www.militaar.net

Jõgevamaal Puurmani vallas keset metsi ja soid asub selline koht nagu Madisemägi. Jääajal tekkinud mõhn (vms. pinnamoodustis). Kunagi sai käidus seal. Väike lame küngas, mille otsas mingi (vaatlus)torn ja väikne majakene.
Netis mainiti, et tegemist on vana linnamäega. Seega küsiks, et kas see vastab tõele. Kas seal oli kunagi mingisugune kaitseehitis, küla vms koht. Ja puht uudishimust tahaksin selle koha kohta rohkem teada saada.

Loe Ell Maansoo "Puurmani-minu kodu", lk. 31..., Vali Press. 2006

speedsta kirjutas:... Madisemägi. Jääajal tekkinud mõhn (vms. pinnamoodustis).
[...]
Netis mainiti, et tegemist on vana linnamäega. Seega küsiks, et kas see vastab tõele. Kas seal oli kunagi mingisugune kaitseehitis, küla vms koht.

Üldiselt niipalju kui mina tean, et ole seda paika 100% kindlusega linnamäeks tunnistatud. Tegu on ARVATAVA linnamäe kohaga, millelaadseid on Eestis ikka väga palju. Põhjuseks ikka see, et arhiivimaterjale ei ole ning labidat ei ole keegi aja- ja rahapuudusel maasse seal pannud. Muidugi, 100%se kindluse puudumine kunagise linnamäe leidumises ei ole takistanud seda objekti kultuurimälestisena kaitse alla võtmast...

Muidugi, arvestades muistsete eestlaste tava linnamägesid soode sisse rajada (Soontagana, Paide jms), on küll suur tõenäosus, et seal linnamägi ikka tõesti asus.

Kellel viitsimist on, soovitan seal ära käia. Algul matkarada mööda ja siis kilomeeter paar läbi torimimurruse metsa. Koht on kena ja tornist avanev vaade päris võimas. Torn pole küll oma esimeses nooruses, aga kui julgust on siis miks ka mitte ülesse ronida.

Kohale lisab romantikat sealne palkehitis, mis oli 90.-l kohalike "Puurmani Voitkade" üks peatuspaikadest. (Üks oli näiteks veel Väikese Tuula haua juures, seal praegugi mingi vagunilaadne ehitis püsti). Puurmani Voitkad elasid samamoodi Robinsoni - elu ja tegelesid koriluse ning Pedja ja Emajõe äärsete suvilate rüüstamisega.

2004. a sealkandis matkates kohtusin jaanuarikuus rännuklubi Discover Estonia seiklejatega, kes olid Madisemäe saunas ööbinud. See oli aasta kõige külmem öö , -23 kraadi.

Nende rändajate kodulehel vist isegi madisemäe kohta pilte näinud. See palkehitis- tornivahi vms. putka on paras arhailine ehitus, õnneks katus veel peal ja päris ära lõhutud ei olnud. Ise käisin seal vist 2003. aastal.

Rahvasuu räägib ka ,et Pikknurme poolt läks vanalajal palktee Madisemäe juurde.Kunagi 80-ndatel olid venelased sinna oma BTR-ga kinni jäänud ja tamme palke välja rebinud,kui oma masinat kätte üritasid saada.Üks külamees näitas mulle kunagi omatehtud pussi,mille käepide oli mustast tammest ja väitis selle Madisemäe juurest pärit oleva.44-ndal tulid venelased sealt kaudu Põltsamaa peale(vähemalt osa neist).Üle raba asuvas Umbusi külas olevad sakslased ootasid neid Pikknurme poolt,nii et Madisemäelt tulevad punased olid neile tõsiseks üllatuseks.

Madisemäe on tänavu talvel muudetud veidi kättesaadavamaks. Kirna matkaraja otsast, rippsilla juurest, on keegi mootorsae abil tee üsna läbitavaks teinud. Koht, mille külastus võib jääda rohkem meelde, kui mõni välismaa reis...!

Nüüd, mil Maa-Ameti kaardirakenduses on saadavad suure täpsusega lidariga tehtud kõrgusreljeefi kaardid, julgen oletada, et Madisemägi on siiski loodustekkeline moodustis, mille juures inimkäe vormivat osa pole olnud või on see olnud ülimalt minimaalne. Kui rääkida geoloogia terminites, siis on tegemist tõenäoliselt mingi pealiskorra tugevama saarekesega, mida on jääliustikud veidi lihvinud, kuid mis on nende tegevusele vastu pidanud, kuigi settepinnasega ümbritsetult.

Hoolikal vaatemisel leiab lidarikaardilt isegi paar loode-kagu suunalist vagu, mis on jääliustikud enam kui 10 tuhat aastat tagasi Madisemäe tipule jätnud.

Ma ei taha sellega öelda, et paik pole mingil ajal kasutusel olnud pelgupaiga või provisoorse linnusena - tahan vaid väita, et seesugune kasutus (kui seda on olnud) on olnud väga väheintensiivne ja pole looduslikku reljeefi muutnud.