VDV, dessantno-shturmovõi ja muud
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
VDV, dessantno-shturmovõi ja muud
Sattusin kogemata mõiste peale "dessantründeväeosa" ehk dessantno-shturmavaja tsastj. Isegi Eestis olevat olnud selline kuskil Lõuna-Eestis.
Mis sellel vozdusno-dessantnajal ja dessantno-shturmovajal vahet on?
Asja ajab keeruliseks see, et ka paljudel morpehhi meestel olid langevarjumärgid rinnas.
Kes see "õige" siis on ja mis neil vahet oli?
Mis sellel vozdusno-dessantnajal ja dessantno-shturmovajal vahet on?
Asja ajab keeruliseks see, et ka paljudel morpehhi meestel olid langevarjumärgid rinnas.
Kes see "õige" siis on ja mis neil vahet oli?
Huvitav-huvitav. Sattusin isegi sellise asjanduse peale kui uurisin Aluksne sõjaväelisi asju. Sealt nimelt kihutati 1991.aastal minema 901. ODShB ehk siis otdelnõi dessantno-šturmovoi bataljon.
Samas, juhtusin sama asja definitsioonile lugedes Dessantniku memuaare Auto24.ee-s. Tema defineeris ilusasti ära spetsnazi, ODŠB ja tavalise dessandi vahe
Praegu läheb suts kiireks. Kui vaja kopeerin teksti hiljem siia.
Samas, juhtusin sama asja definitsioonile lugedes Dessantniku memuaare Auto24.ee-s. Tema defineeris ilusasti ära spetsnazi, ODŠB ja tavalise dessandi vahe
Praegu läheb suts kiireks. Kui vaja kopeerin teksti hiljem siia.
Tõde on selle poolel, kes vähem valetab.
Слава Україні!
Героям слава!
Слава Україні!
Героям слава!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Dessantniku definitsioon @auto24.ee
Usun seda täiesti, kroonusoleku aegadest meenub ähmaselt mingeid sarnaseid jutte. Arvan, et Dessantnikut võib usaldada, sest tema kirjutistest, mille humoorikust meie Tuxiga võib võrrelda, on tunda kohalolnut ja asjade teadjat.Üldiselt oli omal ajal levinud müüt, et dessantvägedes teenisid vaid ehedad venevägilasmõõtu musklimehed. Tuhka see nii oli. SpetsNaz-is olid jah, jubedamad tüübid, aga need polnud ju ajateenijad, need olid tavaliselt ohvitserid ja vaid abiteenistuses olid tavasoldatid ja neil polnud tegelike kõrilõikajatega miskit pistmist. DShB e. Dessantno Shturmavoi Bataljon oli pisut leebem värk kui SpetsNaz ja see koosnes tõesti valitud vennikestest, kelle lihasmass ja ajupotentsiaal olid parlanksis ning tugevalt üle keskmise.
Tavaline dessantdiviis ei erinenud peale 80-ndate keskpaigas käsivõitluse õpetamise keelustamist tavalisest jalaväest enam millegi muu kui vaid langevarjuga kargamise, mundri ja topelt toiduportsioni poolest. Tavalised dessantdiviisid olid mõeldud vaenlase tagalasse massiliseks sissetungiks ja maksimaalseks pasa kokkukeeramiseks võimalikult lühikese aja jooksul. Ainsateks kõrilõikajateks koolitati diviisides luurajaid ja neid oli vaid sadakond 15-tuhandelise diviisi kohta. Kui oleks läinud madinaks, oleks sellele 15-tuhandele lisandunud veel 5000 reservväelast ja oligi kõik.
Tõde on selle poolel, kes vähem valetab.
Слава Україні!
Героям слава!
Слава Україні!
Героям слава!
Ründedessantväeosad kuuluvad maaväe koosseisu, neid hakati looma 1969.a. Erinevad VDV-st selle poolest, et neid ei loobita mitte lennukitelt langevarjudega alla, vaid viiakse objektile helikopteritega, sellest tulenevalt on nende tegevusraadius väiksem. Kasutatakse näiteks sildade hõivamiseks vastase lähitagalas, et kindlustada ründavate tankiüksuste edasiliikumine. Eraldusmärgid on samad, mis VDV-l. Kaheksakümnendate lõpus toodi Ida-Saksamaalt üks ründedessantpataljon Võru lähedale Nursi endisesse raketibaasi, kust nad lahkusid 1992. aastal
Aluksne 901. pataljoni tegelastest osa vist sattus kusagile Eestisse, enne kui nad ka siit kuradile saadeti. Kasutan Desantura.ru-d jälgede ajamisel.Mobutu kirjutas:Ründedessantväeosad kuuluvad maaväe koosseisu, neid hakati looma 1969.a. Erinevad VDV-st selle poolest, et neid ei loobita mitte lennukitelt langevarjudega alla, vaid viiakse objektile helikopteritega, sellest tulenevalt on nende tegevusraadius väiksem. Kasutatakse näiteks sildade hõivamiseks vastase lähitagalas, et kindlustada ründavate tankiüksuste edasiliikumine. Eraldusmärgid on samad, mis VDV-l. Kaheksakümnendate lõpus toodi Ida-Saksamaalt üks ründedessantpataljon Võru lähedale Nursi endisesse raketibaasi, kust nad lahkusid 1992. aastal
Tõde on selle poolel, kes vähem valetab.
Слава Україні!
Героям слава!
Слава Україні!
Героям слава!
-
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
Tore teema
Tegelikult on sellele vastamine märgatavalt keerulisem. Spetznazi lööks siit kohe lahku. See ei allunud maavägedele vaid otse GRU-le, ehk siis kindralstaabile. Vormiriietus ei mängi siin rolli. Olid nii dessant kui ka näiteks merejalaväe üksuseid. Igas kaitseringkonnas oli üks brigaad, ehk siis kokku 15 tk. Väeosad olid kadreeritud (põhinesid reservil) ning kohapeal oli vähe inimesi. Selline oli siis ka see Viljandi väeosa. Dessantväed moodustasid omaette väeliigi (kui tegelikult korrektne olla siis liigi - rod voisk) ning olid allutatud kindralstaabile, ehk siis kesksele juhtimisele. šturmavõje olid esialgselt mõeldud ringkonna (okrug - sõjaaegne front) alluvusega üksusteks ja esialgne idee saadi tõenäoliselt USAst (1st Cavalry Division). Nemad ei kuulunud dessantvägede alla, kuigi nende väljaõpet kontrollis siiski VDV ja ka vormiriietus oli sama. Muuseas enamus neist loodi ümberformeerimise teel tavalistest jalaväeosadest (diviisist brigaad näiteks). Ei olnud neil BMD-sid ega iseliikuvaid suurtükke. Kompaniis oli masinateks villised. Oli küll vist esialgu selline kava, et nende põhitranspordivahendiks oleks helikopterid kuid see ei pidanud alati paika. Relvastus-varustus oli reeglina kergem. Kasutati ka transpordilennukeid - eriti 80-ndate lõpul ja 90-ndate algul. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et suurriigi värk - suured mõõdud suured tolerantsid. Plaaniti üht, tuli teine. Oli hea väljaõppe ja hea valmidusega olevaid üksuseid ja oli ka kehvasid. Osad des
Tegelikult on sellele vastamine märgatavalt keerulisem. Spetznazi lööks siit kohe lahku. See ei allunud maavägedele vaid otse GRU-le, ehk siis kindralstaabile. Vormiriietus ei mängi siin rolli. Olid nii dessant kui ka näiteks merejalaväe üksuseid. Igas kaitseringkonnas oli üks brigaad, ehk siis kokku 15 tk. Väeosad olid kadreeritud (põhinesid reservil) ning kohapeal oli vähe inimesi. Selline oli siis ka see Viljandi väeosa. Dessantväed moodustasid omaette väeliigi (kui tegelikult korrektne olla siis liigi - rod voisk) ning olid allutatud kindralstaabile, ehk siis kesksele juhtimisele. šturmavõje olid esialgselt mõeldud ringkonna (okrug - sõjaaegne front) alluvusega üksusteks ja esialgne idee saadi tõenäoliselt USAst (1st Cavalry Division). Nemad ei kuulunud dessantvägede alla, kuigi nende väljaõpet kontrollis siiski VDV ja ka vormiriietus oli sama. Muuseas enamus neist loodi ümberformeerimise teel tavalistest jalaväeosadest (diviisist brigaad näiteks). Ei olnud neil BMD-sid ega iseliikuvaid suurtükke. Kompaniis oli masinateks villised. Oli küll vist esialgu selline kava, et nende põhitranspordivahendiks oleks helikopterid kuid see ei pidanud alati paika. Relvastus-varustus oli reeglina kergem. Kasutati ka transpordilennukeid - eriti 80-ndate lõpul ja 90-ndate algul. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et suurriigi värk - suured mõõdud suured tolerantsid. Plaaniti üht, tuli teine. Oli hea väljaõppe ja hea valmidusega olevaid üksuseid ja oli ka kehvasid. Osad des
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Sa oled asjast valesti arusaaanud.Afgaanis anti konvoi tsastidele ja selles olid alati rasketehnika Traktoristid nagu meil neid kutsuti.Ehk siis Tankid sahkadega läksid ees nagu buldooserid,siis tuli igasugust kergemat tehnikat.Kõige lõpus oli tavaliselt peale kütuseveokit mõni BMP.Kuskil keskel oli ka sideauto ehk siis joozik ja õhust saatis tavaliselt krokodill.Selliseid asju kutsuti marsprosokideks.Seal need turvajad rasketehnikaga ei kuulunud üldse Meie väeosasse ja isegi ei tundnud neid. Pikk ja segane jutt tuli kuid loodan,et saad aru.Kapten Trumm kirjutas:VDV kasutas Afgaanis miskipärast rasketehnikat, mis VDV koosseisus pole kunagi olnud (tankid T-72, BMP-d jne). Kas see oli sõjast tulenev erisus?
VDV endi koosseisus polnud raskesoomukeid üldse ning lahingumasin oli BMD, mitte BMP ega BTR.
Muideks lahe foorum on see
Väike täiendus eelnevale.
Õhudessantväed olid nõuka ajal ja on ka praegu Venemaal eraldi väeliik
Dessantno –šturmavoi väeosad olid aga algselt okrugi ehk sõjaväeringkonna alluvuses.
Väeosade mõte oli selles, et nad viiakse kopteriga kohale jalastuvad ning hõivavad mingi ala või objekti . Kui ma õieti olen aru saanud siis sõna šturmavaja tuli sellest, et algselt oli isegi mõte, et hüpatakse välja madalalt liikuvast kopterist (prõsok po šturmavoi ). Midagi sellesarnast on näha demodes kus hüpatakse liikuva auto kastist. Mõte oli hea ( kiirelt kohale) aga praktikas olevat see viis kaasatoonud hulganisti vigastatuid ning keelatud ära .Seetõttu vähemalt rahuajal jalastuti seisvast (kui liikus siis minimaalse kiirusega) kopterist, laskuti köiega ja muidugi ka hüpati langevarjuga. Relvastus oli valdavalt kerge kuigi mõned brigaadid olid varustatud ka BMD-ega.
Alates 1989 aastast viidi nad VDV (õhudessantväed) kooseisu ja alluvusse.
Ühinemise käigus saadeti osa üksusi laiali ja mõned ühinesid teistega. Kuna vorm oli ka enne VDV oma siis sisuliselt ei muutunud peale alluvuse midagi.
Silmaringi laiendamiseks huvilistele väike ülevaade ühest dessantno-šturmovoi brigaadist aastatest 88- 90.
Brigaad koosnes 4 pataljonist .
3 dessant-ründe pataljoni millest igaüks koosnes 3 roodust ( relvastuses AKS 74, RPK –74, SVD, RPG ja automaatgranaadiheitjad AGS-17 “Plamja”) + luure ,tagala ,side ,ÕT ( Strela ), MP ja TT ( SPG-9 tagasilöögita tt- kahurid ) rühmad.
Neljas pataljon koosnes: luure, tagala ,sideroodust ja TT ( Fagot -raketid) ,MP (120mm) ,ÕT ( õhutõrjekahurid Zu – 23 Sergeid, Strela) patareid .
Brigaadi liigutamiseks oli küll olemas autotransport kuid põhiliselt liiguti siiski jala .
Samas kasutati päris palju lähedal paikneva õhuvägede helikopterite pataljoni teenuseid (Mi –6, Mi -8 langevarjuga hüppamiseks ja transpordiks ning Mi-24 toetus).
Õppustel hüpati ka lennukitest.
Soomus praktiliselt puudus ,kogu brigaadi peale oli 2 BMD-K (staabi) ja 1 Nona-S (liikursuurtükk).
Kokkuvõttes on tegemist mobiilsete kuid seetõttu ka kergelt relvastatud üksustega.
Õhudessantväed olid nõuka ajal ja on ka praegu Venemaal eraldi väeliik
Dessantno –šturmavoi väeosad olid aga algselt okrugi ehk sõjaväeringkonna alluvuses.
Väeosade mõte oli selles, et nad viiakse kopteriga kohale jalastuvad ning hõivavad mingi ala või objekti . Kui ma õieti olen aru saanud siis sõna šturmavaja tuli sellest, et algselt oli isegi mõte, et hüpatakse välja madalalt liikuvast kopterist (prõsok po šturmavoi ). Midagi sellesarnast on näha demodes kus hüpatakse liikuva auto kastist. Mõte oli hea ( kiirelt kohale) aga praktikas olevat see viis kaasatoonud hulganisti vigastatuid ning keelatud ära .Seetõttu vähemalt rahuajal jalastuti seisvast (kui liikus siis minimaalse kiirusega) kopterist, laskuti köiega ja muidugi ka hüpati langevarjuga. Relvastus oli valdavalt kerge kuigi mõned brigaadid olid varustatud ka BMD-ega.
Alates 1989 aastast viidi nad VDV (õhudessantväed) kooseisu ja alluvusse.
Ühinemise käigus saadeti osa üksusi laiali ja mõned ühinesid teistega. Kuna vorm oli ka enne VDV oma siis sisuliselt ei muutunud peale alluvuse midagi.
Silmaringi laiendamiseks huvilistele väike ülevaade ühest dessantno-šturmovoi brigaadist aastatest 88- 90.
Brigaad koosnes 4 pataljonist .
3 dessant-ründe pataljoni millest igaüks koosnes 3 roodust ( relvastuses AKS 74, RPK –74, SVD, RPG ja automaatgranaadiheitjad AGS-17 “Plamja”) + luure ,tagala ,side ,ÕT ( Strela ), MP ja TT ( SPG-9 tagasilöögita tt- kahurid ) rühmad.
Neljas pataljon koosnes: luure, tagala ,sideroodust ja TT ( Fagot -raketid) ,MP (120mm) ,ÕT ( õhutõrjekahurid Zu – 23 Sergeid, Strela) patareid .
Brigaadi liigutamiseks oli küll olemas autotransport kuid põhiliselt liiguti siiski jala .
Samas kasutati päris palju lähedal paikneva õhuvägede helikopterite pataljoni teenuseid (Mi –6, Mi -8 langevarjuga hüppamiseks ja transpordiks ning Mi-24 toetus).
Õppustel hüpati ka lennukitest.
Soomus praktiliselt puudus ,kogu brigaadi peale oli 2 BMD-K (staabi) ja 1 Nona-S (liikursuurtükk).
Kokkuvõttes on tegemist mobiilsete kuid seetõttu ka kergelt relvastatud üksustega.
- gvardimatros
- Liige
- Postitusi: 397
- Liitunud: 30 Mai, 2009 10:16
- Asukoht: TLN, Võru, Värska
- Kontakt:
Tegelikkuses oli dessantväeosade alluvus suht segane värk, osad neist allusid õhuvägedele, osad aga kgb-le. Sturmovajal polnud peale autode po statu midagi ette nähtud, kui hakkas lepingutejärgne ründeväeosade vähendamine-laialisaatmine, siis oli vaja need BMD-d kuhugi panna ja mängiti nad käigu pealt ümber, siis sattus neid ka sturmovajadesse. Üks mis laiali saadeti oli Vitebski dessantdiviis, siis sattus nende tehnikat Saksamaale. Veel olid eelpool mainitud sturmovaja roodude koosseisus miinipildujad, meil oli selleks 4 vzvod, nemad tegelesid AGS-ide ja miinipildujatega, nimetus oligi minomjotnõi vzvod. Kahjuks ei suuda ma kuidagi meelde tuletada, kas oli 2 miinipildujat ja 2 AGS-i või oli kumbagi 1, oli siiski vist 2 ja 2, sest minomjotnõi vzvod oli teistest suurem. Transpordiks kasutasid nad luazikuid ja villiseid.
sitt päev, kellele kurdad
Nühkisin ükspäev jälle koolipinki ja ajaloo tunnis räägiti taasiseseisvumisest ja pidevalt tankide tulekust jne. Mulle aga kusagilt meelde jäänud, et Pihkvas on vaid jalaväe soomustransportöörid ja lahingumasinad. Kas tulid ka Lahingutankid, või lihtsalt rahvasuus said roomikutega soomukid TANKI kuulsuse??
Pihkvast tulevad, lühidalt, soomukid, koperdajad...palju palju tegelasi, tuleb sekka ka tanke, nii otse sealt kui kõrvalt, vajadusel, mitmekesi lõbusam, niiet siin paljudele vastuseks, ega kõik alati käi reegli järgi, mis perset kotib süsteem rahu ajal, teine sõja aja teema
Asju liiguta vastavalt vajadusele. Ja kiiresti.
Asju liiguta vastavalt vajadusele. Ja kiiresti.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist