Riigikaitse eelarve

[ElrikThunderson]

Erinevate tankitõrjerelvade kasutamise arutelu liikus sobivamana tundunud teemasse: viewtopic.php?f=40&t=35988&p=737123#p737123

[aj1972]

Tänane laiapindse riigikaitse arutelu https://www.youtube.com/watch?v=QB6vE12xaSg

Käesoleva aasta kaitsekulud 2,35% järgmise 4 aasta keskmine 2,5-2,6% (2024 ligi 3%)
Esimene lisapakett 340 milj,laskemoon lepingutega kaetud, jõudnud-jõudmas see aasta TT ühekordsed ja GG moona juba.

Teine lisapakett 476 milj. enamik lepingutega kaetud,TT ja 12K 9 ostetud, lühimaa õhutõrje -leping augustis, loitering - hanke ettevalmistuses

2% sees II brigaad saab õhutõrje pataljoni, II brigaad soomustamine, Himars, laevatõrje

Lisaks keskmaa mille hinda ei taheta välja öelda enne hanke lõppu,et saaks võimalikult soodsalt
Soovides lisa 155 ratastel liikurid mille rahastust pole otsustatud.

Kaitseliit 10000 lisameest samas infra jaoks raha pole, loodeti 2036 vanade hindadega ja vanades mahtudes valmis saada aga tänastes hindades 2046 infra valmis saab.

Diviisistruktuur koos brittidega, kolmas brigaad brittide juhtida jne.

Ehitus on kõvasti kallinenud sellega probleeme aga samas muu relvastus ja moon ei ole kallinenud.

4 aasta hangeteplaan ilma keskmaata 1,8 miljardit

Jne.jne. kes täpsemalt huvitub kuulake ise.

[vaad]

2% sees II brigaad saab õhutõrje pataljoni

Teisel brigaadil on praegu juba ÕT pataljon. Vabandust aga lingitud video on 2h pikk. Kas see tähendab, et luuakse üks pataljon 2jvbr juurde või et asendatakse olemasolev?

[aj1972]

Pevkur 10.40 II brigaad

Magnus-Valdemar Saar täpsemalt hangete olulisemad projektid alates 34.25

[vaad]

Aitäh!

[vaad]

Hangime näiteks kuulipildujaid. Toimuvad testimised Partner on välja valitud. Tarned on planeeritud järgmisse aastasse

See vastab küsimusele "mis kurat on saanud KPde hankest?"

[Runkel]

Palju on arutatud, et mis saab siis, kui Venemaa Ukrainas võidab. Loogiline küsimus on, kes on järgmine. Ma mõtlen, aga milline on kaotanud Venemaa? Kuivõrd ta erineb meie julgeoleku vaatest. Sama mõtet mõlgutavad Erkki Koort ja Meelis Oidsalu (saate lõpus).
https://tv.postimees.ee/7603863/julgeol ... ma-moskvas

Eks ta lihtne vastata ole - tuleb tempokalt jätkata võimete loomist, sest ohud ei vähene ei Venemaa võidu ega kaotuse korral.

[teeline35]

Paistab,et sotsidel riigikaitse rahastus pinnuks silmas;
https://www.err.ee/1608715780/sotsid-so ... aitsemaksu
Eelarvemurede lahendamiseks võiks üle vaadata kui mõistlikud on igasugused muud augud kuhu maksumaksja raha pillutakse. Riigikaitse pealt koonerdamine muudab muud kulutamised kardetavalt üsna pea mõttetuks. Kuigi riigikaitse erakorralisteks kuludeks eraldi maks lühiajaliselt poleks paha mõte kuid arvestades eesti poliitikuid, siis ajutine jääks igaveseks ning peagi ei läheks see raha ka riigikaitseks!( nagu kütuseaktsiisidega juhtus)

[aj1972]

Reformierakond juba kärbib lubadusi...
https://www.postimees.ee/7608736/kolme- ... ab-pingeid

«Alguses oli raha kogu aeg puudu ja siis avastati, et ei olegi vaja laenu võtta. See on seepärast, et sõjalisse riigikaitsesse praktiliselt investeeringuid ei suurendatud: algselt oli plaanitud 600 miljonit võtta õhutõrje arendamiseks vähemalt kolmes mullis ballistilise võimega,» märkis Terras. Ta tõi välja, et SKT tõusu tõttu suureneb kaitse-eelarve niikuinii ja kümneaastases vaates olid investeeringuteks plaanitud numbrid 400 miljoni võrra kõrgemad. «Nüüd otsustati, et see raha pannakse õhukaitsesse, ehkki see peaks olema nende võimete arendamiseks, mis kaitseväe 10-aastasest plaanist välja jäid. Õhutõrje pidanuks tulema sellele lisaks.»

[gooligan]

Reformierakond juba kärbib lubadusi...
https://www.postimees.ee/7608736/kolme- ... ab-pingeid

«Alguses oli raha kogu aeg puudu ja siis avastati, et ei olegi vaja laenu võtta. See on seepärast, et sõjalisse riigikaitsesse praktiliselt investeeringuid ei suurendatud: algselt oli plaanitud 600 miljonit võtta õhutõrje arendamiseks vähemalt kolmes mullis ballistilise võimega,» märkis Terras. Ta tõi välja, et SKT tõusu tõttu suureneb kaitse-eelarve niikuinii ja kümneaastases vaates olid investeeringuteks plaanitud numbrid 400 miljoni võrra kõrgemad. «Nüüd otsustati, et see raha pannakse õhukaitsesse, ehkki see peaks olema nende võimete arendamiseks, mis kaitseväe 10-aastasest plaanist välja jäid. Õhutõrje pidanuks tulema sellele lisaks.»

Ma ei julgeks seda nüüd puhtalt reformi süüks küll ajada. Kui koalitsioonipartner pole nõus 24. aastaste lapsetoetusest loobuma ning nõutakse veel 30+% palgatõuse õpetajatele, päästjatele, politseinikele, siis loomulikult kuskilt otsast on vaja kokku hoida. Lisaks laiendada elektritoetuse saajate ringi ettevõtetele jne.
Terras oleks pidanud oma erakonnas sees prioriteedid paremini paika sättima. Omaenda erakond pidas targemaks laustoetusi riigikaitsele. Sel korral jäi küll mulje, et reform oli nõus pigem mujalt kulusid tagasi tõmbama ning riigikaitsele keskenduma, kuid partnerid otsustasid laristamise kasuks.

[Runkel]

Too on natuke too silotorni jutt. Iga erakond kaitseb oma ministeeriumi eelarve kasvu vajadust. Kui ei taha laenu võtta või makse suurendada, siis ole konservatiivne eelarvepoliitik oma vastutusalas. Või kui meenutada Ratase valitsuse eelarvekõnelusi, kus Ekre ja Isamaa kaitsekulutusi kokku leppisid. Oli ka variant, et langeva SKPga naelutatakse eelarve 2%-le. Nüüd ütles peaminister, et kokkuleppe tulemusel tähendab see 3% SKPst kaitsekulutusi. (% muidugi ei sõdi)

[aj1972]

"Järgmisel aastal suure tõenäosusega kaitsekulud ületavad 2,5 protsenti ja omakorda 2024. aastal praeguse prognoosi kohaselt tõenäoliselt jõuavad Eesti kaitsekulutused kolme protsendi juurde SKP-st või isegi ületavad seda pisut," sõnas Pentus-Rosimannus.

Helgemat tulevikku lubatakse aga kui reaalne raha eraldus käsil siis 2,5 % kui nüüd seal Euroopa Liidust saadud 135 miljonit ka sees siis teeb ikka väga kurvaks.
Kellel aega ja tahtmist lugege veel suviseid ja kevadisi ütlemisi nii keskmaa kui riigieelarve % kohta, endal väga hästi meeles kuidas Vello-Veiko Palm numbri 3,5% välja ütles st. siis poliitikud olid sellise sisendi KV andnud. Nüüd Ukraina edukas ja riigikaitse hakkab ununema kuigi suuri sõnu tehakse jätkuvalt.

[Xender]

Selles osas ehk selline vaiksem kaitsekulude tõus on aja jooksul püsivam, kui suured tõmblused. Kuid üleüldiselt peaks Eesti asukohta arvestades kaitsekulud olema ükskõik kes Venemaal võimul vähemalt 3% aastas.

Kuid arvestades millist sotsialismi kõik erakonnad ajavad, pole erilisi arenguid mõistlik oodata, kui poliitikud peamiselt unistavad, kuidas rahvas nende käest sööb ja kiidab.

Lisaks on hetkel riikidel seoses Ukraina sõjaga loll komme teha ennatlike otsuseid ning ehk oleks isegi parem, kui meil suuremad ostud tuleks peale Ukraina sõda (enamiku relvastust ei saa me nagunii mida me praegu telliks kätte enne paari aastat), lisaks on kaitsetööstuses samamoodi inflatsioon metsik.

[strateegiline sõdur]

2022a aastal on kaitsekulud 770,6 mln. Aasta tagasi hinnati,et see moodustab 2,35% SKPst. Kuna SKP prognoos osutus valeks moodustab sama summa täna 2,16% SKPst. Inflatsiooniliste tegurite mõjul on SKP kasv aasta teises pooles jooksevhindades üha hoogu juurde saanud ja kui siia juurde arvata aasta lõpu tarnerakuste tõttu tekkiv võimalik väljamaksete probleem on tulemus tavapärane ehk minimaalne 2% tuleb ilmselt ikka ära, kuid algselt välja hüütud ja eesmärgiks seatud 2,35 protsendist jääb tulemus kaugele. Kehvasti. No kuidagi ei õnnestu see kaitsekulude protsendi kasvatamine. Ikka kügeleme seal kahe kandis.

Tulevikku vaatavalt on rahandusministri sõnul kaitsekulud aastaks 2024 jõudnud 3% juurde SKPst või isegi ületavad seda. Mida see rahastähendaks?
3% SKPst tähendab 1182 miljonit kaitse-eelarvesse. Võrreldes 2022. aastaga on see 400+ miljonit rohkem.
3,5% SKPst tähendaks 1379 miljonit aastal 2024. Võrreldes 2022. aastaga 600+ miljonit rohkem.
Mulle tundub, et mõlemad neist protsentidest eeldavad pisut teistsuguseid eelarvevalikuid kui täna tehtud on. Hobivaatlejana tundub, et kaitse-eelarvega seotud teemad on oma kulminatsioonipunkti ületanud. Külm ja karm julgeolekutalv üleelatud ning uued teemad peale tulnud ja kolme protsendini kaitsekulusid tõsta täna valmisolekut pole. Vähemalt mitte pikaajaliselt.
Tulevane riigieelarve ja 4 aasta strateegia on kohe-kohevälja tulemas ning saab vaadata, kes võitsid, kes kaotasid ja mispidi tegelikult jõujooned jooksevad. Ehk tsiteerides klassikuid: „Näita oma eelarvet ja ma ütlen, kus on su prioriteedid“.

Ääremärkus nr 1: praegune koalitsioonileping on esimenealates aastast 1999. kui kaitsekulude protsendi eesmärki numbriliselt ei fikseeritud. Tehtud koalitsioonikokkuleppe põhjal kujuneb kaitsekulude protsent  kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel. Nii et kui riigikaitsekulude protsent riigieelarves on madal siis süüdi on kaitseväe juhataja
Ääremärkus nr 2: Koalitsioonilepingu eesmärk „Kriitilisteks võimearendusteks peame õhu- ja ballistilise kaitse arendamist“. Kuulates valitsusliikmete sõnumeid on selle eesmärgi osas alustatud osalisi organiseeritud taandumislahinguid. Välja on hõigatud kaks „mulli“ vahepealse kolme asemel. Ballistilise raketikaitse osas pole viimaste päevade jooksul räägitud. 

[LupusII]

Seda keskmaa õhutõrjet saab pähe määrida Tallinna ja Paldiski valijatele. Teisi eesti elanike ei puuduta see nii ehk naa.Ehk siis aur kipub vilele ära minema.