1. tankitõrjerelvad omavad suurt efekti ainult siis kui tanke kasutada valesti. Ilma julgestamata.
Kui tanke hakata julgestama nagu meie oleme harjunud, ei ületa nende liikumiskiirus 0,5 kmh - see on teeääri kammiva jalaväe reaalne kiirus. Kui see kiirus vastast ei rahulda, siis meie maastikul üritatakse kolonnis kiirelt läbi sõita. Seda nad Ukrainas tegid ja see avas TT-le võimaluse akna.
Võimas tankitõrje paneb vastase halva dilemma ette, mis ongi meie eesmärk. Kas kammid teeääri või riskeerid sõita rakettide otsa. Teeäärte kammimine võib muutuda kergesti jalaväelahinguks, milles soomuse osalusvõimalused on väga piiratud. Ei pruugi üldse edasi saada. Kolonnis maanteel sõitmine võib tähendada, et sõidetakse rakettide otsa ja tehnika hävitatakse koos jalaväega.
Loogika on perfektne.
Lisaks: mina olen ammu häält teinud, et meil peavad olema manpadsid ja seda juba kompanii tasemel (nagu Soomes). Vastasel võib tekkida mõte hakata kolonni julgestama lahingukopteritega (A-stanis tehti). Seepärast tuleb valmis olla asjade arenguks, et Javelini-mehed võivad kergesti jääda õhurünnaku alla.
Lisaks, kui vastane tõmbab tempo üles, tuleb arvestada, et me ei jõua esialgu tõkestada, kaevikuid kaevata, miinivälju ehitada, sildasid õhkida jne. Oleks vaja piisavalt võimast relva, millega ohutust kaugusest panna nätakas ära nii, et vastase jalavägi hävib koos masinaga. Peame suutma tõhusalt viivitada nii, et meil ei ole aega kaevamiseks. Mehhaniseeritud vastasega Kusti ja AT-4ga võidelda on üsna verine tegevus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.