www.militaar.net

kaugeltuuriv kirjutas:Ka meie võime osaliselt tänada Rootsi tollast kunni selles,et meie talupoegades tekkis ettevõtlusvaimsus,kui kunn enam talupoegi müüa ei lubanud ja muutis pärisorjuse teoorjuse vastu,mida isegi Peeter I-mene ei hakanud muutma.

Tahad sa sellest rohkem rääkida?

Ma siiani teadsin, et Peeter I oli juba Roseni deklaratsiooni ajaks surnud, ammugi siis 1816.a. ja 1819.a. vastavate kubermangude talurahvaseaduste ajal.

https://et.wikipedia.org/wiki/Roseni_deklaratsioon
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ri ... Rootsi_aeg ja selle järgi Venemaa keisririigi aeg

Akf kaugeltuurivale on sellised ajalooteemalised uitmõtted üsna omased. Veel hiljuti häirisid need mind tohutult, kuid tegelikult ei mängi need siin foorumi kontekstis suurt rolli. Suhtumine neisse võiks olla umbes sama, kui ajakirjanduses või pubis keegi nimetaks IFVd tankiks või hävitajat lahingulaevaks jne - kerge sensible chuckle ja siis arutelu või oma eluga edasi minna. Sest akf kaugeltuuriva postitused on tegelikult huvitavad ning teemade jaoks positiivsed.

Kuid pärisorjuse üle võib alati arutada.

Eesti historiograafias on Rootsit pärisorjuse kaotajaks peetud küll. Selle üle arutas kõigepealt Aleksander Loit. Asjakohane link: https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q ... 9S7xv7H7Kq

Küll aga ei ole õige väide, et talupoja mingil määral paranenud seisundit pärast Põhjasõda ei muudetud. 18. sajandi II pool oli kõige halvem aeg, nagu ülal juba viidatud.

Kriku kirjutas:Eesti historiograafias on Rootsit pärisorjuse kaotajaks peetud küll. Selle üle arutas kõigepealt Aleksander Loit. Asjakohane link: https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q ... 9S7xv7H7Kq

Sissejuhatuses antakse Enn Küngi poolt natuke arusaamu ja seletusi.
"... Loidi arusaam kroonutalupoegade pärisorjusest vabastamisest ..."
Kuni reduktsioonideni oli _vist_ eramõisaid Eesti- ja Liivimaal rohkem kui kroonumõisaid. Ja ka kroonutalupoega seisund ei küündinud kuidagi Rootsi (ja Soome) alade talupoegade õigusteni.

Muuhulgas, siia küll otseselt mittepuutuvana, loeti Liivimaad vallutatud alaks, erinevalt Eestimaast, mis andis ennast Rootsi võimu alla lepinguga.

Ceterum censeo, ei ole liiga tugev rootsiaja ajaloos, eriti uuemates käsitlustes, et hakata kasvõi Loidiga vaidlema ...

hundu1 kirjutas:Kuni reduktsioonideni oli _vist_ eramõisaid Eesti- ja Liivimaal rohkem kui kroonumõisaid.

Seda küll, aga korraldus oli 1681/87. a., st. juba reduktsiooni ajal, ja käis ka redutseeritud mõisate talupoegade kohta.

Kogu selle asjaga on nii, et kehtimise aeg jäi liiga lühikeseks, sest Rootsi võim sai otsa, ja nii ongi raske sellest midagi arvata. Võimalik, et 18. sajandil oleks maarahva seisund Soome ja Rootsiga ühtlustatud, aga see on muidugi puhas oleksoloogia.