Siis kui kaob vool!

[Leino]

Jahi peal elamine on statsionaarne kasutus, proovi sama trikk ära teha nt Kevadtormil jalaväerühmaga ja vaata, mis su sidemees sellest asjast pärast arvab. Seda võiks siis lugeda mobiilseks tegevuseks. Kes seda koli tassib? Paned kellelgi kukile, 40 kg varustusele lisaks?

Ei maksa mingeid jahi peal või RV peal näiteid tuua side kohta, mida on reaalsel kriisiajal vaja.

Starlinki kasuks räägib ka see, et ulatusliku voolukatkestuse puhul generaatori olemasolul oled välisilmaga ikkagi ühenduses.

Miks sa arvan, et nt Iridium satitelefoniga ei ole? Või su võrdluse aluseks oli mobiil/fixvõrk Eestis?

Vastavale ülesandele vastavad tööriistad. Antud teemapüstitus oli selline :

Kes elavad linnast väljas, võiksid häält teha, et vald ostaks kohalikku külakeskusesse sateliittelefoni. Kui mobiilivõrk on otsad andnud, kuidas kutsute tuletõrje, kiirabi, toruavarii?

Ehk siis ühendus kodukasutuses, mitte selle kasutamine nii kodukasutuses, militaarülesannetes ja kusiganes veel.

Lisaks, miks mul või külal peaks olema satitelefon niisama igaksjuhuks jõude seismas? Pigem ikkagi ühendus, mis mul aktiivselt ka kasutuses on - igakuisele kulule on siis põhjendus olemas.

[Smith]

Kui Starlinki sama järjepidevalt edasi arendatakse, saab nii mõnigi kodu Telia/Elisa/Tele2 pikalt saata.
Rääkimata meie interneti hindadest , mis on naabritega võrreldes ainult seetõttu nii kalli, et "puudub konkurents"
Vennal mul on üle õhu leviv Telia (muudel operaatoritel lihtsalt puudub üldse levi), eile õhtul oli näiteks allalaadimine 1.4 Mbps ja üles 2.45Mbps.
Elame temaga suhteliselt lähestikku , kuid temale läheks 20 000 euri valguskaabli paigaldamine maksma , voolukatkestuste ajal
minul tuleb läbi valguskaabli internet ja TV, temal läbi õhu on kohe ühendus kadunud. Kui Starlinki kuumakse peaks meil 40 euri peale kuus kukkuma,
siis lähevad hajaasustuspiirkondades inimesed massiliselt Muski luti otsa. Või noh, kui just meie operaatorid ei jõua hindade tõstmise tuhinas
enne järgi. Siis kui kaob vool , on see sisejulgeoleku seisukohast kõva sõna , kui genekatega majades üles Eesti ühendus säilib.

Loomulikult on Starlinki internet ebastabiilsem kui valguskaablist tulev, kuid võrdlema peaks seda siiski mobiilimastidest tulevad internetiga,
ning sellest on too oluliselt parem.

[Kriku]

Kuulge, kellel on 12V / 5,5A ruuter UPS-i taga? Kui kaua kestab, kui vool ära läheb ja mis UPS-i kasutate?

[TimoT]

Elame temaga suhteliselt lähestikku , kuid temale läheks 20 000 euri valguskaabli paigaldamine maksma :wall: , voolukatkestuste ajal
minul tuleb läbi valguskaabli internet....

Kui vähegi on võimalik leida otsenähtavust nende lähestikku elamiste vahel siis pange oma raadiolink. Kulutate ühekordselt 100€ ja edasi jagate ühe valguskaabli kuutasu.

Näiteks selline seade

https://eu.store.ui.com/collections/ope ... itebeam-m5

[Kapten Trumm]

Sativaimustuse juurde. Et kui selle levi kindlus takistuste taga on kuidagi võrreldav GPS-iga (ärge vaadake nutiseadmete "GPSi" järgi), siis pole see ühendus nii "plain sailing" midagi. Et keegi lagedal kohal sai hea side, ei tähenda, et metsaveerel sama saate. Kui sul ikka puuladvad ees virvendavad, mis siis saab?

Mina oma taskus oleva satitelefoniga võin ronida kuskile kõrgemale või liikuda soodsamasse kohta, kas jooksete oma Starlingi panniga samamoodi?
Ukrainas töötavad hästi - meenutame, et Ukraina on meiega võrreldes suhteliselt lage maa kah. Eriti seal Tauria stepialadel ja Donetskis.

Meil on kahe objekti vahel (vahemaa 400 m) raadiolink pandud. Hiluti asendasime selle mobiilse netiga - kuna iga tugevam lumesadu, puuokste ees virvendamine või antenni kattumine sulalumega kaotas ka side. Soojal suveõhtul muidugi töötaks hästi.

[Benjy]

Kuulge, kellel on 12V / 5,5A ruuter UPS-i taga? Kui kaua kestab, kui vool ära läheb ja mis UPS-i kasutate?

See ruuter vast ikka ei võta 66W ja need numbrid on toiteka piirvõimsus? UPS-id on üldiselt mõeldud kestma seni kuni generaator üle võtab või süsteem ennast turvaliselt shutdowni laseb. Kodukasutajatele mõeldud asjad nii max 30min ehk? Pikema aja jaoks sobib pigem ecoflow laadne suurema akuga inverter. Mõõda reaalne voolutarve pistikust ja vali sobiv UPS funktsiooni sisaldav asi välja. https://www.ecoflow.com/us/river-2-port ... er-station peaks sobima.

[Some]

Kapten Trumm, Nimetu Digisaada (oli vist) podcastis üks Starlinki kasutaja jagas kogemust metsatalust. Puud ja pilved ei seganud üldse, tuli ikka 200Mbit/s alla, küll aga segas maja nurk, ehk siis pidi seadme pisut eemale majast nihutama. Muidugi seda peab arvestama, et 200 mega tuleb ainult niikaua kui see teenus pole liiga populaarseks saanud, sateliitide läbilaskevõimel on piirid. Hilistus pidavat sama olema kui 4G internetil. Ise kaalun ka Starlinki, sest kükitan 4G peal. Tallinna linn aga fiibri kojutoomise eest küsib Telia €3000 ja Elektrilevi ei kavatse siiakanti midagi ehitada. Ootan siiski, et ehk mõni 5G varsti siiakanti tuleb, ehk tekib vahe.

[Kriku]

Kuulge, kellel on 12V / 5,5A ruuter UPS-i taga? Kui kaua kestab, kui vool ära läheb ja mis UPS-i kasutate?

See ruuter vast ikka ei võta 66W ja need numbrid on toiteka piirvõimsus?

Jah, need on toiteplokil kirjas.

Mõõda reaalne voolutarve pistikust ja vali sobiv UPS funktsiooni sisaldav asi välja. https://www.ecoflow.com/us/river-2-port ... er-station peaks sobima.

Aitäh.

Ma lootsin, et leiab midagi, mis ruuterit paar tundi püsti hoiaks.

[OLAVI]

Voolutarve jääb 50-75W piiridesse:

Standard and RV Starlink
The Standard Starlink hardware uses 50-75 watts on average. This includes the antenna, router, power supply, and cables.
When there is no network activity, the Standard Starlink uses about 20 watts to remain connected to the satellite network.

Kui hinnata seda kui hädaolukorra sidelahendust, siis sellise võimsuse annavad välja juba pisut viisakamad mobiilsed akupangad. Rääkimata statsionaarsetest lahendustest: osta UPS + generaator. Voolu kadumisel kasutad UPSi, kuniks too pea tühi, siis lükkad generaatori käima kuniks UPS täis. Korda kuniks vool tagasi.
Minu jaoks isegi pisut üllatav, et siin generaatori vajalikkusest räägitakse palju aga sinna kõrvale kasvõi lihtsa väikse UPSi asetamist nagu ei mainitagi. Mitte kõige kallimad UPSid suudavad siluda siinust ja anda välja 100W vähemalt 30minutit. Valgus, raadio, mobla laadimine jms väiketarbimine - kõik saaks lahendada UPS-iga nii, et generaatori paned käima ehk paariks tunniks ööpäevas.

Natuke matemaatikat akureservtoite kasutamisest, lähtudes päikseenergiasüsteemide salvestussüsteemide kasutusnõuetest.

Kui kasutada UPS'i, siis selle aku tühjenemisel vajab laiatarbe UPS'i happeaku taastuslaadimiseks ca 20 tundi.
Ehk kasutamaks (väikest) UPS'i pideva laadimis/tühjenemistsükliga, pikema aja jooksul, peaks generaator enamus ajast töötama.

Energiatarbe 75W juures ja kasutades 100Ah süvatühjendatavat 12V (autoelamu-, paadi)akut, saaks selline aku toita antud tarbijat ca 4h (neli tundi), aku eluiga oluliselt lühendamata.
Ehk kasutades 100Ah 12V akut peaks käivitama generaatori iga 4-5h tagant.

Kui sulatus tarvitab koormust 180W, nagu eelpool nimetatud, siis tund sulatamist tühjendab sellist akut üle 50%.

Päikseelektri salvestussüsteemides loetakse 12V 100Ah happeaku, "keskmiseks ühe tühjendamise tsükli jooksul väljavõetavaks energiahulgaks mis tagab aku töötamise lubatud ekspluatatsiooniaja jooksul" 30% max arvestuslikust, ehk ca 300Wh ühe tühjendamise tsükli kohta (olenevalt koormusvoolust).

Muidugi saab hädaolukorras aku tühjendeda ka 100% aga siis on vaja toimetada pikk taastuslaadimise protsess, mille kestvus võib ulatuda üle 24h ja selle aja jooksul peaks generaator töötama.

UPS'id ei ole ehitatud mitte "reservtoiteallikaks" vaid on konstrueeritud "(lühiaegse) katkematu toite allikaks" lahendama reservtoite (generaatori) töölehakkamise viidet põhitoite kadumise korral.
(Erinevus on mõistete sisus.)

UPS'id on loodud lahendama "kord nädalas" võrgutoite kadumise probleemi aga mitte "pidevaks reservtoiteks".
Muidugi saab poes müüdavaid laiatarbeseadmeid vastavalt vajadusele ümber ehitada.

[OLAVI]

Kuulge, kellel on 12V / 5,5A ruuter UPS-i taga? Kui kaua kestab, kui vool ära läheb ja mis UPS-i kasutate?

Elektroonikaseadmetele märgitud vool (antud juhul kirjas 5,5A) on max vool (tavaliselt) sisselülitamise hetkel ja mitte ei kajasta seadme enda energiatarvet keskmisel kasutamisel, vaid et toiteplokk peab olema võimeline vajadusel sellist voolu väljastama.

Tavaliste toa ruuterite energiatarve on ca 20W.
Energiasäästlikum on kasutada taskuruuterit või telo WiFi jagamist.
UPS'is kasutatavate akude mahu peaks leidma seadme tehnilistest andmetest.
Tavalise 2x7Ah (värske) akuga UPS võiks tagada sellise ruuteri toite ca 8 tunni jooksul.

[OLAVI]

... Mõõda reaalne voolutarve pistikust ja vali sobiv UPS funktsiooni sisaldav asi välja. https://www.ecoflow.com/us/river-2-port ... er-station peaks sobima.

Viidatud on USA turule toodetud seadmed ja need ei sobi EU elektrivõrguga koos töötama.
Päikse sisend ei võimalda laadimist "normaalsete" paneelidega, (väike max pinge ja vool).
Ei maksa viidatud seadet omale õnnetuseks osta vaid mõistlik on enne ostu uurida seadmete tehnilisi andmeid.

[Kapten Trumm]

Kapten Trumm, Nimetu Digisaada (oli vist) podcastis üks Starlinki kasutaja jagas kogemust metsatalust. Puud ja pilved ei seganud üldse, tuli ikka 200Mbit/s alla, küll aga segas maja nurk, ehk siis pidi seadme pisut eemale majast nihutama. Muidugi seda peab arvestama, et 200 mega tuleb ainult niikaua kui see teenus pole liiga populaarseks saanud, sateliitide läbilaskevõimel on piirid. Hilistus pidavat sama olema kui 4G internetil. Ise kaalun ka Starlinki, sest kükitan 4G peal. Tallinna linn aga fiibri kojutoomise eest küsib Telia €3000 ja Elektrilevi ei kavatse siiakanti midagi ehitada. Ootan siiski, et ehk mõni 5G varsti siiakanti tuleb, ehk tekib vahe.

Dont get me wrong, ma ei sõdi üldse nende mõttetute "valguskaabli" projektide eest, minuarust on see hale läbikukkumine igas mõttes. Olen ka mina kuulanud IKT firmade jama, kui 10 aastat lubatakse ühte mobiilimasti, kuid täna pole isegi veel alustatud.
60 eur kuus suurusjärk on siiski paljuvõitu, kui ma maksan piiranguta 4G eest praegu 18 eurot kuus.
Kui see Starlink langeb alla 40, luban, et ma soetan endale kah.

Tean vaid niipalju sativärgist, et metsavarustusest olen GPS-i ammu välja visanud, sest Eesti tüüpilisel maastikul läheb terve valgusaasta, enne kui see kaks satelliiti leiab ja mingi aimdus asukohast tekib. Enamasti jääbki ketrama. Kaardi ka kompassiga on kiirem. Samas veekogul toimib sekundite jooksul. Et geostatsionaarsete satelliitide signaal ongi nõrguke ja seda häirivad pisikesed asjad.

[Benjy]

... Mõõda reaalne voolutarve pistikust ja vali sobiv UPS funktsiooni sisaldav asi välja. https://www.ecoflow.com/us/river-2-port ... er-station peaks sobima.

Viidatud on USA turule toodetud seadmed ja need ei sobi EU elektrivõrguga koos töötama.
Päikse sisend ei võimalda laadimist "normaalsete" paneelidega, (väike max pinge ja vool).
Ei maksa viidatud seadet omale õnnetuseks osta vaid mõistlik on enne ostu uurida seadmete tehnilisi andmeid.

On ka EU turule mõeldud asjad ja päikesepaneel ei ole vast primaarne, kui seade on UPS-ina kasutusel. Samas, ühe normaalse paneeli väljund on max 24V. Saab laadida küll. https://www.ecoflow.com/de/river-2-port ... er-station

[maskeerimisvork]

Kuulge, kellel on 12V / 5,5A ruuter UPS-i taga? Kui kaua kestab, kui vool ära läheb ja mis UPS-i kasutate?

Telia ruuter + ont 1000VA upsi taga mälu järgi 3-4h

[OLAVI]

Kuulge, kellel on 12V / 5,5A ruuter UPS-i taga? Kui kaua kestab, kui vool ära läheb ja mis UPS-i kasutate?

Telia ruuter + ont 1000VA upsi taga mälu järgi 3-4h

Ühik "VA" näitab väljundi hetkevõimsust ja ei iseloomusta akus sisalduva energia hulka ega näita kui pikalt saab seadmest toita 20W tarbimisega seadet.