Nutt ja hala

[T-62]

Nagu mitmes teises teemas on siin ka kapteni härra jälle hoos ja lahmib oma kunagiste kogemuste põhjal, eks tal ole osaliselt ka õigus. Ei hakka täpsustama, muidu arvatakse ühte parteisse kuuluvat.
Miks poistel ei lähe koolis nii ludinal, kui tüdrukutel? Või kas probleemseid tüdrukuid pole?
Lapsed on kodu peegel, ehk siis mõni eelpool postitaja peaks natuke peegli ees seisma ja mõtlema. Loomulikult, kui laps raiub koolis oma isalt kuuldud ainsat tõde, et kõik naisõpetajad on ilma meheta jäänud vanatüdrukud, siis kuidas saab õpetajalt nõuda mõistvat suhtumist. Meesõpetajat kuulatakse ehk selle poolest enam, et ta võib nii kooli, kui möliseva õpilase pikalt saata, ilmselt tihti saadab ka, enamasti läbi lillede, vahel ka otse. Vahel vahetab ka selle tõttu kooli või tööd, muide kui ei saadaks selliseid isekate ja ülbete vanemate võsukesi pikalt, siis ikka peaks vahetama töökohta. Need lapsed, kellel on ainult üks vanem, käituvad normaalselt, nende probleemid on teistsugused.
Õpiraskustega tüdrukuid pole mitte vähem, nad ei torka lihtsalt silma ja ei laia õpetajaga,
Head peeglisse vaatamist!

P.S. Paluks kapteni härralt õpetaja ametijuhendit ka ja lisaeelarvet koolidele, sest ületunde ei tasustata ja missioonitundest ära ei ela.

[mäger]

Vähemalt põhikooli osas on poiste kehvema edasijõudmise põhjus ka veidi hilisem areng - kui tüdrukutel on keerulisemad ajad kaheksandaks klassiks enamasti läbi ja jõuab end veel edukalt keskkooli vormi õppida, siis poisid rahunevad maha ehk alles üheksandas klassis. Kui puberteetikuna selleks ajaks on palju rumalusi tehtud ja koolitöödega lõdvalt võetud, siis otsmikusagara arenedes tekib mõte küll, et äkki õppimine on ikka vajalik, aga järele võtta enam ei jõua. Keskkoolis peaks aju areng mõlematel olema sealmaal, et võiksid oma õppimise vastutust tajuda.

[Dr.Sci]

Vähemalt põhikooli osas on poiste kehvema edasijõudmise põhjus ka veidi hilisem areng - kui tüdrukutel on keerulisemad ajad kaheksandaks klassiks enamasti läbi ja jõuab end veel edukalt keskkooli vormi õppida, siis poisid rahunevad maha ehk alles üheksandas klassis. Kui puberteetikuna selleks ajaks on palju rumalusi tehtud ja koolitöödega lõdvalt võetud, siis otsmikusagara arenedes tekib mõte küll, et äkki õppimine on ikka vajalik, aga järele võtta enam ei jõua. Keskkoolis peaks aju areng mõlematel olema sealmaal, et võiksid oma õppimise vastutust tajuda.

Nii ei saa üldistada... asi on vägagi kinni kodu ja koolikeskkonnas. Isiklikult õppisin suht korralikult 1-8 klass (koolides kus oli korralik distsipliin - 42 kk, 54 kk, ja selleks kelleks sain võlgnen eelkõige 54 kk matemaatikaõpetajale (Maali Pärt), aga ka teiste reaalainete, samuti kirjanduse ja eesti keele õpetajatele ( ja ajaloo õpetajale kelleks oli kohakaasluse alusel tollane sõjalise õpetaja - nimega Edgar Ääro) ja üldiselt ka kõikidele teistele samas koolis õpetanutele... samuti ka (spordikallakuga kool) treeneritele kes suutsid meid 5 päeva nädalas enne ja peale tunde välja kannatada...
Omandatud teadmised lasid suht lõdvalt läbi vedada keskkooli, ülikooli esimesed aastad teatud ainetes ja tõsisem vaimne pinge tekkis doktoritöö kokku kirjutamise ajal. Aga kui rääkida maha rahunemisest, siis huvitavam aeg algas just keskkooli paiku, ja kestab siiani, kuigi võiks mõistus pähe tulla...

EDIT
Omandatud teadmised ei kajastunud kuidagi keskmises hindes kuna sai tehtud asjad ära viimasel hetkel ja hädavajalikus mahus - nagu oleks ette valmistunud selleks jamaks mis praegu on projekteerimisvaldkonnas...

[OLAVI]

... P.S. Paluks kapteni härralt õpetaja ametijuhendit ka ja lisaeelarvet koolidele, sest ületunde ei tasustata ja missioonitundest ära ei ela.

Nii imelik, kui see vanemale generatsioonile või tehniliste erialade inimestele ka ei tunduks, siis tänapäeval ei ole õpetajana töölevõtmisel nõutud kitsamad erialased kutsetunnistused.
Põhinõue on, et õpetajal oleks läbitud kasvatusteaduste ained ja seaduslikult puudub "õpetaja kutsehariduse" , kui sellise nõue.

Seaduslikult ongi nii ja suure kella külge seda ei panda, sest muidu peaks enamik väikseid koole uksed kinni panema, sest juba praegu annavad mõned õpetajad isegi kuni viite erinevat ainet.

Ehk iga kasvatuseriala lõpetanu võib hakata õpetama kas matemaatikat, liikumisõpetust (vanasti nimetati kehaline kasvatus), joonistamist või võõrkeelt, nii nagu heaks arvab ja oma töökohaks oleva kooli direktoriga kaubale saab. Hea kui magister on olemas või omandamisel.
(Võib vaadata nõudeid õpetajate tööpakkumistes. https://cv.ee/et/search?limit=20&offset ... pply=false)

Kuna õpetajatest on puudus, siis töötab õpetajatena ka neid isikuid, kes ise alles õpivad kasvatusteadusi.
Ja nende "õpetajaks õppijate" hulgas on ka selliseid nagu nad olid oma kooliajal, pidevalt puudutakse loengutest, esitatakse võõraid töid oma nime all, jne.

Koolidel puudub ka klassikalises mõttes "ühtne õppekava", sest kooliraamatuid ja töövihikuid
trükivad erinevad firmad ja samale klassiastmele võib samal ajal kasutada erinevates koolides erinevaid raamatuid ja töövihikuid ning nende valik sõltub sellest, millised õppevahendid kooli omanik (omal äranägemisel) õpilastele tellib.

Õpilastele tekitab segadust, kui juba aastaid sama ainet õpetanud õpetaja peab hakkama oma eelmiste aastate materjalide järgi õpetama õpilasi, kellel on uuemad erinevad raamatud ja töövihikud.
Nii et see mis koolides toimub on meie tavapärase elu peegeldus ja vanema generatsiooni koolimälestustega sellel suurt ühist ei ole ja õpetajad on ikkagi "tavalised inimesed".

(Sattusin kunagi ühte kooli, kus käis keset tõsist koolipäeva kõva pidu ja muusika.
Peo kohta pärimise peale vastati, et "Jälle üks pank teeb kliendipäeva, et lapsi panga klientideks värvata.")

[Smith]

Lapsed on kodu peegel, ehk siis mõni eelpool postitaja peaks natuke peegli ees seisma ja mõtlema.

Elu loll jutt.

https://www.delfi.ee/artikkel/81583525/ ... e-lopetati

Ühe ema-isa lapsed, ühest sai rikkaim eestlane ja teine lastakse Vabaduduse väljakul kõigi silme all maha.

Tuleb meelde veel üks valm. On kaks venda, üks on joodik teine karsklane. Esimese käest küsitakse:” miks sa jood?”. “ isa oli joodik”, vastab ta. “Aga miks sina karsklane oled” päritakse teise venna käest. “Mu isa oli joodik”, vastab ta.

Kindlasti on seosed vanemate eeskuju ja laste käitumise vahel, aga see kodu ja peegli jura on küll meelevaldne üldistamine.

[Kriku]

Ühe ema-isa lapsed, ühest sai rikkaim eestlane ja teine lastakse Vabaduduse väljakul kõigi silme all maha.

Jah, nii füüsiliselt kui psüühiliselt haigeks võib tõepoolest jääda iga inimene, kodusest kasvatusest olenemata.

[maksipoiss]

, siis poisid rahunevad maha ehk alles üheksandas klassis. . Keskkoolis peaks aju areng mõlematel olema sealmaal, et võiksid oma õppimise vastutust tajuda.

Mu poiss otsustaski kuskil 10. klassi lõpus-11. alguses (täiesti iseseisvalt) et nüüd on aeg nö. enda jaoks õppima hakata. ja hakkaski nii et hiljem ülikooli ajal kutsus vana klassijuhataja oma uuele klassile nö. motivatsiooni loengut pidama.

[Smith]

Ühe ema-isa lapsed, ühest sai rikkaim eestlane ja teine lastakse Vabaduduse väljakul kõigi silme all maha.

Jah, nii füüsiliselt kui psüühiliselt haigeks võib tõepoolest jääda iga inimene, kodusest kasvatusest olenemata.

Suurem osa psüühilist haigust põdevatest noortest meestest on haiguse puhkemise põhjustanud mõnuainete tarbimisega.
Ka alkoholism on tänases meditsiinis kvalifitseeritud haiguseks. Halbadest elukommetest tingitud füüsilistest
haigustest rääkimata. Siinkohal on Su iroonia ülearune.

https://nida.nih.gov/publications/resea ... al-illness

[Kriku]

Suurem osa psüühilist haigust põdevatest noortest meestest on haiguse puhkemise põhjustanud mõnuainete tarbimisega.

Isegi kui see nii on, siis on sellel sageli omakorda ajukeemiast lähtuvad eeldused, mida kasvukeskkond vähe mõjutab.

[Manurhin]

Ka alkoholism on tänases meditsiinis kvalifitseeritud haiguseks.

Huvitav, mida perearst ütleks, kui talle helistada ja teatada, et kukkusin tsüklisse ja vajan nüüd kaheks nädalaks haiguslehte?

[T-62]

Siin kirjutavad jälle isikud, kes ei tea koolist ilmselt rohkem, kui mõni kohaliku linna/valla volikogu passivne liige. Eestis on riiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020

Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) kehtestab riigi põhiharidusstandardi. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.

(2) Riiklikku õppekava rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi üldhariduskoolides, mis loovad võimaluse põhihariduse omandamiseks, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kes viitsib nimetatud dokumenti lugeda, siis seal on mainitud ka hariduslike erivajadustega õpilasi. Väike osa neist väärib eraldi tasustatud individuaalset kohtlemist, suurema osaga tuleb tegeleda koos ülejäänutega, samas tunnis, samas klassiruumis. Kuna iga erivajadus on individuaalne, siis tuleb ka tund neile eraldi ettevalmistada, tihti ka tunni käigus teha muutusi. Kui klassis on 28 õpilast ja nende hulgas kaheksa, kes vajavad teistmoodi lähenemist, siis ma tahaks näha,millises vaimustusest oleks elukutseline sõjaväelane ja seda päevast päeva.
Mõned lihtsamad näited ka: kaks kirjutavad vasku käega ja nühivad kogu teksti laiali, kolmas kirjutab ainult suurte tähtedega, neljas ei anna suulisi vastuseid, viies saab aru ainult valikvastustest, kuuendale tuleb anda ainult must-valge tekst ja pildimaterjal. Lisaks on ehk mõni muulane, kes saab sinust aru ainult siis, kui tema tahab.

Riik poolt on ka määratud nõuded õpetajate kvalifikatsioonile, seega päris igat memme või taati ei saa palgata
https://www.riigiteataja.ee/akt/13363346
Kui mingil põhjusel on ametis mittepädevad isikud, siis tuleks alustada kohalikust kogukonnast, omavalitsusest ja koolijuhist.
Saatuse tahtel oman kogemusi päris mitme haridusasutusega ja võin öelda, et kala hakkab mädanema teadagi, millisest otsast. Isegi ühe omavalitsuse koolid on sageli väga erineva tasemega.

Peeglist ka: kui ema on intrigant, siis suure tõenäosusega on seda ka tütar, kui isa on rullnokk ja sõidab bemmiga, mille põhja ja teepinna vahe on vaevu sentimeeter, siis usu või mitte, poja jutt keerleb ainult bemmi ümber ja esimesel võimalusel kulutab kogu oma taskuraha sellele. Neid näiteid on palju, õnneks on ka erandeid sama palju või isegi rohkem.

Ärge võtke kapteni härral leiba käest, sest ainult tema teab kõigest kõike: autodest, koolist, aiandusest, laevadest, lennukitest jne
Ei soovi kedagi solvata ega halvustada, aga ärge esitage faktidena asju, mis seda pole.

[Manurhin]

Kui klassis on 28 õpilast ja nende hulgas kaheksa, kes vajavad teistmoodi lähenemist, siis ma tahaks näha,millises vaimustusest oleks elukutseline sõjaväelane ja seda päevast päeva.

Ei ole kaheksat "erivajadusega" õpilast vajagi, piisab täiesti ühestainsast hüperaktiivsest hullust, kes tundides ainult röögib, ropendab ja asju loobib. Ise ei õpi ja ülejäänud 27 ka õppida ei saa, õpetaja kogu jõud ja tähelepanu kuluvad selle ühe taltsutamisele, et too endale ega teistele vähemalt füüsiliselt viga ei teeks. Ja midagi ette võtta või hullu kuhugi vastavasse kooli või asutusse suunata on sisuliselt võimatu.

[Poti soldat]

Lapsed on kodu peegel, ehk siis mõni eelpool postitaja peaks natuke peegli ees seisma ja mõtlema.

Elu loll jutt.

https://www.delfi.ee/artikkel/81583525/ ... e-lopetati

Ühe ema-isa lapsed, ühest sai rikkaim eestlane ja teine lastakse Vabaduduse väljakul kõigi silme all maha.

Tuleb meelde veel üks valm. On kaks venda, üks on joodik teine karsklane. Esimese käest küsitakse:” miks sa jood?”. “ isa oli joodik”, vastab ta. “Aga miks sina karsklane oled” päritakse teise venna käest. “Mu isa oli joodik”, vastab ta.

Kindlasti on seosed vanemate eeskuju ja laste käitumise vahel, aga see kodu ja peegli jura on küll meelevaldne üldistamine.

Mahalastu oli nooruses samuti igati intelligentne, omandas magistri, oli omal alal hinnatud spetsialist kuni kolmekümnenda eluaastani.

[paadikapten]

Vaatame ringi ja näeme, kui paljud inimesed sellesse "kodu ja peegli" värki usuvad. Lausa nii pimesi, et arutaminegi on keelatud, kohe tulevad lahmivad vastused. Kuidas teil, ma ei tea, aga mina olen säänseid kohanud kohutavalt palju.

Mõni inimene kuidagi on veidralt kiiksuga, koolis ei koti teda miski. Põhikooli teises pooles olid mul klassis mõned pätid, kes läksid vanglani välja. Tuimad tüübid. Tunnis arutati õpetaja kuuldes tuimalt, et kas eelmisel päeval nähtud talisupleja tulnuks suplemise ajal paljaks varastada või oleks ägedam olnud talle peksa anda ja temalt asjad jõuga võtta. Too supleja jäi puutumata, aga vargusi panid nad mõnuga toime. Vanglani viis autoärandamine. Tundi segasid nad mõnuga. Sülitati, põletati pabereid, jagati teistele obadusi, suitsetati. Üks nagla proovis tunnis üht vanemat meesõpetajat kaklusele provotseerida. Õps näitles alguses kaasaminekut, seisis tüübiga vastamisi ja kordas muudkui, et "noh, peksa tahad?", aga siis taandus.
Aastal nii 2000 õppisin kutsekoolis, kus teooriapäevadel oli meestel kohustus kanda ülikonda. Isegi lipsu puudumisel saadeti inimene koju ja oli tema mure, kuidas ta puudutud tunnid tasa tegi. Aga ülikond mõnda imelikku ei muutnud. Nad kippusid ikka oma "nalju" tegema, näiteks kelleltki võeti ära piipar ja tagasi anti see alles õpetaja nurumise peale. Käisin koolis jalgrattaga ja kuni mul oli vene vokk, seni oli kogu aeg mingi jant. Noh, pilkamine on pisiasi, rattal lasti rehvid üle päeva tühjaks, pump pidi mul alati kotis olema Tööriistu ei saanud ratta tööriistakotti jätta, need kadusid sealt ruttu ja nii olid nad mul kotis. Polte, mutreid keerati lahti, koolist tulema hakates pidin alati ratta üle kontrollima. Ühel päeval olin ratta lukustanud vaid läbi esijooksu. See kruviti alt ja ratas visati ehitusprahi konteinerisse. Abi ei leidnud ma kusagilt.
Ja siis õnnestus saada vana kuuekäiguline Tunturi naisteratas. Pilkajad muutusid kohe positiivseks, kiideti "vohh, nüüd on sul kena ratas" ja vandalismiaktid lõppesid.
Issanda loomaaed, see on kirju.

[Smith]

Neid näiteid on palju, õnneks on ka erandeid sama palju või isegi rohkem

Absoluutselt. Minu kodulinnas olid suurimad pätid minu nooruse aegu politseinike lapsed ja õpetajate pojad.
Lugege meie suurmeeste elulugusid - A.H. Tammsaare jne,
on nad sirgunud tavaliselt suurperedest maapiirkonnas, kus haridusega on pehmelt öeldes kehvasti. Mõnest kirjutab ennast ajaloo raamatutesse , vennast võib tulla sulane
naabertalus.

Samuti võime seda peegli teooriat arendada edasi: minu kehvas elutees on süüdi vanemate
kasvatus. Minust tuli rullnokk sest isa sõitis bemmiga. No ei ole ju nii, me valime
ise endale raja mida talluda.