Propaganda sõda on sisult valetamise ja petmise sõda.
Nii üheselt ei saaks just-kui mitte öelda.
Sageli on propaganda just tõeste faktide, selgituste ja muu teabe jagamine sihtgrupile, kes seda enne mitte teadnud pole ja vaid teise poole poolt antud infosfääris viibisid. Et inimesed ise saaksid otsustada võrreldes ühtesid fakte teistega.
Selline propaganda oli ka Eestis levinud just enne EV taastamist ja ka EV taastamisjärgsetel aastatel. Ja see toimis. Tõenäoliselt tingituna NSVL aegadest pärit mõtlemisest, mis alati ja igal pool ning igasuguse info juures eeldas nn. ridade vahelt lugemist ning n.ö. oma peaga mõtlemist.
Viimase aastakümne poliitreklaame jälgides aga ... Puhta idiootideks peetakse ikka inimesi küll. Sellised "jalaga p...se naljad", otsesed väljaütlemised, mis usaldust ei tekita, jne.
Arvan, et EV ja selle suunas liikumise (IME jne.) vastu tekkisid esimesed NSVL-poolsed propagandasammud esmaselt kusagil Perestroika keskfaasis. Sinna aega jäid Eestis nii IME, Muinsuskaitseliikumise asutamine, erinevad sõltumatud kolonnid jne.
Igatahes juhtusin ma ise just nendel aegadel puhtvene ja puhttagurlikus seltskonnas suhteliselt isoleeritud keskkonnas viibima (1987-1988) - Atlandi Ookeani lõunaosas laevakirurgina.
Ainukese eestlasena. Õnneks ei pääsenud see trümmis pesitsev internatside seltskond mulle vahetult kõri kallale, kuid - eks vahepeal oli ikka hirmuhigi otsmikul küll.
Noh, ja eks ma siis seal nägin ja lugesin, missugust infi kogu sellele seltskonnale Kodumaalt saadeti. Analüüsisin seal kogu seda kirjamaterjali, missugust ise Eestimaalt sain ja lugesin ka taolist, nagu "Eesti Kommunist" ja pakkide kaupa Venemaa kirjasõna. Aeg oli see, mida ikka lausa tapvalt käepärast oli (reisid kestis a´ 6 kuud). Oma auks pean ütlema, et vabadel õhtupoolikutel said nii mõnedki ägedad dispuudid kapteni I abiga (poliittöötaja - endine mereväe II järgu kapten) maha peetud ning nii seda, kui teist ära tõestatud. Võib-olla imponeeris talle ka see, et ka mina kunagi oma ajateenistuse mereväe musta vormi kandes olin läbi teinud. Aga vaatamata meie kohati vägagi tervatele poliitilistele vastasseisudele - kaebust ta minu peale ei esitanud. Mitteusaldusväärsena poleks mind ju järgmistele reisidele lastud.
Noh, igatahes normaalne ja intelligentne mees oli. (Mida ma ka mitmes eelnevas teemas konstateerinud olen, et - ei näinud mina oma ajateenistuse jooksul, ega ole ka peale seda kohanud ühtegi vaimuvaest NL mereväeohvitseri. Minu poolt -
respect! )
Ei mäleta täpselt, millal see oli, kuid üks teravamaid vastasseise tekkis laeval, kui Eestis Rohelised oma partei asutasid (vist 1988 kevadel?) ning oma programmilised seisukohad välja kuulutasid. Need programmilised põhimõtted olid meil laeval siis suurelt teadete tahvlile üles pandud, kuid - veel suuremalt ja pikemalt, olid seal juures vastavate organite (siseorganite, nagu maks, magu jne.
) väga ühese suunitlusega selgitused.
Päris kõhe oli olla, tuleb tunnistada. Metsikud, habetunud mehed võidunud madrusesärkides. Altkulmu pilgud ja nii mõnigi kord rusikasse pigistatud pihk.
Arvan, et minu jaoks oli vähemalt see sündmus üks esimesi, kus ma kogesin keskvõimude poolt konkreetset propagandat EV iseseisvumisepüüdluste vastu.
