Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Vasta
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Herem »

Loomulikult on tegemist üle keskmise lahkumisega ühe aasta kohta.
Tegelikult ei ole need numbrid päris õiged aga olgu pealegi.
412 tegevväelast (101 ohvitseri, 232 allohvitseri ja 79 sõdurit), samuti lahkus töölt 184 riigikaitsevaldkonna tsiviilisikut

Igal aastal lahkub KVst umbes 280 tegevväelast ja 180 töötajat. 2020 isegi 240 töötajat. Ma ei hakka siin kommenteerima töötajate arve, sest need jäävad keskmise piiresse. Siiski - toitlustus läks RKIKi alla, see teeb umbes pooled.
Väiksemad numbrid liiguvad ministeeriumi sees, kuid tõesti KVst välja. Mõned TVd jätkavad töötajatena. Aga see on väike arv.

Sel aastal kasvas tegevväelastest lahkujate number erakorraliselt:
a) Covidi tõendi esitamata jätmise tõttu 49 TVd
b) Koondamise tõttu 56 TVd. Nende hulgas orkester (37) ja kaplanid (6). Muuseas orkester on ju suures osas Kamin valitsemisalas edasi.
Seega 105 tekib erakorraliselt juurde siit.
Covid tõendi üle on palju vaieldud. Ma arvan, et rohkem pole vaja.
Koondamised juhtuvad igas organisatsioonis. KVs vähendasime kokkuvõttes vähem tähtsaid kohti tulevaste uute võimete jaoks (N: MLRS, laevatõrje).
c) Pensonile läks 30, mis on rohkem kui keskmiselt. KV hakkabki "vanaks saama" ja see trend on paratamatult kasvav. Mõned neist on leidnud ametikohad KVs või teistes riigiasutustes põhimõtteliselt sarnastes ülesannetes.
d) Tähtajalist lepingut ei pikendanud 77 TVd. Ma pole hetkel kindel kui palju see keskmisest suurem on. Aga üldiselt on see inimese mitte asutuse valik.

Teenistusse tuli 2021 aastal 303 tegevväelast ja 165 töötajat.
Sh alustas KVAs 92 põhikursuse kadetti - läbi ajaloo suurim kursus.
Maikuust pidurdasime oluliselt värbamist, sest käisid kärped ja polnud kindel kuidas edasi läheme.

Kokkuvõtteks
Personali voolavus kuni 10% peetakse normaalseks. Aastaid on see olnud alla selle.
2021 oli see üle 10%, mis tuli suuresti Covid tõendid + koondamine + tegevväelaste keskmise vanuse kasv mis suurendab pensionile minekut.

Teksti autor aga jätkab oma jutuga, nagu poleks ta vahepeal selgitusi saanud. Minu arvates näiteb see, et ta isegi ei proovi kaasa mõelda.

Veel mõned "väite näited"

Kunnase sõnul on tähtajalise tegevteenistuslepingu pikendamata jätmise näol tegu de facto koondamisega, sest loobutakse kvalifitseeritud inimese edasisest rakendamisest.
- oletus, mitte fakt. Vale pealegi.

Selle analüüsi koostamise ajal olid teada järgmised faktid: kuna kaitseväelased ei kuulu ühtegi koroonaviiruse riskigruppi, oli selle viirusega nakatanud kaitseväelastest haiglasse sattunud vaid üks inimene, ja seegi suhteliselt kergeloomuliselt; vaktsineeritus koroonaviiruse vastu või selle puudumine ei mõjutanud kuidagiviisi Teise Karabahhia sõja ega Afganistani sõja lõppfaasi tulemust, mis mõlemad leidsid aset koroonapandeemia tingimustes ning õppekogunemistele kutsuda või sõja korral mobiliseerida tuleb paratamatult ka koroonaviiruse vastu vaktsineerimata reservväelasi ja kaitseliitlasi,“ ütles Kunnas.
- no tõesti ei viitsi enam selgitada seda tegevusvabaduse saavutamist.

„Kaitseväe riskianalüüs ei arvestanud nende ilmselgete asjaoludega. Praegustes omikrontüve ülikiire leviku tingimustes, mil WHO on ennustanud
- no shit Sherlock! Suvel ei teadnud keegi midagi Omikronist. Aga sügistest numbritest ta rääkida ei taha. Mitu kuud ignoreeris.

Kunnase sõnul on kaitsevägi alati lähtunud põhimõttest, et mitte kedagi ei jäeta maha.
- kedagi pole kuskile maha jäetud. See on sama loll jutt, kui ma paugutaks iga nurga peal, et käsk on täitmiseks.
Kasutaja avatar
Arf
Liige
Postitusi: 299
Liitunud: 18 Veebr, 2004 1:12
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Arf »

Mo arust on tegemist eheda näitega, kuidas spinnida valeuudist. (muidugi koos terakese tõega) UU tavapärane jälgijaskond ei süvene tausta ega esita lisaküsimusi ning nüüd juba käivadki küla peal ringi ja pasundavad, et kaitsevägi jookseb tühjaks. Kõiges on süüdi vaktsineerimisnõue ja neli aastaaega.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

https://arvamus.postimees.ee/7430965/ee ... x87znjDMqk

..saab keegi põhilise info sealt artiklist siia panna - tundub oluline :roll: :roll:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
aj1972
Liige
Postitusi: 916
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas aj1972 »

[img]Autor
Meelis Oidsalu
Fookuse Võimu ja julgeoleku toimetaja
Sõjalisest valmidusest saab avalikult kõnelda vaid täisminevikus
Jutt kaitseväe kahanemisest pärast 2012. aastat ei vasta tõele
Eesti sõjaline kaitse ei saa valmis ka kümne aasta pärast
Eesti kaitseväe lahinguvalmidust puudutav info on riigisaladus ja seda põhjusega: võimaliku agressori jaoks on selline info rünnaku plaanimisel ja elluviimisel kulla hinnaga.

KUULA ARTIKLIT
TellijaleTELLIJALE
Meie kaitsevaldkonda raputanud spiooniskandaalidki (Herman Simm, Deniss Metsavas) on olnud põhjustatud vastase huvist hankida Eesti tegelike võimete kohta detailsemat infot. Varjamise vajadus mõjutab mõistagi ka avalikkuse informeeritust, mistõttu tajutud ja tegeliku kaitsevõime vahel on Eestiski sarnaselt teiste riikidega olnud periooditi määratu vahe, millest on seadusest tulenevate piirangute tõttu võimalik rääkida ainult täismineviku vormi kasutades.

Uuenduste maksumus
Kui mitu protsenti püsivat tõusu kaitsekulu osakaaluna SKTst läheks maksma täiendavad võimed, eeldusel, et kaitsekulu osakaalu tõus on jääv?

Keskmaa õhutõrje: 0,12% SKTst

Tankipataljon: 0,41% SKTst

Kaks korvetti: 0,12% SKTst

Täiendav kergejalaväebrigaad: 0,37% SKTst

Täiendava elukutselise pataljoni loomine: 0,26% SKTst

Allikas: kaitseministeerium

1990. aastatel oli Eesti reaalne suutlikkus end sõjaliselt kaitsta mõistetavalt kasin. Vene väeosade lahkumiseni 1994. aastal olime faktiliselt veel võõrriigi sõjalisi baase võõrustava riigi staatuses. Vene vägede maha jäetud laga koristamise kõrval suudeti taastada ajateenistus ning teatud määral ka Kaitseliidu territoriaalkaitsevõrgustik.

Vene väeosade lahkumiseni 1994. aasta augustis oli Eesti faktiliselt veel võõrriigi sõjalisi baase võõrustava riigi staatuses.



25
Suur puudus oli kaitsejõudude algusaastatel relvastusest, tehnikast ja varustusest. Esimene suurem partii automaatrelvi, kuulipildujaid ja granaadiheitjaid saadi Rumeeniast ja Hiinast. Tehnikana kasutati algul peamiselt lahkuvalt Vene armeelt üle võetud transpordivahendeid, kuid peagi saabusid abi korras esimesed militaarsõidukid lääneriikidest, eriti endise Ida-Saksamaa varudest. 1993. aastal hangiti Iisraelist kurikuulsa relvatehingu käigus kaitseväele Galil-tüüpi automaate, kergekuulipildujaid, granaadiheitjaid, miinipildujaid, õhu- ja tankitõrjekahureid ning tankitõrjesüsteeme MAPATS.

Per aspera ad astra

1993. aastal kaitseväe juhataja ametisse vannutatud ja 1995. aasta lõpuni ametis olnud kindral Aleksander Einselnil oli laos küll 12 000 automaati, ent tänapäevases mõistes reaalset lahinguvõimet polnud välja panna isegi ühe pataljoni jagu. Kaitseväe struktuuri väljaarendamise, reservteenistusele alusepanemine ning Balti pataljoni arendamise töö jäi kindralleitnant Johannes Kerdi (kaitseväe juhataja aastatel 1996–2000) laiadele maadlejaõlgadele.


Detsember 1995. Vastne kindral Aleksander Einseln (esiplaanil) on veel viimaseid päevi kaitseväe juhataja, kolonel Johannes Kert (vasakul) valmistub ametit üle võtma.
FOTO: Malev Toom
Kerdi järel kaitseväe juhatajaks saanud viitseadmiral Tarmo Kõutsi (ametiaeg 2000–2006, staabiülemad Aarne Ermus ja Alar Laneman) peamiseks teeneks võib pidada ajateenistuse säilitamist mõningase poliitilise surve kiuste ning kaitseväe rahvusvahelise koostöö arendamist, sh aktiivsemat osalemist välisoperatsioonidel.

Viitseadmiral Kõutsi peamiseks teeneks võib pidada ajateenistuse säilitamist ning kaitseväe rahvusvahelise koostöö arendamist.



25
Praegusega võrreldes oli tegelik sõjaaja kaitsevägi ka viitseadmiral Kõutsi ajal siiski praegusest märkimisväärselt väiksem, Saksamaalt osteti tankitõrjesüsteeme Milan ja 155 mm haubitsad, maavägi opereeris peamiselt Rootsilt sõjalise abi korras saadud külma sõja aegsete brigaadide konserveeritud varustuse ja käsitulirelvadega. Laskemoonavarud olid kas olematud või kasinad ja Eesti reaalne heidutusvõime toetus ka sel ajal suuresti Kaitseliidu liikmete entusiasmile ja väljaõppekeskustes teenivate ajateenistujate koosseisule.


Viitseadmiral Tarmo Kõuts on seni ainus mereväe ohvitser, kellest saanud Eesti esisõjaväelane.
FOTO: Peeter Langovits
Kindral Ants Laaneotsa ajal (ametiaeg 2006–2011, staabiülemad Alar Laneman ja Neeme Väli) pandi alus kaitseväe mobilisatsioonisüsteemile. Kaitsevägi hakkas ka reaalsuses muutuma reservväeks. Kuigi sõjaaja kaitsevägi kasvas paberil ja plaanides mitu korda, ulatudes viie brigaadini, jäi see välja arendatama ja minimaalsel vajalikul tasemel varustamata.

Kindral Laaneotsa tegevusaja jooksul sisuliselt puudus suurekaliibrilise lahingumoona varu. Kui ka üksustesse oli määratud inimesi, oli puudu varustusest. Kaitseväe õppusi peeti ressursipuuduse tõttu üle riigi kokku laenatud varustusega. Süsteemset üksuste arendamist ja nende taseme ülalhoidmist ei toimunud, ka mobilisatsioonivõimet ei valmistatud tervikuna ette. Paberil oli kaitseväe sõjaaja koosseisus üle 40 000 inimese, tegelik suutlikkus varustatud väge mõistliku aja jooksul komplekteerida piirdus hinnanguliselt 10 000-ga.


Kindral Ants Laaneots juhatas kahel perioodil ka toonast kaitsejõudude peastaapi.
FOTO: Mihkel Maripuu
Kindral Laaneotsa ajal toimusid mõned olulised relvahanked, muretseti PASI soomukid, samuti soetati mereväele Ühendkuningriigist miinijahtijad, NATO rahaga ajakohastati Ämari õhuväebaas ning hangiti lähimaa õhutõrjesüsteemid MISTRAL. Laskemoonaladudes valitses aga tühjus. See polnud pahatahtlikkus ega hooletus. Veel nullindatel oli NATO riikides levinud arusaam, et sõja tulemist näeb nii kaugelt, et on aega kõik laod täis osta ja küllap ohu tekkides ka raha antakse. Venelaste avantüürid Gruusias ja Ukrainas aga on pööranud isegi sakslased valmiduseusku.

Tegus aastakümme

Kindral Riho Terras (ametiaeg 2011–2018, staabiülemad Peter Hoppe, Igor Schvede, Martin Herem) tegi sõjaaja kaitseväe ulatusliku ressursiauditi ja valmidusrevisjoni. Selle tulemusel tekkis kaitseväel võime hinnata iga üksuse tegelikku varustatuse taset. Seejuures tõdeti, et planeeritud viie brigaadi suuruses struktuuris polnud mitte ühtegi lahinguvõimelist üksust. Kui ka mõnes sõjaaja pataljonis oli nõutud arv isikuid ametikohtadele määratud, puudus neil elementaarne sõjaaja lahinguvaru ja laskemoon. Kui riigikontroll hindas 2013. aastal varasemat perioodi, jõudis temagi seisukohale, et kaitseväe materiaalsete ressursside planeerimiseks ja hankimiseks puudusid realistlikud pikaajalised eesmärgid, kokku lepitud prioriteedid ning kinnitatud pikaajalised hankeplaanid.


Toonane brigaadikindral Riho Terras (vasakul) 10 aastat tagasi Afganistani Rahvusvaheliste Julgeolekujõudude (ISAF) ülema, ameeriklasest kindrali John R. Alleniga.
FOTO: kaitseväe peastaap
Kindral Terrase ajal jõuti esimest korda taasiseseisvunud Eestis ühe sõjaaja jalaväebrigaadi tervikliku mehitamise ja varustamiseni, mida demonstreeriti suurõppusel Siil 2015. Esimese jalaväebrigaadi kõrval arendati teist jalaväebrigaadi ning suurendati oluliselt Kaitseliidu rahastamist, selle peastaabi ülem oli ​Terras olnud. Esimesena NATOs alustati reservüksuste välkõppekogunemisi Okas.

Kindral Terrase ametiaja jooksul kasvas kaitseväe tegelik võitlusvõimeline struktuur kaks korda, umbes 20 000 inimeseni ning varustusse jõudsid tankitõrjesüsteemid Javelin, loodi erioperatsioonide väejuhatus ja tehti otsused liikursuurtükkide võime arendamiseks. Lahinguvarusid jätkus Terrase tehtud reformi tulemusel tema ametiaja lõpuks ka raskematele ja kallimatele relvadele rohkemateks lahingupäevadeks kui paljudes teistes piirkonna riikides.

Kindral Terrase ametiaja jooksul kasvas kaitseväe tegelik võitlusvõimeline struktuur kaks korda.



25
155 mm haubitsad, mis viitseadmiral Kõutsi ajal 2003. aastal osteti, tegid kõik korraga pauku alles kindral Terrase ajal, 2015. aastal. Siis võeti kasutusele põhimõte, et igast torust peab tulema päris pauk ja selleks ehitati üles logistikasüsteem, mis tegelikult tagas relvasüsteemidele moona ja kasutusvalmiduse.

Afganistani sõja raskematel aastatel kahjuks ka lahingutegevuses hukkunud kaitseväelaste matustel osalema pidanud kaitseväe juhataja eestvõtul töötati välja kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide poliitika.

Võimelünkade täitmine

Kindralleitnant Martin Heremi (ametis alates 2018. aastast, staabiülemad Veiko-Vello Palm, Enno Mõts) pärandist on veel vara rääkida, aga kindlasti tuleks tema nimega seoses ära nimetada kolm olulist algatust.

Esiteks, n-ö lähivõitlusest hakkab Eesti kaitsevägi saavutama sügavama mõjutamise võimet, relvasüsteemide laskeulatus kasvab uue riigikaitse arengukava järgi praeguselt 40 kilomeetrilt 300 kilomeetrile. Sellega tehakse vastasel rünnaku läbiviimine kallimaks ja piiriäärne tegevus ohustatumaks.

Teiseks, Heremi eestvedamisel on tekkinud Balti sõjalisse kaitsesse regionaalne tasand ja seda mitte ainult kooskõlastatud võimearenduste näol (kõik Balti riigid hangivad endale mitmikraketiheitjad), vaid ka regionaalse juhtimise korrastamise läbi (Põhjadiviisi staap Lätis on Heremi tagant tõugatud projekt).


Kaitseväe nüüdne juhataja Martin Herem pole erinevalt oma eelkäijatest teeninud ühegi välisriigi relvajõududes.
FOTO: Mihkel Maripuu
Kolmandaks, Heremi ametiaja lõpul pole eeldatavalt enam põhjust kõnelda ka nišiväeliikidest: suuresti tema algatusel (ja riigikogus selle nimel aktiivselt tegutsenud Johannes Kerdi toel) sündis kaitseväe ja PPA laevastike ühendamise projekt ning soetati meremiinisõjavõime. Kaitseväe sõjaaja suurus on praeguseks kasvanud 25 000 inimeseni ning see vägi on reaalselt varustatud ja välja õpetatud kaasaegne kaitsevägi, kes koos Kaitseliiduga on oma valmidust viimasel paaril aastal edukalt tõendanud nii Eestis tsiviilkriise lahendades kui ka meie lõunapoolseid liitlasi hübriidrünnakule vastamisel võimete ja võitlejatega aidates.

Eesti kaitsevägi pole kaugeltki veel valmis ega saa seda ka kindralleitnant Heremi ametiaja lõpuks. Arendusvajadusi ja võimelünki – nt palju räägitud keskmaa õhutõrje – jagub Eesti valitsustel veel paariks aastakümneks, et saaksime kõnelda arvestatavast iseseisvast kaitsevõimest.

KOMMENTAAR

Kindralmajor reservis Neeme Väli: sõjaline kaitse on osa suuremast tervikust

Neeme Väli FOTO: Toomas Huik
Laiapindne riigikaitse on kogu riigi ressurssi hõlmav terviklik süsteem. Hübriidsõjas on ühiskonna kui terviku vastupanuvõime (ingl k resilience) äärmiselt oluline ja kriisi ennetamise vaatenurgast ka osa heidutusest. Seega on sõjaline riigikaitse osa ühest tervikust ning peab toimima ühtse süsteemi sees, mitte väljaspool ja eraldi.

Kaitseministeeriumi kodulehel arengukava avalikustatud osa lugedes tabad ennast mõttelt, et nn reaalne riigikaitse on jõudnud peenhäälestuse faasi. Valdavalt kasutatakse sõnu suurendame, kasvatame, arendame, täiendame, tõstame, jätkame, konsolideerime jne. Rõõmustav on ometi kord tõsine katse arendada mereväe võimeid. Teadmine, et Eesti on mereriik, eelmisele kaitseväe juhtkonnale kohale ei jõudnudki.

Uute ja keerukamate relvasüsteemide soetamisel ei tohi unustada, et need tuleb kaitseväkke ka integreerida, alustades doktriinist ja väljaõppest, lõpetades ülalpidamiskulude ja taristuga. Asja ostmine on kogu kompleksi kõige väiksem osa.

Näitena meenub üks õppus, kus UAV (mehitamata õhusõiduki ehk drooni – toim) kasutamine peatati, kuna juhtimispunkt ei suutnud lennumasina kogutud infot analüüsida. Raketi 300-kilomeetrisest lennukaugusest on kasu ainult siis, kui tulejuhtimissüsteem suudab sellel kaugusel määrata sihtmärgi asukoha ja hinnata tabamuse efektiivsust. Ja mis veel tähtsam, lasu üle otsustaja peab suutma mõelda sellest veel kaugemale.

Lisaks uuele ei tohi ka juba eksisteerivaid võimeid unarusse jätta. Eelmisel aastal toimunud formeerimisõppus Okas annab selleks hulgaliselt põhjuseid. Iga vähegi sõjandust nuusutanud inimene teab, et alakomplekteeritud üksus ei ole valmis ülesandeid täitma.

Juba 2017. aastal riigikontrolli koostatud lahinguvalmiduse saavutamise auditi aruande kokkuvõte toob ühe puudusena välja ebapiisava osaluse reservõppekogunemistel. Tuleb tõdeda, et mitmed teised toona aruandes välja toodud puudused on praegu endiselt aktuaalsed. Arengukava määratleb kaitseväe inimvara võtmetegurina. Tõepoolest, ajateenijaid puudutavas osas on viimastel aastatel tõsiselt pingutatud ja tulemused on positiivsed. Paraku on ülejäänud personalikategooriad jäänud tähelepanuta. Kaitsevägi on ponnistanud personalivaldkonna korrastamisega aastaid ja rahuldava tulemini pole ikka veel jõutud.

2030. aastaks toimuvad olulised arendused Eesti sõjalises kaitses
Mitmikraketiheitjad

Miks on oluline: Eesti kaitseväel on vähe suure mobiilsusega võimeid, suurem laskeulatus võimaldab vastast mõjutada suuremalt distantsilt ning see ei eelda tingimata maastikul vastasele lähemale liikumist. See tähendab, et kaitsetegevust saab alustada kiiremini ja vastast enesekaitse vajaduse ilmnedes mõjutada varem. Praegu on kaitseväe maksimaalne kaudtule ulatus 40 km.

Laskekaugus: kuni 300 km, arendustöö käib kuni 500 km kaugusele laskva raketiga.

Tootjad: USA (M270 MLRS ja HIMARS); Lõuna-Korea Hanwha Chun-mu MLRS; Iisrael Elbit PULS; Türgi Roketsan KHAN; Brasiilia Avibras ASTROS. Süsteemi hanget pole alustatud.


Nii nagu teisedki Baltimaad tugevdab Eesti oma kaitsevõimet mitmikraketiheitjatega. FOTO: kaitseministeerium
Laevatõrjeraketid ja meremiinid

Miks on oluline: Miinide ja laevatõrje rakettide kombineerimine on täiesti uus tase kaitseväe meresõjas. Kui seni puudus merel sisuliselt võime vastase tegevust aktiivselt mõjutada, siis miinide ja rakettidega saab seda teha. Miinidega saab suunata ja takistada vastase liikumist ning rakettidega mõjutada (hävitada) vastase laevu. Dessantlaevu ei pea enam kaldal ootama, neid saab merel rakettidega hävitada või mineerida lähenemisalad miinidega.

Laskekaugus: kuni 300 km.

Tootjad: Eesti on sõlminud lepingud nii miinide kui ka rakettide soetuseks. Laevatõrjeraketid ostetakse Singapurist (Blue Spear 5G SSM) ja meremiinid Soomest.

2. jalaväebrigaadi soomustamine

2JVBr jalaväepataljonid varustatakse sarnaselt 1. jalaväebrigaadiga 6 x 6 soomukitega. Praegu pole ühtki kindlat soomukimudelit välja valitud, sõjalised miinimumnõuded on koostamisel. Brigaadi koosseisu tekib liikursuurtükkide pataljon sarnaselt 1. jalaväebrigaadiga.

Selle tulemusel suureneb 2JVBr hukukindlus märgatavalt. Seni olid sõdurid rännakul positsioonidele liikudes veoauto kastis surmavalt mõjutatavad nii kuuli kui ka miini või mürsu kildudest, see muutub oluliselt. Ka mobiilsus suureneb, sest praegused veoautod on mõeldud peamiselt teedel liikumiseks, 6 x 6 saab ka maastikul edukalt liikuda. Senised 1. jalaväebrigaadi soomukid saavad elukaare pikenduse ja jäävad relvastusse veel 15 aastaks.

Õhukaitse arendused

Renoveeritakse Ämari lennubaasi lennurada, riik ehitab ümber õhuseiresüsteemi, et laiendada tuuleenergia arendusalasid Eestis. Ameerika Ühendriikide abiga luuakse keskmaa õhutõrje juhtimist ning Ameerika Ühendriikide vägede õhuoperatsioone varasemast paremini võimaldav side- ja juhtimissüsteem, Ühendriikide Kongress eraldab selleks Eestile 140 mln dollarit (123 mln eurot).


Uue arengukava järgi soovitakse renoveerida Ämari lennuvälja. FOTO: kaitseministeerium
Kaitseliit

Sõjaline maakaitsestruktuur suureneb, täiendavalt 3000 võitlejat saab sõjaaja varustuse ja paigutuse. Juhtimine muutub detsentraliseeritumaks: arendatakse maakaitseringkondi ja Kaitseliidu malevatest saab sõjaaja struktuuri osa. Kokku on Kaitseliidu panus maakaitsestruktuuri 9500 väljaõpetatud ja varustatud võitlejat, kes saavad samaväärse varustuse reservväelastega. Kaitseliit saab keskmaa tankitõrjeraketid. Kaitseliidu üksused ise muutuvad senistest väiksemaks (pataljoni asemel kuni kompanii, kuid kohati ka üksikud rühmad) ja elukohapõhisemaks, st territoriaalsemaks.

Juhtimine

Olulisemad arendused on sihtmärgistamise, tulejuhtimise ja lahinguvälja haldamine vallas, samuti toimub juhtimise detsentraliseerimine maakaitseringkondade ja Kaitseliidu malevate baasil. Suur väljakutse on uute raketisüsteemide sihtimissüsteemide loomine.


Esimesed Lõuna-Koreast ostetud kaitseväe liikursuurtükid K9 Kõu jõudsid Eestisse suvel 2020. FOTO: Kaimar Tauri Tamm/kaitseministeerium
Kaitsevalmiduse ja kaitsetahte arendamine

Eesmärk on suurendada kaitsevalmidust kaks korda, st et lähitulevikus peab reservvägi jõudma lahinguväljale kaks korda kiiremini kui praegu. Seda tehakse koos Eesti teadlaskonnaga, sest suuresti on tegu logistilise harjutusega. Uue arengukava fookuses on reservväelaste parem teavitamine ja teadvustamine, kuhu üksusesse nad kuuluvad.

Ajateenistuses põhimõttelisi muutusi ei plaanita. Arenduste rõhk on kvaliteedil ja ajateenistuse sisu muutmisel rohkem selliseks, et noor tahab tulla väkke ja lahkub teenistusest hea tundega. Suurenevad kompensatsioonid (ajateenijate laste toetus kasvab 900 euroni lapse kohta; juhiloa olemasolu ajateenistusse astumisel kompenseeritakse 1000 euroga; samuti kompenseeritakse ajateenija eluaseme laenuintressid ajateenistuse ajal).

Tsiviilühiskonna toetamine

Kaitsevägi ja Kaitseliit jätkavad panustamist metsatulekahjude kustutamisse ja eksinud inimeste otsimisel. Samuti osaletakse piirikaitses, meditsiinisüsteemi toetamisel kriisides, kaitseväe rasketehnikat saab kasutada loodus- või muude õnnetuste korral, Kaitseliit on välja arendanud massilise evakuatsiooni korraldamise võime ning jätkab elanikkonnakaitsealast tegevust.

Allikas: kaitseministeerium[/img]
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 663
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Qtec »

Ma loodan, et ajakirjanikul oli luba olemas ülal oleva vastuse põhjal oma uudisnupu treimiseks ja seda kõigilt osapooltelt.
Vastasel juhul, ei kujuta ette, et hr kindral saaks siin foorumis enam postitusi teha, millest oleks aga paganama kahju.
https://www.postimees.ee/7434031/heremi-vastus-ekre-le-kaitsevaest-lahkumises-pole-midagi-erakordset
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Herem »

Pole esimene kord. ERR ja Õhtuleht on siit juba infot saanud. Korrektse viitega.
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas nimetu »

Parem et nad õiget infot edastavad, kui et üldse ei edasta.
Kuigi mõnes mõttes oleks parem olnud kui nad oleks selle info ise välja otsinud.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas oleeg »

aj1972 kirjutas:[img]Autor
Meelis Oidsalu
Fookuse Võimu ja julgeoleku toimetaja
Sõjalisest valmidusest saab avalikult kõnelda vaid täisminevikus
Jutt kaitseväe kahanemisest pärast 2012. aastat ei vasta tõele...

Allikas: kaitseministeerium[/img]


Huvitav, kuid lünklik ja ühekülgne. Korralikuks käsitluseks tuleks lisada veel u 3x samapalju avalikku infot. Siis oleks pilt selline nagu see on olnud. Reaalne. Veelkord rõhutan - ilma igasuguste küsitavusteta ja saladusteta.
Kõigele vaatamata paljudele kasulik lugemine ja mõtteainet.

terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Kasutaja avatar
Longbowman
Liige
Postitusi: 250
Liitunud: 30 Mär, 2018 16:00
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Longbowman »

No vot, hakkab tulema.
Arendasin siin kusagilt paar aastat tagasi teemat, et miks me sõja korral piirdume 25k+ suuruse sõjaaja väega, mitte ei too püssi alla nt 100k+, nagu vabadussõja ajal oli.
Selle peale naeruvääristati, et kui ikka pole põhjalikult kokkuharjutanud üksused, sidet, läikivaid jeepe ja veel miljonit pisiasja, siis ei ole asjal üldse mõtet.
"Püsse", kui selliseid laos isegi oleks.
Samas, nagu nüüd näha on, siis koduküla militia on kolmanda rindena päris abiks. Lasevad püssi, öösel annavad nuga, pool kobaga lasevad ehk isegi mõne kütuseveoki puruks.
Mis sa, akf viiskümmend, asjast arvad nüüd?

nimetu kirjutas:Kui rinnet ei suudeta hoida, siis igale veel hingavale kodanikule relv ja piibel kätte. Rohkem valikuid väga pole.
"Maksumüüri" taga olevate artiklite üle kurtjatele - teile on loodud ajaleht "Pealinn", ajakiri "Vahitorn" ja Päästearmee supiköök. Ajalehed maksid raha ka nsvl ajal.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36340
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kriku »

Longbowman kirjutas:No vot, hakkab tulema.
Arendasin siin kusagilt paar aastat tagasi teemat, et miks me sõja korral piirdume 25k+ suuruse sõjaaja väega, mitte ei too püssi alla nt 100k+, nagu vabadussõja ajal oli.
Selle peale naeruvääristati, et kui ikka pole põhjalikult kokkuharjutanud üksused, sidet, läikivaid jeepe ja veel miljonit pisiasja, siis ei ole asjal üldse mõtet.
"Püsse", kui selliseid laos isegi oleks.
Samas, nagu nüüd näha on, siis koduküla militia on kolmanda rindena päris abiks. Lasevad püssi, öösel annavad nuga, pool kobaga lasevad ehk isegi mõne kütuseveoki puruks.
Siin aetakse sassi sissitegevus ja regulaarvägi. Sõjaväkke ei mobiliseeri Ukraina ka praegu kaugeltki mitte kõiki, kes tahaksid - just samadel põhjustel, et pole varustust ja süsteem ei suuda neist üleöö üksuseid teha.
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas nimetu »

Et minu kommentaarist valesti aru ei saadaks, siis ma endiselt ei poolda mingit kehvasti varustatud massiarmeed EKV peamise jõuna. Antud lause oli mõeldud selles kontekstis, et kui tsiviilelanikkonna kaitseks pole absoluutselt mitte midagi võimalik enam ära teha, siis relv iga kodaniku käes oleks see viimane samm.

Nagu ma aru olen saanud, siis kaitseväe struktuuri tõesti suurendatakse (just maakaitse arvelt), kuid see tuleb täiendavate ressursside toel. Kui on ressursse, siis loomulikult tasub kaitseväge suurendada.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36340
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kriku »

Jah - tuleb lihtsalt hoiduda ekslikust arvamusest, et tulemuseks oleks armee (ma tean, et sina nii ei arva).
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Viiskümmend »

Longbowman kirjutas:Mis sa, akf viiskümmend, asjast arvad nüüd?


Mulle paraku ei meenu mingeid väga eredaid seisukohti siin...

Üldiselt kiputakse valmistuma eelmiseks sõjaks, mis meie puhul oli teatavasti kübersõda ning siin on meil võimekust rohkem, kui küll. Kas ka sellises Karabahhi/Ukraina stsenaariumiga sõjas tuleks see reservvägi+ kokku sõltub, kui veenev on neile hangitud varustus, kui jõulised on meie lahingulised võimed ning, kui suured on sõjapidamiseks loodud reservid. Mure Eesti KV veenval tasemel varustamise pärast ongi suur mure, kui siin feilitakse siis on viilimist raske vältida.
Kasutaja avatar
Longbowman
Liige
Postitusi: 250
Liitunud: 30 Mär, 2018 16:00
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Longbowman »

No aga kes need vennad siis on, kes külades kuuma annavad. Igal kolmandal on kiiver, igal neljandal on vest, jalas kõigil oma tossud. Tuledistsipliin sarnaneb kadõrovlastele jne.
Klippidest ju näha olnud.
Need on kindlasti need kõige madalama taseme "üksused" - püss+piibel+suur tahtmine.
Minu toonane teemaarendus keerles eelkõige Suur-Tallinna kaitsmise kohta, et miks me ei võiks laost anda relv+rakmed+moon tüüpi miinimumpaketti sellistele patriootidele, kes otseselt ühtegi üksusesse ei kuulu. Et mida seal enam kaotada on.
Siis arvati, et see on väga rumal mõte. Tundub, et ka nüüd.

Kriku kirjutas:Siin aetakse sassi sissitegevus ja regulaarvägi. Sõjaväkke ei mobiliseeri Ukraina ka praegu kaugeltki mitte kõiki, kes tahaksid - just samadel põhjustel, et pole varustust ja süsteem ei suuda neist üleöö üksuseid teha.
"Maksumüüri" taga olevate artiklite üle kurtjatele - teile on loodud ajaleht "Pealinn", ajakiri "Vahitorn" ja Päästearmee supiköök. Ajalehed maksid raha ka nsvl ajal.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36340
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kriku »

Longbowman kirjutas:Minu toonane teemaarendus keerles eelkõige Suur-Tallinna kaitsmise kohta, et miks me ei võiks laost anda relv+rakmed+moon tüüpi miinimumpaketti sellistele patriootidele, kes otseselt ühtegi üksusesse ei kuulu. Et mida seal enam kaotada on.
Muidugi võime anda nagu Kiieviski anti - lihtsalt ei ole mõtet neid sõjaväe hulka lugeda.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist