Ja mis aistingud siis tekivad?
Oli juhust elada Rootsis kuu-poolteist 75 m kaugusel suht väikesest tiivikust. Algul ei saanud aru, aga lõpuks- päris kole oli. Mahvaki, mahvaki, mahvaki...
Ja mis aistingud siis tekivad?
Lemet kirjutas:Ja mis aistingud siis tekivad?
Oli juhust elada Rootsis kuu-poolteist 75 m kaugusel suht väikesest tiivikust. Algul ei saanud aru, aga lõpuks- päris kole oli. Mahvaki, mahvaki, mahvaki...
maksipoiss kirjutas:Nagu ma oma rannakalurist õemehe jutust aru saanud olen ,siis mitte tiivikute vaid merekaablite pärast kardavad .Need on planeeritud täpselt risti räime rändeteedega ja rannakalurid kardavad et kala ei tule enam Pärnu lahte sisse.Kapten Trumm kirjutas:Olen päris kindel, et analoogne trollimine ootab ees ka seda Liivi lahe tuuleparki. Ikka leidub keegi, kes on "hingelt looduskaitsja" ja kelle arust segavad tiivikud kalade paaritusrännet.
kui kõik ümbritsevad riigid suudavad arendada nii tuuleenergeetikat kui omada radaripilti toimuvast. Meie ei suuda. Midagi on valesti tehtud.
Nagu enne mainisin, siis Leedus saadakse vägagi suuri ja võimsaid tuuleparke otse Kaliningradi piirile luua. Meie ei saa.
Mina ei oska öelda, kas Leedu vabatahtlikult loobub radaripildist Venemaa-suunal või on tal teistsugused radarid. Seda oskavad ehk teadjamad kommenteerida.
Dr.Sci kirjutas:Mine jaluta Kloogaranda, vaata üle lahe Paldiski tuuleparke (palju vähem palju pisemad tuulikud mitte eriti lähemal ja siis räägi aistingutest)
kõik ümbritsevad riigid suudavad arendada nii tuuleenergeetikat kui omada radaripilti toimuvast. Meie ei suuda. Midagi on valesti tehtud.
Tootsi kohtuvaidlused käivad kolmandat aastat
Samas on ka Pärnumaale Tootsi Suursoo alale plaanitava Tootsi tuulepargi maa üle pikalt käinud kohtuvaidlused. Need said alguse 2016. aasta lõpus, kui riik otsustas selle maa võõrandada seal juba mitu aastat tuulepargi rajamiseks ettevalmistusi teinud Eesti Energiale.
Sellele järgnes väga kiiresti kohtuasi, kus terve rida Eestis tegutsevaid tuuleenergia arendajaid, sealhulgas Sõnajalad riigi otsuse vaidlustasid. Ootamata ära, mis järeldused kohus teeb, otsustas toonane valitsus 2017. aprillis tunnistada korralduse, millega eraldas Tootsi tuulepargi ala Eesti Energiale, kehtetuks ja minnagi enampakkumise teed.
Kuigi selle läbiviijaks määrati RMK ja tähtajaks seati 8. november 2017, vaidlustasid mitmed arendajad, sealhulgas ka Sõnajalad enampakkumise tingimused vahetult enne selle toimumist, tuues põhjenduseks, et need soosivad riigifirmat Eesti Energiat....
...Kohtu pressiesindaja selgituste kohaselt soovis Eleon AS kaebuses tühistada või alternatiivselt keelata RMK otsuste alusel Tootsi kinnistu osas enampakkumise läbi viimist, samuti keelata enampakkumise tulemusi kinnitada ja enampakkumise võitjaga müügilepingut sõlmida seni, kuni MKM on lahendanud Sõnajalgade 2017. aasta 3. mai taotluse Tootsi kinnistu hoonestusõiguse neile andmiseks.
Halduskohus jättis möödunud aasta 26. oktoobri otsusega Sõnajalgade kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas 12. aprillil samale seisukohale jäämist sellega, et et enampakkumise korraldamine otsustati ja tehti avalikkusele teatavaks enne seda (27.04), kui kaebaja esitas MKM-le taotluse Tootsi kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks.
„Riigi otsus võõrandada Tootsi kinnistu avalikul enampakkumisel on avalike huvidega enam kooskõlas kui kinnistu koormamine otsustuskorras ühe ettevõtja kasuks. Enampakkumine annab kõigile huvitatud isikutele võrdse võimaluse kinnistu omandamise nimel konkureerida,” põhjendas ringkonnakohus oma otsuses.
Sõnajalgade ettevõte Eleon AS oli selles asjas seisukohal, et RMK-l polnud pädevust otsustada Tootsi kinnistu võõrandamist metsaseaduse alusel. Kohtu hinnangul aga ei reguleeri metsaseadus mitte ainult metsamaaga seotut, vaid igasuguse RMK valdusesse antud või tema enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud vara valdamist, kasutamist ja käsutamist.
„Riik võib võõrandada vara tulu saamiseks, kui vara ei ole riigimetsa majandamiseks vajalik ning vara võõrandamine on majanduslikult otstarbekam vara kasutusse andmisest,” leidis kohus. Seetõttu ei saa Sõnajalgade ettevõte enampakkumise korraldamist puudutavaid otsuseid vaidlustada argumendiga, et riigile oleks kasulikum anda kinnisasi tema kasutusse.
Nüüd ongi arendajate ainus võimalus pöörduda mõlemas asjas riigikohtusse, kes võib otsustada ka, et jätab nende kaebused üldse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu otsuseid on võimalik vaidlustada vastavalt 13. ja 22. maini. Millises ajaraamis saaks riik lõpuks Tootsi tuulepargi maa enampakkumisega edasi liikuda, ei ole veel selge.
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas tõdes küll, et ringkonnakohtust on vahepeal tulnud kaks esimese kohtuastme otsuseid mittemuutvat otsust, aga kuna edasikaebamiseks on ette nähtud oma aeg, ei tee asutus seni ühtegi uut otsust enampakkumise toimumise osas.
ERR 21.12.2021 kirjutas:Mäletatavasti kaebas Eesti Energia kohtusse Eleringi otsuse jätta Tootsi tuulepark välja nn vanast taastuvenergia toetuse skeemist. Enne 2017. aastat rajatud tuulepargid saavad 12 aasta jooksul turuhinnale lisaks toetust 53,7 eurot megavatt-tunnist, mille maksavad kinni tarbijad. Toetuse üle otsustav Elering aga leidis, et Tootsi tuulepark ei olnud 2016. aasta lõpuks veel täitnud toetuse saamise tingimusi.
Kallas vastas, et tuleks vaadata seda 53 euro nõuet ja küsida, kui õigustatud see praegu on.
"Ma ei läheks kohtuasja detailidesse. Me soovime vaid, et see lahenduse saaks. Kas inimestele tundub see õiglane, et maksta 53 eurot megavatt-tunni eest peale, kui meil on sellised energiahinnad. Meie tahaks, et see tuleks ruttu turule ja seda tasu ei küsiks," andis Kallas mõista, et tema Eesti Energiale vana skeemi alusel toetust ei maksaks.
ERR 22.07.2021 kirjutas:Sõrve meretuulepargi arendaja soovib senisest märksa suuremat parki
Mereala planeeringu loodab valitsus kehtestada hiljemalt järgmise aasta alguses. Aga seda tärminit ootavad paljud ettevõtjad, kes on kõik erinevaid hoonestusloa taotlusi esitanud. Teiste seas ka Sunly Wind OÜ, mille taotlus kattub selle alaga, kuhu Saare Wind Energy soovib laieneda. Kartau usub, et praegune õigus annaks eelise juba olemasoleva menetluse laiendamisele.
Kilo Tango kirjutas:Walter2 kirjutas:Virtsu vana lennuvälja servas asuvad propellerid tekitavad küll madalsageduslikku undamist ...
Igasugu heli on muidugi vibratsioon. Aga kõnealused meretuulikud on 12 km kaugusel. Nii hea kõrvakuulmisega pole ükski suvila omanik.
Walter2 kirjutas:...
Pidasin silmas Virtsu tuuleparki mille kõrval elamine on päris ebamugav.
...
Madis Reivik kirjutas:Merekaabel ei mõjuta küll kuidagi kalade liikumist, v.a. juhul kui selle diameeter oleks 80 meetrit.
Seda tüüpi argumendid võiks riik arvestamata jätta juhul kui nendega ei kaasne mingit teaduslikku uuringut. Aga samas on karta et populistlikum seltskond võtaks arvesse ka parateadused ja lõpuks istume ikka küünlavalgel.
kraal kirjutas:...
Paljud liigid kasutavad orienteerumiseks maa magnetvälja ja kaablitest tekitav EMV-l on küll.
...
Kilo Tango kirjutas:kraal kirjutas:...
Paljud liigid kasutavad orienteerumiseks maa magnetvälja ja kaablitest tekitav EMV-l on küll.
...
Magnetväli alalisvoolukaablil?
kraal kirjutas:...
Kui ikka mere tuulepark on rannast kilomeetreid eemal ei hakka seda 670V alalist keegi kaugele vedama. Alajaam on seal samas ja maismaale liigub juba keskpinge.
kraal kirjutas:Madis Reivik kirjutas:Merekaabel ei mõjuta küll kuidagi kalade liikumist, v.a. juhul kui selle diameeter oleks 80 meetrit.
Seda tüüpi argumendid võiks riik arvestamata jätta juhul kui nendega ei kaasne mingit teaduslikku uuringut. Aga samas on karta et populistlikum seltskond võtaks arvesse ka parateadused ja lõpuks istume ikka küünlavalgel.
Paljud liigid kasutavad orienteerumiseks maa magnetvälja ja kaablitest tekitav EMV-l on küll.
Kiire google otsing näitas, et igasugu uuringuid on tehtud.
Siin https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18240676/ on erinevaid uuringuid. Kel huvi võib lugeda.
Kilo Tango kirjutas:kraal kirjutas:...
Kui ikka mere tuulepark on rannast kilomeetreid eemal ei hakka seda 670V alalist keegi kaugele vedama. Alajaam on seal samas ja maismaale liigub juba keskpinge.
Mitte ükski arukas inimene ei tee nii. Vee alla üldiselt vahelduvvoolu kaableid ei panda - kaod kasvavad kiiresti liiga suureks.
Kõik riikide vahelised merekaablid on alalisvooluga.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist