Riigikaitse eelarve

[aj1972]

Uudistes jooksevad järjest suuremad numbrid kui palju Eesti sõjaliselt Ukrainat toetanud, viimane tänase AK number oli juba 220 miljonit.
Minu arust oleks kena see valitsusel Kaitseväele rahaliselt koheselt jälle lisada,et saaksime osta uusi Javeline ja D-30 asemel lisaks rohkem K9 jne.

Poliitikutel meeldib ümmargustest numbritest rääkida 1 miljard siin aastatagune KV arvutus mida arvatasvasti nüüd miljardiga saaks, sest hinnad kindlasti tõusnud ja püsikulu neile võik 0,5% SKT-st olla st. tulevikus alla 3% kaitsekulud olla ei võiks.

[img]Asjad, mis praegu teadaolevasse ressursiraami ei mahu, aga oleksid KVJ-i järgmised ettepanekud, kui leitakse lisavahendeid:

2. jalaväebrigaadi jalaväepataljonid varustamine soomukitega (kuni 180 soomukit); 0,06%* SKP-st aastas (loomiskulu 151 miljonit / ülalpidamine 5,3 miljonit aastas)
Brigaadide luurevõime tugevdamine (kombineeritud võimekasutus: UAV, sensorid, luure, tulejuhtimine) 0,02% SKP-st aastas (loomiskulu 10,8 miljonit/ ülalpidamiskulu 6 miljonit aastas).
3B ehk Baltiriikide ühisprojektidena omaksid suuremat prioriteetsust järgmised uued võimed:

Keskmaa õhutõrje 0,15% SKP-st aastas; (290 miljonit/18,2 miljonit)
Mitmelasuline raketiheitjate süsteem 0,05% SKP-st aastas; (109 miljonit/4,2miljonit)
Patrull-laevad 0,08% SKP-st aastas; (136 miljonit/11,8 miljonit)[/img]

Tankipataljon on KV arvutustes maksnud 2020 700 miljonit , eelmine aasta 900 miljonit ning nüüd siis arvatavasti juba üle miljardi kõvasti. Juba need eelnevad tankipataljoni numbrid näitavad kui rumal on olnud laenu mitte kasutamine.
Õnneks meil valik kas tasakaalus eelarve või ilma kaitselünkadeta KV. Oleks valimised järgmine kuu siis tehtaks kõik need minu välja toodud asjad kindasti ära.

[parkija]

Eile oli Vikerraadios meie rahandusminister rääkimas lisaeelarvest , Kaitsevägi pidi lisaraha saama , palju täpselt ja milleks minu pea lahti ei "harutanud" , summad olid 300 miljonit kuni 1miljard , täiendavat "sõjamaksu" ei pidavat tulema aga raha pidi tulema maksudest , laenust Kaitseväe võimekuse tõstmiseks oli juttu küll aga konkreetset vastust ma ära ei tabanud , jäi kuidagi poolde vinna - peame arutama jne .

[Xender]

Selles osas jääb arusaamatuks tõesti, miks asju ei tehta. Laanet, räägib midagi, et tuleb Ukraina sõda analüüsida ...

Mida seal analüüsida??? Mis taktikaid, relvi vms on seal kasutatud, mida varasemates sõdades pole? Sealjuures venemaa taktika ja relvastus on viimased 50 aastat sama olnud.

Reformi olen viimastel aastatel suhtunud teatud vaenulikusega, kuid viimase aasta tegevuse peale on nad koos Keskiga erakond, kes on lihtsalt eesti vaenulik seltskond.

[Kapten Trumm]

Üks asi kohe, mis mulle pähe tuleb, on igasugu õhutõrje imitatsioonide soetamine a'la NASAMS.
Tuleb ikkagi kohe soetada õhutõrjesüsteem, mis omab raketitõrje võimalusi, sest vatnikud hakkavad kasutama neid suures koguses.
Mingi 15-20 km annab meile juurde suhteliselt vähe, kuid raha võtab kõvasti. Enamik VF lennuväest suudab oma rakette lasta kaugemalt ja sellise õhutõrje kustutavad nad kiiresti.

Muidu juhtub nagu nädalavahetusel selle rahuvalvekeskusega Lvivi lähedal, kus VF raskepommitajad vabanesid oma rakettidest veidi kaugemal ja need paar raketti sellest massist, mis suudeti alla lasta, palju olukorda ei päästnud.

Minumeelest võiks selle 20 km kohe vahele jätta ja võtta kohe 50-80 km.
Kui ise hammas peale ei hakka, siis paluda ameeriklastelt Patriotid meile paigutada ja osa kuludest hüvitada.

[nimetu]

Tuleb ikkagi kohe soetada õhutõrjesüsteem, mis omab raketitõrje võimalusi, sest vatnikud hakkavad kasutama neid suures koguses.

See on juba teise suurusjärgu võrra kallim ettevõtmine. Isegi soomlased ei kavatse sellist võimekust arendada, kuigi nende hankes sõelale jäänud süsteemid on teoreetiliselt selleks võimelised. Ainult rakettidest jääb aga väheks, sest vaja oleks ka vastavaid radareid, mis teevad kogu asja kordades kallimaks. Igatahes nemad on konkreetselt välja öelnud, et seda võimekust nad taga ei aja. Meil poleks lootustki oma vahenditega (isegi eelarvevälistega) seda teha. Seda peaksid võimaldama ikkagi liitlased.

[Xender]

Tegelikult see raketikaitsevõimekus ei pruugi täiesti üle meie võimete olla, arvestades Iron Dome hinda.

Kuid keskmaa ÕTd peab meil kuigi palju olema, et VF lennuvägi väga palju ülbitseda ei saaks.

Eks üleüldiselt iseseisvus ongi kallis asi.

[Viiskümmend]

Täpselt vastupidiselt näitab sõda Ukrainas, et Vene poolt kasutatavad Kalibr tiibraketid lendavad väga-väga madalal ja ka nende kruiis sihtmärgini toimub suhteliselt aeglasel kiirusel, siin oleks täiendavatest MANPADsidest ja ÕT kahuritest kasu küll.

[Kriku]

Kaitseväe juhataja Martin Heremi hinnangul peaks võimalik riigikaitse lisaraha minema nendesse võimetesse, mida saab kiiresti arendada. Muuhulgas lühimaa õhutõrje ja tankitõrje tarbeks. Kui raha rohkem, võiks ka droone osta.

https://www.err.ee/1608531673/herem-pan ... sti-abi-on

[Xender]

Üldiselt ma nõustun Heremi arvamustega. Kuid sellega mitte väga ja siin on järgnevad põhjused :

1. tankitõrjerelvad omavad suurt efekti ainult siis kui tanke kasutada valesti. Ilma julgestamata.

Venelased ei julgesta oma tanke Ukrainas nii taktikalise suutmatuse, kui ka lihtsalt läbitavate alade suuruse tõttu. Me võime loota, et venemaa teeb, samu vigu mis Ukrainas, kuid me ei saa sellele mängida.

2. Lühimaa ÕT on efektiivne peamiselt Ukrainas selle tõttu, et vahemaad on suured ja venelased kasutavad kopteridessant, samuti Ukraina pikamaa ja keskmaa ÕT tõttu lendavad lennukid madalal.

3. Suure tuleulatusega raketid on muidugi vajalikud.

Kuid see pole peamine probleem - küsimus jääb ikkagi selleks, et millega me seda ida poolt tulevat massi läbi hakkame hekseldada? Samuti millega me vajadusel ründame, ainult kaitses olles satuma varem või hiljem kehvadesse ja väga kehvadesse valikutesse.

Ukraina puhul on siiski kõikidest ägedatest videotest, kuidas javelin tanki katki teeb, veidi kõrvale jäänud, et neil on võtab lahingutegevusest osa ka tuhandeid ühikuid soomustehnikat - tanke, jalaväelahingmasinaid ning samuti tuhandeid ühikuid kaugtuld - miinipildujatest kuni Urganideni ning kõik mis sinna vahele jääb.

Meil on sellega lood aga veidi kehvad, tanke pole, suurtükkiväge on vähe ning lihtsamad MLRSid on üldse puudu.

Siinjuures tulekski lisaraha puhul just algust teha nende süsteemidega, sest nende kasutusele võtmine võtab meil aastaid. Samuti on sõja puhkedes lihtsam saada lisa javeline, kui keerukamaid süsteeme.

[Kapten Trumm]

Kuid keskmaa ÕTd peab meil kuigi palju olema, et VF lennuvägi väga palju ülbitseda ei saaks.

Ukrainas on nende õhutõrje edukas seepärast, et nad kasutavad seal kümmekond S-300, mille laskekaugus hakkab peale 75 kilomeetrist ja mis lääne mõistete järgi on kaugmaa õhutõrje.

Vene enda loogika järgi S-300 ei olnud kaugmaa, vaid keskmaa õhutõrje. Kaugmaa oli S-200 (kuni 300 km) ja hiljem S-400 (kuni 400 km). Lääne ÕT süsteemid on lihtsalt lahjavõitu TTA-ga.

[Kapten Trumm]

1. tankitõrjerelvad omavad suurt efekti ainult siis kui tanke kasutada valesti. Ilma julgestamata.

Kui tanke hakata julgestama nagu meie oleme harjunud, ei ületa nende liikumiskiirus 0,5 kmh - see on teeääri kammiva jalaväe reaalne kiirus. Kui see kiirus vastast ei rahulda, siis meie maastikul üritatakse kolonnis kiirelt läbi sõita. Seda nad Ukrainas tegid ja see avas TT-le võimaluse akna.

Võimas tankitõrje paneb vastase halva dilemma ette, mis ongi meie eesmärk. Kas kammid teeääri või riskeerid sõita rakettide otsa. Teeäärte kammimine võib muutuda kergesti jalaväelahinguks, milles soomuse osalusvõimalused on väga piiratud. Ei pruugi üldse edasi saada. Kolonnis maanteel sõitmine võib tähendada, et sõidetakse rakettide otsa ja tehnika hävitatakse koos jalaväega.

Loogika on perfektne.

Lisaks: mina olen ammu häält teinud, et meil peavad olema manpadsid ja seda juba kompanii tasemel (nagu Soomes). Vastasel võib tekkida mõte hakata kolonni julgestama lahingukopteritega (A-stanis tehti). Seepärast tuleb valmis olla asjade arenguks, et Javelini-mehed võivad kergesti jääda õhurünnaku alla.

Lisaks, kui vastane tõmbab tempo üles, tuleb arvestada, et me ei jõua esialgu tõkestada, kaevikuid kaevata, miinivälju ehitada, sildasid õhkida jne. Oleks vaja piisavalt võimast relva, millega ohutust kaugusest panna nätakas ära nii, et vastase jalavägi hävib koos masinaga. Peame suutma tõhusalt viivitada nii, et meil ei ole aega kaevamiseks. Mehhaniseeritud vastasega Kusti ja AT-4ga võidelda on üsna verine tegevus.

[Xender]

Julgestamiseks pole mitte ainult jalavägi, vaid ka kaugtuli. Lisaks, neid meie kaevumine ei koti, kui võib töödelda suht segamatult positsioone ning nende lähitagalat kaugtulega.

Pmt on neist TT relvadest siis kasu, kui VF jälgib oma lahingumäärusi, mis ütleb, et - kaugtuli, jalavägi koos tankidega ja peale seda korrata.

Ühesõnaga, me ei saa oma riigikaitset ehitada eeldusele, et ka siin tuleb Venemaa mütsiga lööma.

[Kriku]

Kindlasti mitte, aga me peame alguses viivitama, kuni meile appi tullakse. Määrustiku järgi ettevaatlikult sõdimine võtab aega, aeg töötab meie kasuks.

[Kapten Trumm]

Arvan, et kui arendada venelastega Soome maaväedoktriini 2015, siis nad ei suudagi oma kaudtuld sinu vastu kasutada, kuna kogu maastik on täis väheväärtuslikke pisiüksuste sebimisi, millele pole lootust kaudtulega pihta saada (liiga liikuvad või liiga hajutatud olekus). Selle doktriini peamine eesmärk on vältida venelaste jaoks mugavate raskuspunktide loomist, mida ta suudaks oma tulejõuga kergesti hävitada (nt samade termobaariliste pommidega).

Kaudtuld saab edukalt kasutada siis, kui vastane on kas kuskile paigale fikseeritud (liigub suure massina) või on võtnud positsioonid. Sellise vastase vastu on VF hästi ette valmistatud.

On muidugi ka kolmas võimalus, kogu seda soist metsa hakata kaudtulega läbi tulistama, aga mulle tundub, et siis on esimese 20 kilomeetriga neil kaasas olevad mürsud otsas. Ka droonivaatlusega pole nii lihtne neid leida, sest Javelini taolise tulejõu juures pole vaja tankirühma hävitamiseks tervet jalaväerühma kasutada, sellega saavad kaks meeskonda hakkama sekundite jooksul.

Kolonn maanteel pole mütsiga löömine, vaid alati tuleb kaaluda liikumiskiiruse ja ohutuse vahel. Kui vastasel on kiire, siis ta ei kammi võsa, vaid üritab kolonnis kiirelt läbi sõita. Tekib takistus, well, eks siis vaatavad, mis edasi saab. On olnud võimalus olla "punase" rollis, kolonn maanteel ja vastaseks olid britid, sh Javelinid.

[Xender]

Kindlasti mitte, aga me peame alguses viivitama, kuni meile appi tullakse. Määrustiku järgi ettevaatlikult sõdimine võtab aega, aeg töötab meie kasuks.

Just, kuid nagu me Ukraina puhul näeme, ei pruugi see sõjaline abi nii kiirelt, laialdaselt ja kindalt tulla. Eriti kui Putin hakkab tuumarelvadega ähvardama. Pmt me ei tea poliitilist - sõjalist situatsiooni mis võib tulla. Venemaa võib üritada midagi siin samal ajal, kui näiteks aasias Ameerika ja Hiina ragistavad vms. Ühesõnaga abi tuleb, aga see pole nii laialdane, kui loodame.

Seega valmistuda tuleks pigem negatiivsemaks stsenaariumiks, sest sellisel juhul saame hakkama ka positiivsemate arengute korral. Vastupidi aga mitte.

Minu meelest, tuleks siiski minimaalselt valmis olla selleks, et Venemaa sõdib oma lahingumäärustike järgi, kuid sellisel juhul on meil suurem probleem kaugtule, kui TT vahendites.