Jälle OT.
Sa ei suuda kohe kuidagi aru saada, et lisaks tegevusele pataljon brigaadi koosseisus on veel hulgaliselt muid variante?
Joonistan ühe tõenäolisema. 1. ja 2. brigaad on mõlemad seotud lahingutega piirialadel (kumbagi ründab 2 motolaskurbrigaadi 1 tankibrigaadi ja 1 suurtükibrigaadi toetusel).
Kell 12 saad info, et Soome lahel on mingi arusaamatu kuuluvusega laevastikuüksus, kurss Loksa sadamale, ETA 13.00. Laevade suurust arvestades tõenäoline vastase suurus PAT++.
Brigaadidest sa abi ei saa ja tulistama Loksale nad ei ulatu (valisin koha meelega sellise). Tunni aja pärast on laevad sadamas kai ääres ja sealt on maha vajunud merejalaväepataljon tankiroodu ja kahe haubitsapatarei toetusel, toetatakse õhust.
Ja sa ikka ei saa aru, et neid otsuseid kuidas sellele infole vastata ning mis vahenditega otsustatakse lõpuks ikkagi kõrgemal. Nad võivad vabalt ka leida, et sadama infrastruktuur tuleb hävitada ja enda pataljon tuleb tagasi tõmmata, sest vastase ülekaal on antud hetkel liiga suur. Loomulikult on pataljonidel teatud autonoomia, kuid neid juhitakse ikka veidi suurema pildi järgi. Pataljonidel puuduvad orgaanilised vahendid (nii materjaalsed kui inimressurss), et suuremat pilti hoomata. Kust sa arvad, et see pataljon maabuva dessandi kohta kõige tõenäolisemalt infot saab? Ikka kõrgemal kokku kogutud ja analüüsitud luureandmete järgi.
EDIT: Kuna see postitus on niikuinii täiesti OT, siis ma vastan ka Trummi varasemale OT postitusele.
Me liigselt kapseldume "brigaadi raamidesse". Päriselus neid brigaadi asju ei pruugi olla. Siis jäävad ellu pataljonid, kes teavad ka seda, mis 15 km kaugusel toimub ja veel toredam oleks, kui nad suudaks seda ka tulega mõjutada. Ühesõnaga oskavad toime tulla ülevatl ootamata.
Sõjanduses on kogu aeg käinud (ja käib ka täna) põhiüksuste väiksemaks muutmine ja võimete "alla" andmine. Nõuka ajal oli meil põhiüksus - motolaskurdiviis (14 500 meest). Seal oli nt suurtükivägi koondatud diviisi suurtükipolku. Lisaks oli veel diviisi õhutõrjedivisjon, tankitõrjedivisjon ja palju asju. Kuskil 90ndatel oli põhiüksus brigaad või brigaadi lahingugrupp (BCT). Seni diviisi alluvuses olnud suurtükivägi maandus pataljoni (divisjoni) kaupa brigaadi koosseisu (5000 meest). Samuti maandus sinna õhutõrje, tankitõrje jne. Venelastel on isegi reaktiivsuurtükisüsteemid brigaadi maandunud.
Edasi, 2000ndatel tekkisid juba pataljoni lahingugrupid. Mitte ainult venes, vaid ka Soomes. Suurtükivägi, õhutõrje, tagala jne maandus juba tavalisest suuremas pataljonis (pataljoni suurus on siis tavaliselt 1900-2300 meest ehk umbes pool brigaadi). Kunagi oli isegi diviisi luurepataljon olemas.
Miks see toimub. Peamiselt kahel põhjusel. Esiteks vastutusalad on läinud suuremaks (kuna armeed vähenevad) - võimeid on vaja rohkem põllule kaasa saada. Teiseks kiirus - pataljon vs diviis vahepeal on tervelt 2 käsutasandit. Igaühes võtab info analüüsimine ja otsuse tegemine aega. Tunnid kuluvad. Väiksem üksus juba lõpetab operatsiooni kui suurem alles liikuma asub.
Miks antakse "võimeid" järjest väiksemate üksuste kätte. Osaliselt on su analüüs üsna täpne. Esiteks on tehnoloogia areng võimaldanud väga keerulisi süsteeme odavamalt ja rohkem toota, mis tähendab, et neid on võimalik ka järjest rohkematele üksustele anda. Teine põhjus on ka tegelikult otsapidi esimese vastusega seotud. Kuna lahinguväljal kasutatav tehnika on märkimisväärselt muutunud ja arenenud, siis lahingu pidamine on palju intensiivsem ja kiirem (nö manööversõda). See aga muudab nõudmisi juhtimisele. See peab olema ühest küljest teadlikum ja teisalt kiirem. Mõlemat aitab parandada jällegi tehnoloogia, kuid ka juhtimise viis peab muutuma. Loomulikult on palju kasu kui suudetakse mingi juhtimise tasand vahele jätta (otsustusahel on lühem ja kiirem) ja üksused autonoomsemaks muuta. Igal asjal on aga oma tasakaal.
Miks siis ei võiks brigaadi võimekusi pataljonile anda. Esiteks, see nõuab oluliselt suuremate ressursside kulutamist. Lisaks sellele, et sul on vaja rohkem kallist varustust (nii suurtükid kui ka luurevahendid), siis sinna lisaks on sul vaja ka täiendavaid sõdureid, täiendavat logistikat ja täiendavalt ohvitsere staapides. Ütleme, et meil ongi raha nagu muda - teeme ära? Siinkohal jõuamegi dilemmani. Me oleme sisuliselt loonud pataljoni tasemel brigaadi ekvivalendi, ainult, et ilma piisava jalaväeta. Sul on tohutult kalleid ressursse tagalas, kuid puuduvad üksused ees, kes nende ohutuse suudaksid tagada. See on definitsiooni järgi "über-pataljon".