Snaipritaktika

Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

Postitus Postitas Leo »

Need ideed põhinevad Afgaani kogemustel, kus vastane püüdis hoida võimalikult kaugele, et jääda lääneriikide paremini relvastatud elukutseliste sõdurite relvade ulatusest väljapoole, igati mõistlik. Täna on vastaseks peamiselt soomusvestiga Ivan VDVst, kellesuguste jaoks oli 5,56 NATO algselt tehtud ja keda kohatakse pigem lähidistantsilt, mille maksimaalkaugustelt. M855 kuuli efekt põhineb kuuli purunemisel tabamuse korral kudedes, milleks on vaja suurt algkiirust ja seegi kehtib esimese 200 m peale. M4 ja teistest lühendatud relvadest jääb algkiirus liiga väikeseks ja kuul ei purune. Selleks, et inimest kindla peale ja 1 lasuga ära tappa, on tõesti vaja pähe või südamesse tabada.

Kuuli efekt tabamusel on üldse natuke üle haibitud ja põhineb peamiselt jahimeeste kogemustel, kui lastakse jahilooma poolmantelkuuliga ja kitseke jääb peale esimest pauku vaguralt maha surema. Armee paraku selliseid kuule ei tohi tarvitada ja täismantelkuuliga inimest lastes ei ole efekt reeglina selline nagu jahil. 7,62 NATO kaliiber iseenesest oluliselt juurde ei anna. M80 kuul reeglina inimest tabades ei purune, vaid lendab läbi, tekitades keereldes natuke enda diameetrist suurema haavakanali. Peamine võit on selles, et suurem kuul läbib paremini puid ja kergeid seinu. Kui on soov vastane esimese lasuga küliti saada, siis tuleb lasta pooletollisega, mis on juba ebareaalne, sest neid relvi on vähe ja lasevad peamiselt soomustatud märke.

USMC 3-nädalane DMR kursus tundub just selline reaalse elu probleemide lahendamiseks korraldatud täiendõpe, kus M27 IARi laskureid õpetatakse lisaks kuulipritsile ka üksikuid täpseid laskusid tegema. Näiteks kauguste hindamine on sellise lasketehnika puhul ülioluline, artiklis toodud näide, et kursusel peeti 275 m kaugusel asuvat sihtmärki 700 m kaugusel olevaks. See tähendab, et kauguse hindamist ei ole koolitatud. Vahemärkusena niipalju, et ajalooliselt on jänkide merejalaväelaste laskeväljaõpet ja -oskust ikka maavägede omast paremaks peetud ning kui neil on nüüd kasutada uued 2 MOA hajuvusega automaatrelvad, siis on see igati mõistlik lahendus. See et eksamil tuleb tabada sihtmärke 275-600 yardi, viitab peamiselt sellele, et kuni selle kauguseni lendab kuul päris sirgjooneliselt ja ei ole vaja olulisi sihikuparandusi tegema hakata.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

Postitus Postitas kaur3 »

Tihti on kombeks süüdistada viimaseid sõdu. Viidatud uurimustöös räägiti 1949. a kasutusele võetud laskeoskustestist, mis põhinesid USA sõdurite II MS kogemusel. Raudsihikutega tulistati kuni 500 jardi kaugusele. Tegemist on äraunustatud vanade õppetundidega.
One result of this board was the formation of a new qualification course, which encompassed the lessons learned from the fighting in the Pacific and European theaters. It was known as the rifle qualification course of 1949.30It is the author’s opinion that this course is the most realistic and comprehensive marksmanship qualification course the United States Army employed during the twentieth century.
The qualification course of 1949 takes the lessons learned from the various theaters of World War II, and encompasses them in one overall qualification course. This qualification course consisted of four qualification tables with soldiers firing from different shooting positions and ranges, to a distance of 500 yards. The first part of rifle qualification was conducted on the known distance range. Table IV of the qualification had soldiers conduct slow fire from the standing position at 100 yards, followed by the kneeling and squatting positions at 200 yards, and finally the prone position from 300 and 500 yards.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

Postitus Postitas Leo »

Palju "uusi" asju laskeasjanduses ongi tegelikult hästi äraunustanud vanad kombed. Vindiga opetati toesti laskma lahtiste sihikutega kuni 600 m peale ja sellelt kauguselt mitte ainult ei plärtsutatud, vaid lasti ka pihta. Brittidel oli vintpyssiga lamades lastes normaalne hajuvus 300 yardi pealt mitte yle 10 tolli. Seega kui kaugus ja tuuleparandus olid paigas, suudeti ka 500-600 yardi pealt pihta lasta. Kui mitte esimese lasuga, siis teise voi äärmisel juhul kolmandaga.

Eestis mäletavad ka laskmise huvilised, kuidas 1930ndate EKJ laskeopikust, mis praktiliselt muutusteta anti välja ja NSV Liidus 1940ndatel, kopeeriti derivatsiooni ja tuuleparanduste tabeleid KL tarbeks, need ulatusid kuni 600 m kaugusele. EKJ täpse laskmise koolitustel mitte iga koolitaja ei oska derivatsiooni moju kuulile omade sonadega lahti seletada. Mariinide DMR kursuse koolitaja ajas ka vanadest Briti manuaalidest vajalikke koolitusmaterjale taga ja kirus, kui halvasti opilased kaugusi hindavad. Vanasti hindatigi silma järgi voi relva kirbu laiuse järgi voi sorme laiuse järgi. Binokkel voi pikksilm oli kallis ja haruldane, heal juhul ryhmaylemal. Harjutada oli muidugi vaja. Tänapäeval on ju nii lihtne vajutada laserkaugusmoodiku nuppu ja muude meetodite kasutamine ongi muutunud täielikuks noiakunstiks, mida ainult snapritele opetatakse.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tavaline keiss õppuselt: mingi tee vastutusala piiril, kahest jao TL-st+julgestajatest moodustatakse meeskond, antakse raadioside ja saadetakse natuke ettepoole. Peagi ilmub välja vastase jagu. Esimene vend, kellel kaart peos või käsijaam rinnas - trahh, "surnud". Tekkinud hämmingu käigus (ei taibata kohe varjuda ja pihtasaanut varju vedada) kiirtulega võetakse veel pool jagu maha. Kogu moos - antud jagu ei lähe enam kuskile, vaid suudab parimal juhul oma vigastatutega tegeleda. Ja kohtunikud kinnitavad selle enamasti ära kah. Ja laskmistel saavad vennad ka ilusti märklauale pihta - mis tähendab, et saavad ka päriselus.

Teine asi, mis mehed on märkinud, on vähene teadlikkus snaipriohust. Pole erilisi probleeme võtmesihtmärkide leidmisega (nt Galili peal olev Nimrodi optika on väga OK asi), ikka vaadatakse püsti binoklist, viibutatakse valgete paberitega või pole viitsitud automaati tassida (muudab tavasõduri sarnasemaks). Või trügitakse liiga nähtavale. On vastasel korralik snaipritegevus, siis lõpevad nende võtmesihtmärkide elud väga ruttu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Snaipritaktika

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Täna kell 19:00 - 19:50 vene REN TV kanalil miski dokumentaalne eriprojekt tänapäeva snaipritest - reklaami järgi tõotab huvitav olla.

Snaipriasjandusest ja -taktikast on siin foorumi "kaitseteemades" juba varasemast päris mitmeid häid poste hajali - mida võiks siia kokku tuua.. mu mälust näit ksf Leo on hästi kirjutanud.

Teemat on kindlasti, ühesõnaga :P
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Kriku »

Meil on kaks teemat "Erialade" alamfoorumis: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 60&t=16938 ja http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 60&t=19869 . Esimene siis riistvara ja teine koolituse ning muu jaoks, kus on ka taktikast juttu. Pikad ja põhjalikud teemad.

Mina ei ole võimeline sealt taktikalisi postitusi siia välja korjama ning ma pole kindel, kas sel mõtetki oleks.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Ok - ma nokin sealt koolituse jm alt siis ise mingi aeg kogu snaipritaktika välja // märgistan sulle ümbertõstmiseks ära..

Mõtet on kindlasti - snaipritaktika ongi väikeste allüksuste taktika see osa, millest kõige vähem teatakse aga mille tähtsus tänases asümmeetrilises taustas tõuseb pidevalt...
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Borja kirjutas:Täna kell 19:00 - 19:50 vene REN TV kanalil miski dokumentaalne eriprojekt tänapäeva snaipritest - reklaami järgi tõotab huvitav olla.
..pean nüüd foorumi ees vabandama - minu soovitet "dokprojekt" veel käib aga on möga kuubis - vormilt lapsik, sisult muinasjutud.. ja snaipriasjandusest ei tea need t_blad ka sittagi :lol:
Möga nagu kõik putinoidide telekanalid ühesõnaga.

Nomissteha - vähemalt sai vajalik teema avatud :twisted:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Leo »

Väga kena, et siia eraldi snaipritaktika teema tehti. Nüüd tuleb ainult üles leida need, inimesed, kes tegelikult SN taktikast midagi jagavad nii üksikspetsialisti kui üksuse tasemel ja siis saab vägevaid kuldmunasid hauduma hakata. Kindral Herem pärast kopipeistib tähtsamad asjad maaväe lahingumäärustikku ja ongi olemas :)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Panen siia sellise mõttetera: korrasolev (st normi piires kulunud vintrauaga) AK-4/AG-3/G3 puhul kasvab 1-4x optika ja bipodi kasutamisel üksikmehe efektiivne tuleulatus 500 meetri kanti. Sellel kaugusel ei õnnestu küll gruppi tabamusi saada, aga vastast on võimalik juba mõjutada ka ühe relva tulega (50-50 võimalused rinnakuju tabada).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Mis oleks üldse snaipritaktika // mis poste siia tahaks(-mille jaoks see teema sai üldse tehtud):
- snaiprigruppide koosseis(ud) eri riikides
- snaiprigruppide tegevus-kasutus eri riikide näitel
- snaiprite/snaiprigruppide tegevuse näiteid kaasaja sõdades/konfliktides
- tulenevalt kolmest eelmisest häid fantaasiaid/soovitusi snaipritaktika arendamiseks Eestis

Millel kohe kindlasti ei ole kohta siin teemas:
- arutlused eri püsside üle
- arutlused püssimanuste üle
- arutlused padrunite täitmise üle
- snaipriväljaõppe küsed
- arutlused ilmastikumõjude üle
jne jne - selleks kõigeks on siin foorumis juba 2 x muud "snaipriteemat" :|
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3499
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Chupacabra »

VF relvajõududes on snaiprid jagatud kolme kategooriasse. Tase 3 on umbes meie jao täpsuslaskurite tase, Tase 2 on spetsiaalse koolituse saanud snaiprid ja Tase 1 on eksperdid. Tase 1 kasutatakse peamiselt olulise varustuse/masinate/objektide kaitsel (nt snaiprijagu kaitseb liikursuurtükkide patareid). Tase 3 kasutab üldiselt SVDd, edasijõudnud snaipritel on lääneriikidega võrreldav/sama varustus või isegi parem, Lapua- ja Wintchester Magnum moon, termosihikud, öösihikud, summutid jne. Relvadena kasutatakse Barretteid, AWM, T-5000.

Ukrainas koondasid venelased snaipreid kuni rühma suurusteks elementideks, mis tegutses ainult paarisaja meetrisel rindelõigul. Snaiprid positsioneerisid ennast kihtidena, ees kohalikud lihtsa koolituse saanud donbabwelased, kelle taga järjest kogenumad mehed. Positsioneerimine sõltus relvade laskeulatusest, maastikust jne. Terve snaipriüksus keskendus koos väga väikesele sihtmärgialale. Eesmärk oli segada või kanaliseerida vastase üksuseid ja juhtida kaudtuld. Koondatud snaipriüksus on väga tõhus vastase maastikul seisma panemiseks ja seejärel on kaudtuli väga efektiivne.

Kuna VF snaiprid on hästi treenitud ja kasutavad laialdaselt summuteid, siis on nende avastamine väga raske. Ainuke toimiv lahendus, millele ukrainlased tulid oli kasutada 23mm Sergeid MT-LB peal ja lihtsalt külvata oletatav vastase positsioon üle ja nii kontaktist lahti murda.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas nimetu »

Lisan lingi enda asjakohasele postitusele teises teemas (tõlge Leo viitest).
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... er#p524105
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19196
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas ruger »

Osaliselt puudutab antud teema ka meile tuleva uue käsitulirelvahanke sisu, sest seal on sees ka uued TL-i relvad. Uued, kulumata relvad, sihikud ning muud vahendid peaks tooma kaasa ka hüppe antud ala arengus. Selles teemas peaksime arutama nii TL-i, kui ka SN eriala teemasid. Lahku neid meie KV suuruse ja laskehuviliste mõttes pole mõtet viia. TL-i relvade tulek peab tooma kaasa instruktorite väljaõppe, kes omakorda on valmis edasi andma antud ühtsele tasemele viiva TL-i relva väljaõppe. Kas sellest muutuvad ka üksuste struktuurid? Praeguses struktuuris on TL sisuliselt iga jaoga kaasa jooksev 7,62 relva ning ehk parema sihikuga TL-i kursuse läbinud mees. TL-i tegutsemine mitmekesi, kuulub juba rühma-kompanii tasemele ning SN on brigaadi taseme asset. Antud iga jao TL-tuleb panna tegutsema rühmatasemel ja meeskondadena. Muidu istuvad jaoülema käepikendusena, kuhu neid on ka vaja. Praegune struktuur suuresti muutub 5.56 kaliibri kasutajaks. Kindlasti peaks saama antud rühma TL vajadusel ka paremat moona-süüte ja soomust läbistavat. Praegused AK4/G3 pole samas mahakantav teema. KL jääb neid esialgu kindlasti kasutama. Norra Mauserite teema ning M14TP2 teema jääb ka mingis mahus kestma. Aga selge, et neid nii palju enam ei kasutata või kantakse suuremas mahus maha ning jäetakse reservüksustele, kes on nendes väljaõppe saanud.

Eelpool nimetatud venelaste snaipri ja TL-i üksuste kontsentratsioon kindlasti meil selline olema ei saa. Samas ei saa, ega tohi seda välistada, et heal juhtumil antakse nii TL-i, SN(338 kui ka 0,50) moonaga kogu vastase alale. SA ajal ei saa ka jahimehi ning laskesportlasi maha kanda... :) Neilgi on suuremat kaliibrit kasutada ning laskepraktikat ehk rohkem.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline