www.militaar.net

Mis relv see selline on? Riigikaitse tunnis räägiti sellest, mis see endast kujutab, teada et raud jupp saadetakse kosmosest maale ja sihtmärgist jääb järele komeedi kraatrile sarnane auk .Õpetaja rääkis sellest et selle tööpõhimõteks on füüsikaline plahvatus.
Palun täiustage oma teadmistega seda eelnevat teksti sellest relvast.

Teoreetiliselt võiks ju selline asi olemas olla. sisuliselt lastaks siis orbiidil lahti, või tulistataks maa suunas nii >10 kg suure tihedusega objekt, mis gravitatsiooni kiirendust kasutades saavutab suure kineetilise energia. karta on, et sellise relva orbiidil juhtimine, ja igaks üksikuks lasuks vajalikud ballistika arvutused ei saa mitte lihtsad olla ...

Uut tüüpi (vana) massihävitusrelv võib muuta tulevikus sõjapidamise nägu.

Vietnami sõja ajal kasutas USA pomme, mille kohta kasutati hüüdnime «Lazy Dog» (Laisk koer). Tegu oli lennukitelt alla visatud metallist varrastega, mis võisid kukkumise ajal jõuda kuni 800 kmh kiirusteni. Sellised ilma lõhkekehadeta lihtsad terasest jurakad suutsid penetreerida isegi betoonist punkreid.

Kui horisontaalselt lastud püssikuul hakkab peale tulistamist kaotama kiirust, siis vertikaalselt alla tulistatud kuul ainult kogub kiirust ja väljastab kogu oma kineetilise energia kokkupõrkel. Ameeriklased külvasid läbi taolise odava kineetilise pommitamise Vietnami vihmametsad terast täis.

Nii sündis lõpuks Projekt Thor.

Selle asemel, et visata paari kilomeetri kõrguselt alla väikseid terasvardaid, mõtles USA õhuvägi hoopis tulistada madalalt Maa orbiidilt alla elektriposti suuruseid massiivseid volframist teibaid. Taolised «teibad jumalalt» saavutaks kukkumise ajal kuni kümnekordse ülehelikiiruse, mille kineetiline energia oleks kokkupõrkel võrreldav tuumarelvaga.

Ma olen näinud ühte Hollywood-i filmi,kus sama teemat oli kasutatud.Mingi paha paha oli hankimas USA samalaadse satellidi koode,et maailmalt raha välja pressida.Ja siis vaprad eriväelased andsid mehele ja tema pundile tappa.Nimi on kahjuks meelest ära läinud.
Aga ju see satelliit oli maha viksitud mingitest pildikestest ja plaanidest,mis kunagi Pentagonil oli.

Selle riistaga oleks hea aiaposte maal paigaldada.

Tundub äärmiselt ebapraktiline, võrreldes konventsionaalsete ballistiliste rakettidega.
Need teibad oleks kallid, nende ülesse saatmine oleks kallis, selle relvastuse hooldamine ja käigus hoidmine oleks kallis ning kasutegur oleks kaheldav. Lisaks võib osutuda problemaatiliseks see, et orbiidil on see asi üsna kaitsetu. Kogu teema on üks roosa unistus.

Ei ole ebapraktiline! Tuumarelvi tuleb hooldada, muud lõhkematerjali pead ka hoidma nagu sedasamust pilpa peal. Vaata mis juhtus Ukrainas, kus laskemoonalaod vastu taevast järjest lähevad. Sellist laskemoona loobi kuidas tahad ja mitte midagi ei juhtu... Hoolduse kulu on nullilähedane võrreldes tuumarelva hooldamisega! Kõik sõltub mida kuludesse kuidas lugeda!

Kriku kirjutas:Uut tüüpi (vana) massihävitusrelv võib muuta tulevikus sõjapidamise nägu.

Vietnami sõja ajal kasutas USA pomme, mille kohta kasutati hüüdnime «Lazy Dog» (Laisk koer). Tegu oli lennukitelt alla visatud metallist varrastega, mis võisid kukkumise ajal jõuda kuni 800 kmh kiirusteni. Sellised ilma lõhkekehadeta lihtsad terasest jurakad suutsid penetreerida isegi betoonist punkreid.

Kui horisontaalselt lastud püssikuul hakkab peale tulistamist kaotama kiirust, siis vertikaalselt alla tulistatud kuul ainult kogub kiirust ja väljastab kogu oma kineetilise energia kokkupõrkel. Ameeriklased külvasid läbi taolise odava kineetilise pommitamise Vietnami vihmametsad terast täis.

Nii sündis lõpuks Projekt Thor.

Selle asemel, et visata paari kilomeetri kõrguselt alla väikseid terasvardaid, mõtles USA õhuvägi hoopis tulistada madalalt Maa orbiidilt alla elektriposti suuruseid massiivseid volframist teibaid. Taolised «teibad jumalalt» saavutaks kukkumise ajal kuni kümnekordse ülehelikiiruse, mille kineetiline energia oleks kokkupõrkel võrreldav tuumarelvaga.

Näh, tore, saab kohe midagi arvutada. Telefonipostitäis volframit (10m pikk, 22cm diameeter) kaalub 7,34 t. Kui see tuleks alla kiirusega 3300 m/s oleks selle kineetiline energia 40 TJ=0,01 kT mis on tõesti teadaolevalt väikseim tuumakas, normaalsete suurused hakkavad tänapäeval pigem mõnekümnest kT-st ülesse. 0,01 kT muide on 10 tonni TNT-d ehk nii veoauto kastitäis.
Tinglikult võiub tõmmata väga ümardava võrduse et tonn volframit orbiidilt alla võrdub tonni TNT-ga maapeal. Muidugi, et lõhkeefekt oleks sama tuleks see TNT sokutada mõned (kümned?) meetrid maa alla.
Probleemid. See volfram tuleks orbiidile saada, 7,3 t on päris asjalik kasulik koorem, Falcon-9-ga saaks neid orbiidile (LEO) korraga 2, Falcon Heavy-ga 7. Arvestada tuleb kohe varraste pikkusega, 10m on ikka märkimisväärne, põhjustab probleeme raketi stabiilsusega. Järgmine probleem on LEOlt alla saamine, päris nii ei ole et võtame ja lükkame, kukub ise alla. Sellesama varda kiirus on vaja alla saada ja mida rohkem seda parem, selleks on iga varda jaoks vaja efektiivset pidurdusmootorit mis vajab kütust. Atmosfäärihõõret nende pidurdamiseks ei ole vist võimalik rakendada. Seega peaks olema igal vardal omaette mootor ja juhtimismoodul, mingist suuremast jaamast neid niisama tulistada ei saa (igale mõjule on vastumõju, Newton, 1687 AD, siiamaani pole õpitud neid vältima), seega unistada ju jah võib, tehniliselt oleks isegi teostatav aga praktiline kasu ei tasuks minu hinnangul hinda ära.

EDIT
Samas on tegemist täpselt teemaga mille eest kõiksugu teadlased, poolteadlased ja muidu asjapulgad riiklike uurimisteemade raames raha küsivad...peaks ka eriala vahetama

Hoolduse kulu on nullilähedane võrreldes tuumarelva hooldamisega! Kõik sõltub mida kuludesse kuidas lugeda!

Soovmõtlemist ei maksa tõepähe võtta. Orbiidil on ikka veidi teistsugused tingimused kui siin, maa peal. See relv puutuks kokku pidevate kuuma-külma tsüklitega, vaakumiga ja ioniseeriva radiatsiooniga. Satelliitide eluiga, mille ümber kõike planeeritakse, loetaks üldiselt 10-15 aastat. Ja tegu pole mingi lihtsa seadeldisega, sest see peab olema suuteline edastama ja vastu võtma infot, olema võimeline ennast positsioneerima ning relva vabastama. Ükski neist asjadest pole triviaalne. Side nõuab elektrit, positsioneerimiseks on vaja kütust ja relva vabastamiseks peavad olema toimivad laengud, need asjad ei kesta igavesti. See seadeldis võib ju vastu pidada 20 või 30 aastat, kuid äkki läheb vaja hoopis 50 aasta pärast? Või mis siis saab kui põrgumasin otsustab orbiidilt maa poole lahkuda. Tavalised satelliidid põlevad üldiselt ära, kuid sinu teibad võivad mõnusa litakaga kellelegi kaela tulla.
Või mis siis saab kui seadmetes tekib mingi problem või relv saab mingi prügiga pihta? Parandamine tähendaks sisuliselt seda, et sa pead ülesse saatma komponendid ja vastavalt väljaõpetatud astronaudid. Lihtsam oleks ilmselt see asi orbiidilt alla lasta ja uus ülesse saata. Millest tulenevalt ilmneb järgmine probleem - mis siis saab kui keegi otsustab selle satelliitide vastaste relvadega orbiidilt alla lasta sinu pea kohal?


Ühesõnaga, unustage see jama.

Dr.Sci kirjutas:igale mõjule on vastumõju, Newton, 1687 AD, siiamaani pole õpitud neid vältima

Jah, kui selline jurakas satelliidi pealt lahti lasta, siis satelliidi mass, inerts ja sellest tulenevalt trajektoor kindlasti muutuvad. Korrigeerimiseks oleks iga "lasu" järel vaja rakettmootoreid käivitada.

Dr.Sci kirjutas:EDIT
Samas on tegemist täpselt teemaga mille eest kõiksugu teadlased, poolteadlased ja muidu asjapulgad riiklike uurimisteemade raames raha küsivad...peaks ka eriala vahetama

Sinu erialaga haakuks pigem kosmoselift?

Kriku kirjutas:

Dr.Sci kirjutas: Samas on tegemist täpselt teemaga mille eest kõiksugu teadlased, poolteadlased ja muidu asjapulgad riiklike uurimisteemade raames raha küsivad...peaks ka eriala vahetama

Sinu erialaga haakuks pigem kosmoselift?

Tõenäolisemalt...vähemalt ma esimese kursuse tudengitele poolteist nädalat tagasi viimasel slaidil näitasin kuhu tulevikus sild rajada. Aga ka selle liftiga saab veel oodata, materjalitehnoloogid peaks tagama suures koguses miskit mis ülitugevat tõmmet vastu võtaks - ja vaevalt selline projekt sõjaliseks kisuks, isegi kosmosejaama ümber Kuu hakkavad USA ja Venemaa ilmselt koos ehitama. Lipsas selline uudis hiljuti meediast läbi.

rumal küsimus: miks oleks vaja varda hoogu pidurdada? ahjaa. spacex speci järgi suudaks falcon9 neid siiski 3tk LEO-le viia, aga see pole vast kuigi oluline vahe.

ervg kirjutas:rumal küsimus: miks oleks vaja varda hoogu pidurdada? ahjaa. spacex speci järgi suudaks falcon9 neid siiski 3tk LEO-le viia, aga see pole vast kuigi oluline vahe.

Kapsel millega neid viiakse kaalub ka midagi, kest, vibratsioonisummutid, (mainisin et 10 m pikad saledad vardad?), kõiksugu muu träni... 3-ga läheb napiks.
Pidurdada? Orbiidil lased ringratast LEOl rõõmuga 7,9+ km/s kuid selleks et Maad tabada tuleks hoog maha võtta. Mida vähem võtad seda pikem on maandumine ja ebatäpsem ka sihtkoht. Ka on võimalik kiirendada selliselt et teekond perigeesse läbib sihtkohta maakeral kuid see läheks suurema kaarega ja võtaks enam aega. Ja muidugi, kui on kütust jalaga segada saaks võtta ka otsekursi, aga nii arenenud me ka ei ole.

Ei hakka uut teemat tegema, aga ärataks selle teema ellu.
Nüüd kui SpaceX Starship reaalsuseks on saamas, siis Thori haamrid on 100% tulemas. Ja tõenäoliselt kogu muu kosmoses sõjapidamiseks vajalik pudi-padi.

Ma teen ennustuse: Esimesed Thori haamrid, mida kasutatakse sõjas, tabavad vaenlase kosmodroome, mitte sõjaväebaase, sest kosmoses saab lõpuks ainult üks valitseja olla.

10 aasta pärast vaatan siia, kui mööda panin.

Thief kirjutas: ↑08 Sept, 2023 16:06 Ei hakka uut teemat tegema, aga ärataks selle teema ellu.
Nüüd kui SpaceX Starship reaalsuseks on saamas, siis Thori haamrid on 100% tulemas. Ja tõenäoliselt kogu muu kosmoses sõjapidamiseks vajalik pudi-padi.

Ma teen ennustuse: Esimesed Thori haamrid, mida kasutatakse sõjas, tabavad vaenlase kosmodroome, mitte sõjaväebaase, sest kosmoses saab lõpuks ainult üks valitseja olla.

10 aasta pärast vaatan siia, kui mööda panin.

Samas peaks eksisteerima rahvusvaheline leping kosmose rahumeelseks kasutamiseks...