toimub 4-8. Need tuleb ettevalmistada, läbi viia, tagasisidestada ja oma protseduure arendada. Kaks viimast on vast kõige viletsamas rollis. Samas nende pealt toimub kaks järgmist tegevust.
SA tegevuse planeerimine ja mobilisatsiooni planeerimine (loe: ettevalmistus). Ja siin läheb tegevus ringiga tagasi esimesse - haldamisse ... personal, tagala, jne aga ka planeerimine tulevikuks - taristu, ajateenijate väljaõpe, varustuse hooldus ... reservväelaste väljaõpe ... Minu hinnangul ei jõutud ühegagi nendest tegevustest väga kaugele aga ülesannetena nad KRKdel kindlasti on.
Kas sa Xender jaksad veel jälgida :)
RÕKid - nõus, ühe või kahe pärast aastas poleks selliseid staape vaja. Aga ühe või kahe RÕKiga ühe KRK kohta ei hakkagi see kaitsevägi SA-l"tööle". Tegelikult peab ja toimubki RÕKe hoopis rohkem, need lihtsalt ei paista välja. Näiteks RÕK mingitele RÜdele 3 päeva. Mingi üksuse autojuhtidele 5 päeva jne jne. See on kõik süsteem, mida peab planeerima ja ettevalmistama - asjades, aegades, teemades, inimestes ... eesmärkides. Ja ime küll, see kõik peab tulema õppuste kogemustest ja SA vajadustest. See, et selliseid RÕKe alates 2009st eriti palju pole toimunud on arengu küsimus. Ega need kaks brigaadi + KL + ülejäänud väeliigid ja keskalluvusega üksused edaspidi teisiti hakkama ei saa.
Ja siis veel üks asi Xender, millest enamusel õrna aimugi pole ja millest näiteks Trumm võiks paar raamatut kirjutada (irooniat on siin õige vähe). Koostöö ülejäänud riigi struktuuridega ja mitteriiklike organisatsioonidega rahuaegsete hädaolukordade lahendamiseks ja SA ülesannete ettevalmistamiseks. Viimase puhul esialgu küll selgitamiseks. Ka see on valdkond, mis alles hakkab arenema.

Vot kõik need ülesanded tuleb RKAK 2022 järgi jagada loetletud staapidele ja KL-le. Miks seda kõike nii tehti? SEST SENISE STRUKTUURI JAOKS EI JÄTKUNUD RESSURSSI. Tõenäoliselt leiti tõhusamaid meetodeid ja väiksemate struktuuride kasutamise võimalusi. Kindlasti võetakse nendega mingi risk ja kindlasti jääbki mingi asi viletsamasse seisu. Varasemad plaanid määrisid aga olemasolevad ressursid nii laiali, et võime midagi ära teha jäi kehvaks.
Nii olen ma sellest aru saanud.
Viimati muutis soesilm, 15 Dets, 2013 18:46, muudetud 2 korda kokku.
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas soesilm »

Lisaks on veel küsimus, et KES tegeleb selle tsiviilteemaga, kui tuleb aeg kätte toitu ja tehnikat rekvireerima hakata?
KRA tibid? Brigaadi staap?
Kui tuleb AEG, siis pole erilist vahet kes seda teevad. Ma olen üsna kindel, et seda hakkavad siis tegema omanikud ja uued omanikud koos.
Aga enne seda tuleb need vahendid ära määrata (nii vajadus kui võimalus) ja siis veel mingi lepinguga määrata. Siin ei saa kuidagi ilma sõjameeste ja tibide koostööta. Kusjuures sõjamehi tuleks võimalikult palju sõjapidamise jaoks hoida. Nii et kui päris ausalt vastata Trumm - siis just need tibid peaksid rekvireerima, määrama, lepinguid sõlmima jne. sõjamehed peaksid sõdima. Muuseas nende tibide hulka kuulub ikka mingi hulk kutte kah.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Leo Kunnas: Eesti vajab tanke

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mida annavad meile siis kaitseringkonnad praktikas peale kordusõppuste läbiviimise ? Selle tegevuse jaoks on ligi nii 300 inimese tööl hoidmine kõva raiskamine või õigemini väga valesti kasutatud ressurss. Enamik muid asju millega tegeletakse on puhas EKV ülejäänud osade dubleerimine.
Tasuks juurelda 2 probleemi üle:
1. tsiviil-militaarteema sõjaliste ressursside kontekstis - kes nt viib läbi rekvisitsiooni? 75 inimest veerand Eesti kohta on selleks ikka häbemata vähe? 2. brigaadi veebel?
2. kes vastutab sõjalise tegevuse eest nt tänases Lõuna KRK-s kui vastane on selle territooriumi hõivanud ja brigaadid on sealt ammu jalga lasknud? Kes korraldab näiteks sissioperatsioone?

Vahe on selles, et KRK on analoogne nähtus nagu omaaegne sõjaväeringkond, kelle üks olulisemaid ülesandeid (peale sõdimise off koors) oli territooriumi kontrolli all hoidmine, sõjamajanduse elluviimine, tsiviilkaitse korraldamine, koordineeritud tsiviil- ja sõjaväetranspordi liikumine (nt evakueeritavad ja sõjaväetransport käis kindlaid koridore pidi).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist