www.militaar.net

Nõukogude Liidus oli ajateenijate palgaraha fikseeritud ( palgata ajateenija raha ehk niinimetatud polutsaka 1987 aasta seisuga sõdurist reamehele 3.80 rbl kuus )

Teine variant oli tasuline töö ( nn stroibat)

Seal võis tasu olla kordades suurem ent iga asja eest võeti raha tagasi, sõdur pidi kinni maksma riided, söögi jne

Aga siiski tuldi sealt tagasi ja hoiuraamatu peal oli kena number

Kas keegi siinviibijate seast on käinud säärases privaatorganisatsioonis nagu stroibat või teised sarnased

Mis suurusjärgus olid mahaarvatavad kulud ja palk töö eest

Kuulsin tuttava käest kes oli algul Moskva lähistel tavasõjaväes ja pärast saadeti Sahhalinile mingeid sideliine rajama tasu eest et talle oli selle Sahhalini komandeerinu eest

nõukaaja mõistes isegi suht normaalselt makstud ( oli seal ca 40 aastat tagasi)

Tööpatis 1989-91. See, mis iga kuu välja maksti oli vist 7 rbl. Kui palju kirja pandi sõltus tööst, mida tegid - meil ehitus, trükikoda, raudteejaam, töö väeosas jne. Mingi aeg peale kojusaamist tuli mulle rahakaardiga mingi 1000 rbl. Mõned aastad varem oleks see olnud arvestatav summa, aga siis jättis suht ükskõikseks. Näiteks alguses anti lõunasöögiks toidutalonge 70 kop. väärtuses, lõpus 2 rbl. Ega suurema summa eest rohkem süüa saanud, lihtsalt lepaleht kolletas vahepeal. Sellest, mis tööandjad väeosale maksid, arvestati maha sõduri kogu ülalpidamine. Kui palju "pansionaat" ja riided maksid, sellest pole mul halli aimugi, millalgi vist näidati arvepidamist ka, aga eriti pinget ei pakkunud ja numbreid ei mäleta. Ehitusel oli põhiline see, et 8 tundi päevas kirja läheks, muidu tõsteti väeosas kisa. Hiljem soojemate kohtade peal tööandjad tundide mahavõtmisega ei ähvardanud. Väeosas lahutati igasugused puudujäägid ka maha, üks nooremseeru oli omadega tublisti miinuses, ilmselt oli tema tegevus kaptjorkas kellegi luubi alla sattunud. Öeldi, et enne koju ei saa kui võlad tasa.

Teenisin stroibatis 1985-1987,mulle maksti
ka palka,kahe aasta eest sain 1300 rutsi.
Roodus oli seina peal suur tahvel kus oli
näha palju keegi kuus teenis,kesmiselt tuli 130- 170 rubla vahel,sealt võeti maha munder,söök jne,ca30rutsi.Kui puhkusele
said siis võeti raha ka sealt,Eestisse sõit oli
18 rutsi ,sai ise ka käidud.Iga kuiselt saime
reamees 10 rutsi,n-seeru 12 ja nii edasi.
Naise meestel oli ka võimalus iga kuiselt palk koju saata.Enne demblit jätsime ümbriku oma aadresiga raamatupidamisse ,
saadeti paber mille alusel maksti hoiukassast raha välja.Mina küll ei uskund,et
raha kätte saan aga sain.Sel päeval oli õlu
õige magus.Kõige suurem palk oli ühel
Kasastaani kutil,ca 2500 rutsi.Iš-Planeeta
sport ,mootoratas,maksis 999 rutsi Dünamo
poes.

kalleb kirjutas:Nõukogude Liidus oli ajateenijate palgaraha fikseeritud ( palgata ajateenija raha ehk niinimetatud polutsaka 1987 aasta seisuga sõdurist reamehele 3.80 rbl kuus )

Miks 3.80 ? Läksin demblisse 1987 ja nii vähe ma küll ei saanud. Sõduri palk oli 7 rbl. Sealt võeti midagi ajalehtede tarbeks, aga need olid kopikad. Utšepkas . Väeosas vist ei võetud midagi. Samas teisel aastal oli ka palk suurem. Reamehena. 9-10 ja 12 rubla.

Baaspalk oli ikkagi 3.80

Mingite dolznostite eest võisid juurde saada ja võiisid ka 10-15 rubla saada aga kõik see oli jama , tegelikult sellest eriti tolku ei olnud

kalleb kirjutas:Baaspalk oli ikkagi 3.80

Mingite dolznostite eest võisid juurde saada ja võiisid ka 10-15 rubla saada aga kõik see oli jama , tegelikult sellest eriti tolku ei olnud

ikka seitse rutsi miinimum, jefreitori ametikoht kaheksa rutsi (vanemautojuht), ja nooremseeru jaoülema palk 12 rutsi; ja need ametikohad on frantzusil läbi käidud koos palgaga ja ilma paelteta ja koju ikka seitsme rublaga; pealiku arvates oli frantzus armeele ikka palju rohkem kahju tekitanud kui palk seda kattis, seega koju jälle seitsmerublamehena!

Stroibatis Moskvas 1969-1971. Autojuhi palk oli ca 120 rubla kuus. Kui sellest söök ja riided maha arvati ca 60 rubla, läks pool ülejäägist raamatu peale ja pool (ca 30 rubla) said heal juhul pihu peale.Mõni kord vähem, teine kord natuke rohkem. Minul oli teisel aastal juhus kui sain kuu aja jooksul kaks korda 60 rubla korraga pihu peale. Võib olla oli erakorraline revident avastanud, et sõjavägi on seeniorile sellise summa võlgu jäänud. 1970 a. ilmus uus paraad munder aga raha kokkuhoiu mõttes oli targem sellest loobuda. Kui viimasel päeval paberid kätte sain anti ka 550 rubla pihu peale. "Pannonia" mootorratas maksis 600 rubla.

seitsmekümnendate algul tuli ka omakülamees kroonust, tõmbas trakse ja ostis nädalapärast uue "Jawa", jutu järgi andis armee talle poolteisttuhat kaasavaraks!?? tsikli hinda ei tea, aga kahe nädala pärast oli tsiklist vaid vanaraud alles ja kutil mõlemid jalaluud pluss rangluu katki.

Jawa maksis seitsmekümnendate alul 730 rubla(350ne) ja 630 rubla 250-ne.

Püss oli odavam.

Kriku kirjutas:Püss oli odavam.

ja siis lased kolhoosi esimehe maha kes sulle 100 rublase kuupalgaga tööd pakub??!

Ei, kui tahtmist oli ennast ära tappa, polnud mõtet tsiklit osta...

1984 - 1986 vanemseersant, zamestitel komandira vzvoda, palk 19,50 rutsi. Kui õigesti mäletan, siis palk oli ameti, mitte pagunite järgi.

palk oli jah ikka ameti järgi. guugeldasin veits seda teemat, aga eriti sügavale ei kaevunud. palgasüsteem muutus miski 83-84, enne seda oli jah 3.80 sõduri palgaks, peale reformi 7 rutsi! ja see raha oli ka veel eraldi lahti seletatud; et 3 rutsi palk ja 80 kopikat tubakalisa; ja hiljem 5 rutsi pluss 2 rutsi tubaka lisa! no ei mäleta et keegi oleks vähem saanud kuna suitsumees ei olnud? ehk keegi viitsib sügavamale kaevuda?

"Suitsuraha" said kõik, ka need, kes ei suitsetanud. Aga tööl ei pruukinud suitsupausi saada kui suitsumees polnud.