No miks? Kallaletung ei pea sugugi ju tähendama, et tulid mehed vaenuväena ja ründasid taanlaste laagrit. Võis olla ka rünnak sõbralikkust teeselnud ja laagrisse imbunud suht väikese löögirühma poolt? Keda kohe kohe pidid toetama kohalikud rävalased?Jaanus2 kirjutas:Siin käib pikk arutelu teemal, et mitu meest võis olla jne.. Pakun hoopis huvitavamat mõtteainet. Kroonikas on kirjas, et eestlased tungisid taanlastele viiest (oli vist) kohast korraga kallale. Võiks mõelda, mida see tähendab - midagi pidi neid varjama ja lahutama, see ei saanud toimuda lagedal väljal.
Mets? Toompea ja selle esine oli siis otse mere ääres, seal ei kasva mets. Heal juhul on kadakad ja rannaniit. Asula, majad ja 5 tänavat, taanlased kesksel platsil laagris? Sobib rohkem mu arust. Jõuamegi Lennart Meri aolinna teooria juurde. Linn või mitte, aga tundub, et mingi asula seal ikka oli. Witslav oli laagris vist eraldi kuskil teisel pool Toompead ja jäi seepärast alguses varju.
Nüüd võiks keegi arvutiga rohkem sõber ajaloohuviline teha arvutisimulatsiooni. Teada on ligikaudne päev, aeg (päikese asend), välja saab rehkendada maapinna kõrguse ja mere asendi siis. Ja siis uurida, kus ja kuidas nad kõik paikneda võisid, Witslav kaasaarvatud. Kes teeb ära? Mina kahjuks loll selle koha pealt.
Jaanus
Kuna fakte ei ole selle sündmuse kohta pea mitte mingeid, võime toetuda peaasjalikult ainult loogikale ja miks mitte ka pakutud rekonstruktsioonivõimalusele.
Aga loogika näib ütlevat, et KUI toompea kandis üldse mingi lahing toimus, siis oli tegu pigem suht väikese kuid raevuka lokaalse kokkupõrkega kui täismõõdus lahinguga.
Austet Corvus küsis rohkem kui aasta tagasi...
Eriti see...Corvus kirjutas: Küsimus: kes suurematest Taani lääniisandatest (millised Valdemariga ju ometi kaasa tulivad!) jättis oma elu Rävalasse? Ja palun vasta, mitte mulle (lollile nagu ma olen) vaid kõigile, kes siin selles käsitluses sõna on võtnud... arvatavasti oleks neilgi huvitav teada, kui palju langes olulises lahingus "nimesid ajaloost", sest kui neid polnud, siis:
a) polnud mingit suurt madinat
b) lahing oli rohkem nagu eestlastelt vere laskmise moodi
c) alati on variant, et müdistati terve päeva, aga tulu põlnd seal kellegile
Väga õige.Corvus kirjutas: kes suurematest Taani lääniisandatest (millised Valdemariga ju ometi kaasa tulivad!) jättis oma elu Rävalasse?
Mäletate kui eestlased tapsid piiskop Theoderichi?
Viimane oli sõjakäigu üks organisaatoreid ja päästis legendi järgi Valdemar II elu, mähkides end kuninga mantlisse, et eestlased tema kuninga pähe surmaks...
Et, eestlased olid tapmas kuningat ennast ja tapsidki ühe sõjakäigu juhtidest ilma, et neil oleks tulnud neile ligipääsemiseks läbi murda kuninga vasallide kaitsest kes lahingu korral ometi oleks kuninga ümber koondunud?
Aga kui murdsidki läbi siis ei langenud ükski kuninga vasall?
Oli aga meeskond sel Valdemaril...
Ei kadesta.
Aga neid vastuolusid ei oleks - kui oletada, et tegu oli näiteks rohkem atentaadi kui võitlusmölluga?
Kuid ega rävalased ometi hullud olnud, et ründasid "taanlaste hiiglaväge" käputäie meestega?
Aga äkki ei olnudki taanlaste vägi väga suur?
Noh ja samas vaimus edasi...
Arutleda ju võib