Valge krae

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas kalleb »

Millised need pikad alukad olid ?

Lühikesed alukad olid valmistatud mustast satiinist ja kiskusid hirmasti tagumiku vahele

Mina nägin ainult lühikesi alukaid aga külmal ajal oli lisaks niinimetatud tjoploje beljo ehk soe pesu , see oli valgest riidest , külmemal ajal oli flanellist ja natuke soojemal ajal oli linasest valgest riidest
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas vanahalb »

oliver kirjutas:Hei vanahalb, kuidas seal määrustikus kirjas täpsemalt oli, kui palju materjali ja mis ajaperioodi peale oleks pidanud olema?
Krt seda teab palju oleks pidanud õigusega saada olema. Et meile päris alguses natuke anti ja kõvematele tegijatele olla rooduvana lausa igal hommikul :shock: välja käristanud siis ilmselt kuskil mingid normid olid paika pandud.
Üleüldiselt niisugused määrustikud mis midagi lubasid peideti staabi seifi ära, kaks plommi peale ja tunnimees kõrvale seisma. Seevastu igasuguseid kohustavaid määrustikke vedeles kõikjal ja jätkus isegi WC-s paberiks tõmmata. Iseenesest oli peaaegu kõik vist normeeritud. Kui ma demblitööd hakkasin tegema ja selleks oli vaja laost dermatiini (vahariide taoline kangas) siis toodi kohe määrustik välja kust võis lugeda, et veoauto Ural 4320 konserveerimiseks on ette nähtud 0,8 ruutmeetrit dermatiini ehk meetrilaiusest kangast 80 cm jupp. Ma päris oma peaga oleks auto kohta vähemalt meetri lõiganud . Ja poleks sellist tööd ette tulnud ei teaks tänaseni.
Ainuke koht, kus võis meil lubatud norme lugeda oli söökla seinal : 20 g võid, pühapäeval 2 muna jms kuid enesestmõistetavalt suhtuti sellesse loominguliselt ja ratsionaliseerimine ning tööviljakuse tõstmine olid sööklas samuti au sees.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas vanahalb »

kalleb kirjutas:Lühikesed alukad olid valmistatud mustast satiinist ja kiskusid hirmasti tagumiku vahele
Mustast satiinist olid vist mingid surmaeskadronide trussikud :D Meie majas selliseid küll ei nähtud. Meil olid potisinised mis aja kulgedes heledamaks vanusid ja stiilis " 60 aastat Nõukogude jalgpalli" ehk lotendasid igas suunas. Tagumiku vahele saamiseks oleks neid pidanud sinna lausa toppima.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas kalleb »

Smertnikute kohapealt võib sul isegi õigus olla :D

Nii tegelikult hüütigi seda raketidivisjoni rahvast , ilmselt kõik sõja korral üheotsa pileti mehed
tomest
Uudistaja
Postitusi: 18
Liitunud: 30 Nov, 2007 13:02
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas tomest »

kalleb kirjutas:Millised need pikad alukad olid ?

Lühikesed alukad olid valmistatud mustast satiinist ja kiskusid hirmasti tagumiku vahele

Mina nägin ainult lühikesi alukaid aga külmal ajal oli lisaks niinimetatud tjoploje beljo ehk soe pesu , see oli valgest riidest , külmemal ajal oli flanellist ja natuke soojemal ajal oli linasest valgest riidest
Midagi sellist olid pikad nigu sellel lehel on kirjas: https://pikabu.ru/story/yapontsyi_proda ... nd_7193548
Trussikud olid '60 aastat nõukogude jalgpalli' stiilis nagu eespool juba mainiti.
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1056
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas isakene »

vanahalb kirjutas:Selliste paranormaalsete nähtuste kohta, et hommikul laomees kraematerjali välja jagab on venelastel eraldi väljend mida lausutakse kadedusenoot hääles: "Daaa, zivut ljudi...!".
Kui mulle keegi oleks 35 aastat tagasi öelnud, et mul on vene kroonus eluga ullul kombel vedanud, oleksin tüübi ilmselt pikemalt mõtlemata parandamatute ajuhaigete hulka klassifitseerinud ja ta sealsamas unustanud. Aga eks ta ole noore mehe asi, ei taipa selline ju veel õieti zen olla ja kätteantud piskust õiget ning ehedat rõõmu tunda. Tempora mutantur, hea kui takkajärgigi unistavalt õhata taipad...:D

Hakkasin huvi pärast uurima, et palju seda kraed siis tegelikult määrustiku järgi soldatile oleks kroonu pidanud välja jagama. Internet ju meil teatavasti toimib ja karantiiniaega lahedalt käes. Kohe selgus, et Vene Föderatsiooni relvajõudude reakoosseisule on andmete järgi ette nähtud kas 2 valmisõmmeldud kraed nädalas või siis vastavalt 2x0,065 ruutmeetrit kraematerjali sama aja jooksul. Päris ehtsat Nõukogude Armee sellekohast määrust esialgu leida ei õnnestunud. Jääb üle oletada, et NA-s norm umbes sarnane oli, enamus teemassepuutuvatest kommentaaridest olid nagu akf vanahalb'i pealt maha viksitud. Et vist oli seadus ja norm olemas aga keegi pole näinud. Umbes sama lugu nagu lumeinimesega.

Ning mälu on imeline asi - peale teemasse süvenemist tuli meelde küll, et kaptjorkas oli olemas suur ja raske rull valget linast materjali, kust igal hommikul vajalik kogus välja käristati. Voodilinu rebiti pigem ikkagi siis, kui too rull parasjagu otsa oli saanud, sest Mavra jaoks oli põhimõtteline ja eluline küsimus, et soldatil podšivka pidevalt olemas oleks. Kui oleks katastroof juhtunud ja materjal mingil hetkel lõplikult ja jäädavalt otsa saanud, oleks rooduvanem tõenäoliselt seppuku teinud, tema prapporiuhkus sellist häbi ja kaotust ilmselgelt üle poleks elanud.

Ning seegi ujus mälusopist välja, et ega vana Mavra päris igal hommikul ka kohal polnud. Vajadusel asendas teda esimese vzvod'i zamkom, ehk vanemseersant Krasnošapka (Punamüts - ärge naerge, oligi sihuke nimi!) kes samuti väga efektselt lina oskas käristada. Ning see oli ka teada fakt, et vojentorgis ehk kohalikus kaubandusvõrgus saadaolev krae ei kõlvanud kusagile, mõõtude poolest siis. Praeguses VF relvajõudude määrustikus on seadusega ettenähtud suurus millimeetripealt kirjas, küllap oli NA aegses ka, aga see, kes poekeses saadaolevad vorotnitšokid valmis õmbles, oli tõenäoliselt selle lehekülje vahele jätnud. Või siis pelleris sihtotstarbeliselt muudeks eesmärkideks kasutanud. Meie saime sellest teadlikuks üsna meeldejääva vahejuhtumi läbi.

Nimelt olid nii Mavra kui Šapka sel hommikul mingite ülesannetega hõivatud ja kaptjorka seega suletud. Juhtub ikka, seda teadsid kõik, ning kuna ka vene vanasõna ütleb, et zapas v žopu ne jebjot, siis selle ribakese mustadeks päevadeks olid enamus poistest targu kusagile kõrvale pannud. Kas siis kõlbas eilne krae teistpidi pöörata, või oli krae kihtide vahele na vsjakii požarnõi üks puhas riba ära peidetud. Aga meie leedukast motorist Tšernjauskas oli sel hommikul arvanud, et kuna kaptjorka on kinni, siis on temal täielik õigus vana kraega edasi siiberdada. Mis iseenesest ei olnud ka teab mis patt, tavaliselt oleks rivistusel valjusti kästud kusagilt uus krae sünnitada ehk ražat ja lugu siis sujuvalt ära unustatud. Kui krae just lausa silmakarjuvalt ropp välja ei näinud. Sest kui asi juba rivistuselt läbi läks võis edaspidi öelda, et ups, jõudsin näe juba ära määrida. Aga taevane marssal oli tol hommikul eriti pahas tujus ja saatis hommikuse ülevaatuse ajaks peale teise rühma komandöri leitnant Doluda kohale ka roodukomandöri kapten Maslaki. Kes ei olnud teps mitte paremas tujus. Tagajärg oli see, et leedukas kupatati vastuväidetest hoolimata sirgelt vojentorgi isiklike reservide arvelt vormikohast kraed nõutama. Millega põhjustas muuseas üleüldise meeleolu languse, sest polutška oli senimaani üldiselt selline püha lehma staatuses asi, mille kasutamise üle reeglina komandörid otsustama ei kippunud. Ning käsk oli väljanägemine korda teha ja seltsimees kaptenile koheselt käsu täitmisest ette kanda.

Mainimist väärib, et leedukas nägi välja nagu tüüpiline leedukas - korvpallurikasvu laiaõlgne kolakas. Eriliseks tegi ta pisikene ümmargune pea, milletõttu ta torso meenutas veidi etturi ülaosa. Pealeselle oli ta parajalt ülbe, laisk kui elajas ning üle keskmise pohuist. Ning kandis pidevalt kaasas mingit tumelilla vedelikuga kilekotikest, mille sisu ta aegajalt sisse hingas, aga see ei puutu enam asjasse.

Edaspidise kirjeldamiseks pean kasutama asjaosaliste memuaare, sest isikkoosseis oli Tšernjauskase tagasijõudmise ajaks juba kasarmust lahkunud. Hoolimata üliinimlikest püüdlustest ei olnud õnnestunud krae nime kandvat riidetükki vajalikesse mõõtmetesse venitada, kummastki krae otsast jäi tubli sentimeeter-paar puudu ja kuigi krae ülemine äär oli määrustekohaselt habee kraeservaga tasa õmmeldud, oli näha, et laiuse arvelt on kraemeistrid samuti materjali kõvasti kokku hoidnud. Seda imetegu nähes tõusid rooduvana kitsad kulmud vaat et pealae peale.
"Eto tštooo za huinjaaa, tovarištš soldaaat?"
Nagu teadjamad seletasid, oli meie roodukomandör tõenäoliselt kusagilt Moskva aladelt pärit, sealtkandi rahval olevat selline komme täishäälikuid venitada.
"Po vašemu prikazaniju tovar..."
"ETO TŠTOOO ZA HUINJAAA, JA SPRAAAŠIVAJU???"
Õnnetu ja tige leedukas tõmbas kopsu õhku täis ja lajatas valveseisangus, käsi kõrva ääres:
"HUINJA PO VAŠEMU PRIKAZANIJU, TOVARIŠTŠ KAPITAN!"
"TŠEVOOOO?????"

Nagu kirjeldasid nii leedukas kui ka päevniku tumbotškal passiv heasüdamlik usbekk Mamajev, olla õnnetu sõjamehe pea kohale kõigi meteoroloogia seaduspärasuste vastaselt hetkega kerkinud silmaga nähtav, lokaalne, VÄGA tume äikesepilv. Mõlema sõjamehe väga sarnane mõte ("pizdets mne!" ja "bljat, seitšas totšna kak jebanjot!") aga siiski ei realiseerunud, Maslakile jõudis ilmselt kohale, et tegelikult on soldat ju tema käsu punktipealt ära täitnud. Täiesti taltsa hääletooniga küsis kapten veel korra:
"Eto tšto za huinja?"
"Tolko takije bõli, tovarištš kapitan..."
"Ždi menja zdes!" ja kapten pühkis sineli lehvides poe poole.

Veerand tundi hiljem oli näost tumepunane kapten tagasi, leedukas sai lühida käsu töökotta ära kaduda (zagasitsa) ja enne õhtut mitte kellelegi silma alla jääda. Ning pealekauba lubaduse järgmisel päeval uuesti isiklikult sõjamehe väljanägemine üle kontrollida. Kapten, kusjuures, täitiski oma lubaduse, aga reamees Tšernjauskase kraele ei oleks ka nõudlikuimad Sverdlovski oblasti rätsepad sel päeval midagi saanud ette heita. Ning poodi kraed tooma ei saadetud vähemalt minu teenistusaja lõpuni enam mitte kordagi mitte kedagi.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Sektor gazovoi ataki
Liige
Postitusi: 989
Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas Sektor gazovoi ataki »

Lisan mõned oma varemalt kirjapandud ülestähendused.

Dessantniku kojumineku paraadmundri kaelaside (mitte lips).
Mõned sõdurid õmblesid veel punasest sametriidest kaelasideme (sisemise krae) pintsakule, see oli loomulikult superšikk.

Õhtustel rivistustel röökisid õppeväosas noored peale vanakese nime nimetamist täiest kõrist palju tal veel teenida on jäänud, lahinguväeosas sellist kommet ei olnud, sest ohvitserid olid juures.

Mõned eriti tähtsad vanakesed lasid igal õhtul oma valgele kraele noorte poolt õmmelda musta niidiga käskkirjani jäänud päevade arvu. Näit "97".
alax
Liige
Postitusi: 1503
Liitunud: 07 Dets, 2005 15:53
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas alax »

Lasketiirul kandsin seda vana tüüpi kurtkat. Parem riie ja taskud parema koha peal. Aga valget kraed õmblesin ikka, olgugi et keegi ei kontrollinud. Endal mõnusam tunne.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas mart2 »

OT.

Mõtlesin, et panen naljanurka, kuid ka sellel lehel on näha mõned eriti huvitavad valged kraed! :wall:
Värskendav vaade mõnede meeste tühja kolu sisse. Muidugi on tegemist juba palju hilisema ajaga kui NLiit, kuid … :dont_know:
https://weirdrussia.com/2015/02/25/demb ... ervicemen/

OT lõpp.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas kalleb »

No igajuhul podvorinitsoki õmblemine oli selline eksootiline asi mis mõistlikule grazdankast tulnud inimesele tundus ikka no täiesti totter nagu ka igasugu kantikute löömine vooditekkidele ja muud ajuvabad asjad mis olid nõukogude sõjaväes laialt kasutusel
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1056
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas isakene »

kalleb kirjutas:No igajuhul podvorinitsoki õmblemine oli selline eksootiline asi mis mõistlikule grazdankast tulnud inimesele tundus ikka no täiesti totter nagu ka igasugu kantikute löömine vooditekkidele ja muud ajuvabad asjad mis olid nõukogude sõjaväes laialt kasutusel
Tegelikult ei olnud ainult nõuka rida, sisekrae on/oli mitmetes armeedes nõutud rõivaelement. Kaasa arvatud möödunud sajandi saksa sõjaväes, tõsi küll, neil käis see krae nööpidega. Krae põhieesmärk on vältida kaela hõõrdumist jäiga ja määrdunud vormikraega ning teiseks, näitab hästi ära, kuidas sõjamehel hügieeniga lood on.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
diesel
Liige
Postitusi: 630
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas diesel »

nööbitav krae oli veel üsna hiljuti ka tsiviilriietuses igapäevaselt kasutatav asi.
frantzus
Liige
Postitusi: 810
Liitunud: 26 Jaan, 2015 21:42
Kontakt:

Re: Valge krae

Postitus Postitas frantzus »

frantsusi viis kopikat teemasse "valge krae". esimese krae sain juba Tondil kui mundrisse meid topiti, tegelikult isegi kaks kraed per face jagati välja. ja mitte voodilinast välja rebitud vaid mingi standardtoode, pööratav. et täna üks pool ja homme hommikul teine pool. neid müüdi ka voentorgi poes tükihinnaga, hinda ei mäleta. Tondil saime kolm korda kraed õmmelda enne kui meid lennujaama viidi. kavalad mehed viskasid vana krae peale teistkordset kasutamist prügikasti aga targemad pistsid selle igaks juhuks taskusse, noh nn talupojatarkus, et hetkel vaja pole aga krt seda teab milleks see kalts hiljem hea on! no Termezis see esimene poolteistkuud oli ikka täitsa jama selle kraega! kotiti korralikult, aga miskit materjali välja ei jagatud, aga "puhas" krae olgu olla! seerudel iga hommik värske krae kaelas, aga meil korduvalt pestud hallikarva krae. higistasime ju seal räigelt, seda enam et talvemunder haagiga ja kõri kinni koguaeg. täitsa tavaline et enne lõunasööki pidid "uue" krae külge õmblema. talupoegadel oli ikka mitu kraed taskus varuks, seebiga pestud muidugi. õnneks seal kuivatamisega probleemi ei olnud sest see "krae" kuivas ka näpuvahel sealses kliimas mingi viie minutiga; aga sai ka niiske krae külge õmmeldud kui kiire oli! muidugi noored leitnandid kes otse sõjakoolist tulnud meid välja koolitama ja samas ka aklimatiseeruma et meiega koos peale utsebkat afgaani minna kasutasid meie abitut olukorda ikka täiega ära! esimene palgapäev nekrutitel, no muidugi tulid leitnandid välja hiilgava piznes-plaaniga! et kolm rutsi saate kätte aga neli rutsi läheb ühiskassasse õpperoodu hüvanguks! ja selle eest lubati meile ühishankega tuua hambapastat, seepi, zilette, valge krae materjali jne. ja kui raha üle jääb siis ostame moodulisse ka teleka! saime me jee miskit oma palgarahast; loll saab ka kirikus peksa ja nii saime meiegi kogu raha eest! pool aastat teeninud seerud ju sellest korjandusest osa ei võtnud ja kottisid meid ikka täiega edasi! leitnandid jõid selle korjanduskarbi raha otseses mõttes maha, pidu käis iga õhtu sest nad elasidki meie moodulis, kodutud raisk! ja seerud olid ka kaudselt seal osalised selles petuskeemis, viina neile ei pakutud aga meid nad ju mõjutasid leitnantidele vajalikus suunas, ja ise nautisid privileege! tglt olid need seerud ju ka kohalike ajateenijate silmis alles duhhid! elasime kuidagi üle selle aja; kui keegi vanake oli oma vana krae minema visanud nähtavale kohale siis korjasid selle üles ja läks taaskasutusse, vanakese krae oli nagu lotovõit! aga sellest hiljem. igatahes kraesid sai pestud ikka kilomeetrite viisi, paar pestud kraed oli koguaeg taskus et kui seeru kottima hakkab siis loetud minutitega oli uus krae külge õmmeldud. niit ja nõel olid ju pilotka siseküljel alati valmis nagu ustaav ette nägi! valge ja roheline niit, igaks elujuhtumiks. neil seerudel oli muidugi õnne sest nad ei olnud afgaani komandos vaid kohaliku väeosa seersantkoosseisu täienduseks seerukoolist siia saadetud, kuskil põhiroodus neid veel hingekirjas ei olnud vaid otse õpperoodus kuni see oma toimetamised lõpetab ehk kunded afgaani lähevad ja ausa teenistuse asemel said hoopis õpperoodu duhhe kamandada süüdimatult ilma karauuli teenistust kandmata! jah, roodukorrapidajad nad olid ja söökla narjaadis korrapidaja abiliseks meid kamandades sest söökla narjaadi majandas ainult õpperood, relvi ju meile kätte ei antud ja seega jäi ka seerudel karauuliteenistus kandmata! Pyrrhose võit nende jaoks :mrgreen: :mrgreen: . no ei näinud nad oma õudusunenägudeski seda ette et kaks eestlast ei suvatsegi afgaani minna võlaorjusesse ja kollitavad neid päeval ja ööl kuni seeru demblisse läheb! jah, seda me nautisime :D :D , mõlemid ju autojuhid ja täitsa süüdimatud isikud! aga see selleks, jätkan kraedega. Engelsis utsebkas oli kord majas, iga nädal said kaks kraed, voentorgi valmistoodang mitte voodilinast rebitud; ja sai ka seda pestud. kui keegi saigi kodust pakiga mingi voodilina siis oli see tema probleem. ka frantzus sai ja probleeme ei olnud, sai isegi jagatud nagu kombeks! tcem bogat, tem rad! Termezis tagasi ja frantzusi muidugi afgaani ei lubatud vaid karistuseks viidi hoopis hoz-vzvoodi leivale autojuhiks ja igasugused kraematerjali probleemid olid kadunud sest väeosa kangarullid olid meie prappori käes! no muidugi kadusin siis paariks kuuks meie väeosa orbiidilt tervislikel põhjustel aga selle aja krae teemast ehk hiljem sest see oli jälle nagu ajamasinas tagasiminek duhhi aega! aga kui oma kodusesse Termezi hoz-vzvoodi juba poole aastase armeestaaziga ja vuntsidega tagasi laekusin siis sai kohe otseses mõttes reamees Frantzusist nn "valgekrae"! ei mingit peavalu sel teemal, õmble või pool voodilina korraga krae külge. aga sellest tehnoloogiast ehk järgmine kord. tglt see krae õmblemine terve teadus, edasijõudnutele muidugi...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline