Lakaleiud

[panzer88]

Selline kraam seekord.

[halleluuja]

Donnerwetter, kus pagana kohas sellised lakad asuvad?

[panzer88]

Üks selline hea katusealune on Laagris ja mõned pildid juurde.

[herman30]

Oi, Ester Toivonen! Haminast pärit miss Soome 1933 ja miss Europa 1934!

[Plönn]

Mis seal nukrutseda , plejaad on ju alles ,- embleemid.
Tühja seest mütsilotust

[Haugas]

Vbla nukrutseti, et ESTER on vahepeal kuhugi kadunud

[Koorejaam]

Donnerwetter, kus pagana kohas sellised lakad asuvad?

Selline lihtne Kesk-Eesti vanasõna:

Ega tulebki ISE aktiivselt lakkades käia, sest ega lakad ISE sinu juurde ei tule...

[panzer88]

Tänane kraam siis selline. Vasakul mustad kaaned on ise kirjutatud laulu raamat, enamus kodumaalised ja patriootlikud laulud ja järgmine nädal saab teada mida teine pool katust peidab.

[Black]

Selliseid teemasid on alati põnev vaadata. Aga lükake ehk eelnevaga kokku, kui sama lakk on. Saab kompaktsem.

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=25&t=37581

[heiko]

Erilised makaronid

[Vanatehnika]

Arvan ka, kui mõni moderaator jaksab võiks eelmise teemaga käiselindist ühendada. Olen ka asjaga kursis. Lakk sama ja esemete omaniku nimi isegi teada, milleks on Puri. Rihmal valge värviga kirjutatud nimi Puri, eesnime tähte ei ole kahjuks võimalik tuvastada. Kõige suurema tõenäosusega võiks nimi olla J. Puri. Majast leitud paberitel figureerib selline nimi, kus tegu võiks olla täiskasvanuga, kirjas näiteks tellitud ajakirjadel. Koolivihikutel esinesid nimed Andres Puri ja Heleri Puri. Seega ilmselt võiks tegu olla mehe lastega. Kas kellelegi ehk antud nimi tuttav? Riigiarhiivi AIS'i otsingus ei paistnud esimese hooga midagi asjassepuutuvat J. Puri nimele olema.

[Vanatehnika]

Mul on tunne, et asjadel võiks olla seos just lahingutega, mis sinimustvalge lipu all peeti. See muudaks esemed ajaloolises kontekstis väga eriliseks. Ehk siis sealkandi septembrisündmustega 1944. Käiselint viitab Omakaitsele, kelle ohvitserid Keila linnavalitsuse hoonest kaitsetegevust juhtisid, ainult poleks olnud nagu põhjust enam antud linti käele panna, kui oldi juba omapäi (?), koht mis sealt vaid paariteistkümne kilomeetri kaugusele jääb. Jutt siis Keila lahingust. Üks väiksem kokkupõrge punastega toimus ju isegi Laagri teeristil. Pitkapoisid olid erinevatest üksustest kokku tulnud poisid, palju olla olnud Kloogalt, 20. SS diviisi tagavararügemendist (müts ja rihm asetuks väga loogiliselt konteksti), ühtede andmete kohaselt keelduti Saksamaale minemast ning deserteerimise põhjus ja liitumine pitkapoistega peitus seal. Teiseks loetud põhjuseks olla olnud sakslaste soov kõrval olnud koonduslaagris juute maha lasta, millega meie mehed nõus ei olnud. See siis kindlasti ajalooliselt toimunud fakt. Kas ka esimene? Klooga laagris teeninud läksid kõrval olnud väljaõppelaagrisse abi kutsuma ja kui meie poistel kästi suu kinni hoida, läks asjaks. Hetkel ei julge kohe mälu usaldada, aga arvan et Kalju Pähklametsa raamatus ka sellest juttu olnud.

Väike väljavõte Wiki'st: Kloogale saabus Julgeolekupolitsei ja SD Eestis SD erikomando, mis alustas laagri lähedal metsas kinnipeetute hukkamisi. Eestlased olid sellisest käitumisest jahmunud ja teatasid sellest lähedal asunud 20. relvagrenaderide SS-diviisi väljaõppelaagrisse. Väljaõppelaagrist läks leitnant Egon Valter protestiga SS-Sturmbannführer Georg Ahlemanni jutule. Viimane vihastas eestlaste sekkumise üle, rebis Valteri rinnalt Raudristi lindi ja vahistas leitnandi. Nüüd aga vihastusid eestlased, nad murdsid sisse relvalattu ja relvastusid. Valter vabastati ja vahistati hoopis Ahlemann. Võim Kloogal läks täielikult eestlaste kätte. Admiral Johan Pitka palvel sakslane hiljem siiski vabastati. Kuigi 287. Politsei Vahipataljoni mehed kinnipeetute hukkamistest osa ei võtnud, mõisteti peale sõda 38 pataljoni meest selles süüdistatuna Nõukogude võimude poolt pikaks ajaks vangi.

Seega oli seal segadust palju. Niisis vangistati rügemendiülem sakslane Georg Ahlemann ja võim läks meie poiste kätte. Klooga laagris teenis ka mu eksnaise vanaonu, kes Kurtna all granaadiplahvatuses üliraskelt haavata sai ja lennukiga Saksamaale viidi, kuhu ta ka sõjainvaliidina kuni Eesti taasisesesisvumiseni jäi. Kahjuks rääkis mees oma sõjateest vähe. Seega asetuks tema teenistus minu loogika järgi ühemõtteliselt 287. Eesti Politseipataljoni 3.kompaniisse, kes laagrit valvas. Senimaani kui toimus konflikt sakslastega olen infot lugedes leidnud küll, kuid mis sai edasi? Osa mehi deserteeris tagavararügemendist ja usutavasti ka laagrit valvanud politseipataljonist. Kuid kas kõik mehed ja mis sai ülejäänutest, selle kohta ei ole infot leidnud. Kas oli mingi võimalus, et sakslased vaatasid üleastumisele selliselt, et mehi ei karistatud ja osadel võis ka teenistus jätkuda ehk nad kuskile edasi küüditi? Või saadetigi ehk karistuseks kuskile raskematesse lõikudesse? Või peale konflikti sakslastega siiski kogu eestlaste isikoosseis deserteerus, oli see ainus võimalus? Sellest hetkest toimus ju seal piirkondades kõik suhteliselt lühikese aja jooksul ja minu jaoks teeb see arvamise keeruliseks. Teades tema teenistusest antud kohas ja juttude järgi algas tema teenistus küllaltki sündmuste viimases faasis ja kaua enne haavata saamist ei jõudnud saksa armee koosseisus olla, siis põnev küsimus minu jaoks - kuidas seal teeninud mehe haavatasaamine Kurtna järvistu piirkonnas ajaraami mõttes asetuda võiks. Ei oska oma peaga paika panna. Kas pol. patist viidi sinna juba enne mehi või on võimalus haavatasaamine ka peale Kloogal toimunud sündmusi? 16. septembril andis Hitler käsu Eesti maha jätta ja umbes nädala jooksul toimus kiire taganemine Narva rindelt, Klooga sündmused toimusid 19. septembril. Kuid kui nädala jooksul toimus suur taandumine, kas ehk just sel perioodil võidi veel mehi sinnakanti saata ja peale meie konflikti sakslastega või oli osa 287. koosseisu juba sinna mingil põhjusel eelnevalt lähetatud? Huvitav oleks teada, kas potentsiaalselt ja teoorias võis see mees Klooga mässu näha ja sellest osa võtta. Ajalooliselt ikkagi väga unikaalne sündmus. Küsida ei ole kahjuks enam kelleltki. Selline põige antud teemaga seoses siis ka meenus.

[Walter2]

Kurtna nimeline koht ka Harjumaal olemas - kas seal mingi lahingutegevus toimus?

[ivalo]

"Wehrmacti teenistuses" käiselint peaks kuuluma perioodi 1941 - 1942.
Välgumüts (M-43) ja rihm jäävad aastasse 1944.
Makaronidega pildil on ka üks roheline vöörihma konks, mis võiks kuuluda mütsi ja rihmaga ühte komplekti.
Kusagil peaks või pidi munder ka olema (pööningu teine pool)?

[Vanatehnika]

Mina olen aru saanud, et haavatasaamine ikka just Kurtna järvistu piirkonnas toimus. Samas alati võib olla, et keegi midagi valesti mäletab. Mõtlesingi arvamusi küsida, et juhul kui, siis kas ja kuidas see võimalik oleks, ehk keegi oskab arvata. Ilmselt saaks pisut selgust Deutche Dienststelle arhiivist, kuna mees sinna jäi peaks materjali olema, vähemalt midagi. Asjaajamised pensioniametiga jne. Aga eks see selgu ehk tulevikus. Järgmine nädal võetakse teine pool katust lahti, vormi ju ootame nagu hingeõnnistust, küllap ka teise akna alla midagi pandud on Käesideme osas mõtlesin ise ka, et see peaks nagu varasema otsa asi olema, Omakaitsele tehti hiljem ju enda käesidemed. Samas ehk oli mees esiotsa Omakaitses ja pärast leegionis. Põnev ka see, et teatud hetkest kaovad kõik seosed antud perekonnaga ja kultuurikiht muutub venekeelseks. Praegune omanik teab, et enne neid elas majas venelane. Eestlastest ei teatud üldse midagi! Tekib tunne, et kas ei juhtunud nii, et perekond küüditati või juhtus midagi muud hullu ja maja anti mõnele uusmaasaajale. Ehk mees jättiski endast märgi maha? Või peitis asjad ja pärast ikkagi mingil moel kukkus sisse. Aga, mis sai ülejäänud perekonnast. Kuna kultuurikiht algab kindlasti 30ndatest, ei saa maja olla kuidagi ehitatud 55ndal aastal nagu majaomanik arvab. Sellele ei viita ka maja ehituslik pool, eterniidi all laastukatus jne. Kes oleks ka sedasorti asju, 30ndate omaniku nimega sel ajal niimoodi seina sisse panema hakanud, asi kohe üldse ei klapi. Miks eelnev ajalugu majal pühitud, see veel selgitamisel. Igatahes saladusi lahtiharutamiseks kui palju.