Me oleme juba sellest rääkinud. Käsk tõsta häirekorras sh lennuväeosad jalule tuli Moskvast sõjaväeringkondadesse umbes kell 01.00 paiku ja häired lennuväepolkudes anti 02.00-03.00 vahemikus.2. Eelneva häirega enne rünnaku algust õhku tõstetud lennuväeosa? Selline asi oli haruldus. Kui üldse mõni selline oli. Esimene rünnak oli enamusele lennuväljadest ootamatu, ning vastutegevust sellele sisuliselt ei toimunud.
Solonini raamatu viimane osa on täis hulgaliselt meenutusi, et mingegi "magavaid lennuvälju" enam polnud.
Sõda ei puhkenud ootamatult, on sellest nii raske aru saada?
Käsud lennukite maskeerimiseks, keelud kasutada sirgeid ridu jne olid tulnud juba mõned päevad varem, 19-20. juunil.
Tõsi, tähtajad polnud neil enne 22. juunit. Mis ei tähenda, et tegevus ei käinud.
Sõja lähenemisest sai tol hetkel juba iga vormikandja aru.
Lk 171-175 on need käsud ja meenutused nimetatud.
Ei olnud ootamatu.
Loomulikult esines pardakki ja tükati saidki lennuväeosad raskelt kahjustada - kuid see polnud valdav.
Seda ma olengi ju rääkinud - teadus, kuidas operatsioonid lõpeksid soovitud tulemusega, nimetataksegi operatiivkunst. Et lennukid ei toeta maaväge (mistõttu see paanikas põgeneb) ja tiirutavad oma lennuvälja kaitsel (isegi huvitumata naabritest) on selge operatiivkunsti (õigemini selle puudumise probleem). Et hävitajad ei kata kaugpommituslennuväe lennukeid (kes saadeti "tanke peatama") ja sakslased tulistavad neid massiliselt alla - on samuti operatiivne probleem.Lühidalt - N Liidu sõjavägi kaotas juba esimesel päeval initsiatiivi. Side toimis küll ainult osaliselt, aga päris katastroofi veel ei olnud. Lennuväljad toimisid ka osaliselt. Mõned olid rohkem kannatada saanud, teised vähem. Osa üldse rünnaku alt välja jäänud. Aga loo moraal oli see, et lennuvägi tegeles ainult iseenda sisemiste asjadega, maaväe kasuks lende praktiliselt ei sooritatud (kui võrrelda olemasolevate lennukite arvu sooritatud lahinglendude arvuga) ning vastase maavägede tegutsemist need üksikud lennud ei mõjutanud absoluutselt.
Taktika - teadus sellest, et kontakt või lahing lõpeks soovitud tulemusega
Operatiivkunst - teadus sellest, et operatsioon (mis tollal olid juba joint ehk väeliikide ühised) lõpeks soovitud tulemusega
Strateegia - teadus sellest, et sõda lõpeks soovitud tulemusega.
See, et valvelüli tõuseks õigel ajal õhku ja takistaks vastast ning lennukid on maskeeritud - on taktikaline probleem. See, et hävitajad tegelevad tont teab millega, samal ajal sakslased ründavad segamatult maaväe kolonne, on operatiivne probleem. Ka organiseerimatu eemaldumine (mis toimub eri relva- ja väeliikide koostöös) on samuti operatiivne probleem. See, et esimese rünnakuga lõpevad lennukid otsa ja neid pole enam kuskilt võtta - strateegiline probleem.