Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vasta
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kellele tegelikult Soome lennuvägi II m-s huvi pakub.

https://wwii.germandocsinrussia.org/de/ ... ect/zoom/8

Saksa lennuväe sideohvitseri Soomes päevaraportid (Tagesmeldung) 8. juunist 1944 kuni 30. detsembrini 1943 (just niimoodi, uuemad eespool, nad seal kaustas on). Lühida sirvimise järel võin lisada, et sisaldab ka Luftflotte I tegevuse kajastusi, seega kasuks ka Eesti pärast toimunud õhusõja uurimisel.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

toomas tyrk kirjutas:Selleks, et lennukeid osta ja lennukitehas ehitada - selleks läheb pappi vaja. Aga Soomel endal seda eriti ei olnud. Siiski arvas Riigikaitse Nõukogu, et seekord on neil see papp olemas.

Nimelt oli Soome uus saadik USAs Hjalmar J. Procopé juba oma volikirjade üleandmisel (mis toimus 22. märstil 1939) alustanud läbirääkimis USAst laenu ja abi saamiseks Soome riigikaitse tugevdamiseks. Ja ka sellekohased lubadused saanud. Mais-juunis 1939 viibis USAs (siis veel reserv)kolonel Paavo Talvela, kellel oli rida kohtumisi kõrgemate sõjaväelaste ning kaitseministeeriumi juhtidega. Lahkumisel peetud kõnes tänas ta lahke vastuvõtu eest ning kinnitas, et Soome saab USAst kõik vajamineva, ja tema omalt poolt teeb kõik, et valitsus nii otsustaks.

Ei ole ise seda laenu asja eriti uurinud, aga ilmselt oli lubatud summaks 60 miljonit dollarit ja laenu oleks andnud Reconstruction Finance Corporation - föderaalvalitsuse kontrolli all olnud finantsasutis. Laenu suurust tänases väärtuses on ajaloolased hinnanud "miljardilaenuks". Aga - välislaenu pidi heaks kiitma Soome parlament - Eduskunta. Ja see ei teinud seda mitte.

See oli siis see teine kord, kui Mannerheim oma ametikohalt (mis oli sel ajal siiski Riigikaitse Nõukogu esimehe oma, mitte ülemjuhataja, nagu ma eelnevalt ekslikult kirjutasin) tagasi astus. Esimene kord juhtus see 1939. a. suvel, kui kaitseminister kärpis Riigikaitse Nõukogus kokku lepitud Ahvenamaa kaitserajatistele eraldatud summat. Riigikaitse Nõukogu oli nimelt selline asutis, mille täpset rolli polnud kusagil seadustes lahti kirjutatud. Ja kui Mannerheim eeldas, et kõik mis seal sai otsustatud tuleb ka selliselt ellu viia, siis valitsusel ja Eduskunnal oli selles osas veidi teistsugune arvamus.
Läheks edasi päris looga, jättes selle vahepealse jahumise prügikasti saatmist ootama.

Peale seda, kui jänkidelt jäid lennukid ja tehase jaoks vajalik ostmata (krediidi võtmise võimaluse puudumisel) otsustati uuele hävituslennuväe eskadrillile osta mis Euroopast on võimalik kätte saada. Ainus pakutav lennuk oli Fiat G.50, mis oli olnud ka mais koostatud võrdlustabelis, aga jäänud kaugele joone alla (firma lubatud lühiajaline maksimaalne kiirus 484 km/h, sooviti saada 520 või rohkem.)

Aga - Mussolini lubas müüa valmisehitatud lennukeid ja praktiliselt olematu tarneajaga. Huvi ekspordikliente leida ning välisvaluutat teenida oli nii suur. Leping allkirjastati 23. oktoobril 1939 ning itaallased hakkasid tõesti kohe ka lennukeid tarnima. Neist kaks lennukit jõudsid enne Talvesõja puhkemist raudteed pidi Saksamaa läbida ning Rootsi jõuda, kus need kokku pandi ning Soome lennutati. Saabusid Soome 18. detsembril 1939. Ülejäänud lennukite tarne aga Saksamaa blokeeris, need saadeti meritsi ning jõudsid Soome juba 1940. aastal.

1939. a. detsembris sõlmiti veel ka lisaleping 10 lennuki ostuks, nii et kokku ostis Soome 35 Fiat G.50 lennukit. Lennukid ei läinud tegelikult uue eskadrilli loomiseks, alates 1940. aasta veebruarist hakkas neid kasutama Lentolaivue 26, mis varem oli kasutanud Fokker D.XXI ja Bristol Bulldog Mk.IV lennukeid. Ja FIAT'id jäidki selle eskadrilli peamiseks lennukiks Talvesõja lõpust kuni Jätkusõja suht hilise ajani. FIAT ei olnud Soome lennuväes just mingi eriline lemmik, aga tegelikult - võitude-kaotuste suhe oli üks Soome lennuväe parimaid. FIATi puhul 44 vastase lennukit ühe oma kaotuse kohta. Bf 109G puhul 31 vastase lennukit ühe oma kaotuse kohta. Ja Brewster Buffalo puhul - 23 vastase lennukit ühe oma kaotuse kohta.

Lihtsalt - FIAT ei olnud kunagi tulipunktis, ja üldnumbrid võitude osas jäid ka üsna väikesteks. Põhiline Soome õhulahingute koormat kandnud ja enim ässasid tootnud üksus LLv 24 lendas algul Buffalo'del ja hiljem Bf 109 lennukeil.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Suursaadiku Procopé võimlemine USAst lennukite ja varustuse ostmise teemadel ei läinud ka tühja, kuigi laenust ja sellest konkreetsest Seversky tehingust asja ei saanud. Või tegelikult - see võimlemine jätkus ilma pausideta ka peale selle tehingu nurjumist.

1939. a oktoobris, samal ajal kui juba telliti FIATid, palus Soome õhujõudude ülem kindralmajor Lundqvist Procopé'il ja sõjaväeatašeel Zilliacusel hankida USAst mistahes hävituslennukeid. Ainukesed tingimused lennukitele oli, et mootor peaks kasutama oktaaniarvuga 87 bensiini ja relvastuses olevate kuulipildujate padrunid vastama juba kasutuses olevatele.

Zilliacus hakkas pakkumisi otsima, aga eriti ei olnud midagi saada. Keegi omale igaks juhuks lennukeid lattu ei tootnud. Ja samal ajal käisid palju paksemate rahakottidega britid ja prantslased samuti mööda tehaseid ringi ning andsid aga tellimusi sisse. USA Kongressis oli enamus aga isolatsionistide käes, kes tegid kõik võimaliku, et USA puhkenud sõjast kõrval hoida. Relvastust müüdi välismaale ainult Kongressi loal, tingimusega Cash&Carry, ehk siis maksad kohe ja transport peab olema enda oma. Ja USA laevadel oli isegi keelatud relvade vedu teistesse riikidesse (et ei oleks legitiimset põhjust neid uputada) ja loomulikult oli keelatud USA relvajõududel oma varustust või relvastust teistele riikidele müüa või kasutada anda.

Ja siis puhkes Talvesõda.

Tänu Soome heale mainele USAs (seoses I maailmasõja aegse laenu tagasimaksmisega), Procope'i juba toimunud lobitööle ja Roosevelt'i seisukohale, et Soome on demokraatia kants Ida-Euroopas - Roosevelt võttis Soomele lennukite müümise omale südameasjaks ja lubas selle kindlasti ka Kongressist läbi viia. Procope uuris veel ka võimalust seda sama laenu saada, aga selle kohapealt ütles Roosevelt, et see laev on läinud. Sõdivale riigile (kuigi agressiooni ohver) ei luba Kongress tal relvastuse ostmiseks laenu anda. Parimal juhul ehk 10 miljonit toiduainete ja esmatarbekaupade ostmiseks elanikkonnale.

Lennukite tarneks mõeldi välja järgmine skeem. USA merevägi oli tellinud Brewster Aeronautical Corporation'i käest 54 Brewster F2A-1 Buffalo hävituslennukit. Neist 11 oli tellija juba kätte saanud ja katsetas neid lennukikandjal "Saratoga". Ülejäänud olid veel tehases ja üleandmata. Kuna merevägi ei olnud esimestest lennukeist just väga vaimustunud ja Brewsteril oli juba valminud võimsama mootoriga F2A-2 prototüüp, siis oli merevägi nõus tehases olevatest lennukitest loobuma ning nende asemele tellima F2A-2 lennukeid. Nii ei olnud need lennukid enam ka mereväe omad, vaid kuulusid tehasele ning need võis Soomele müüa.

Brewster võttis lennukeilt maha kõik lennukikandjatel kasutamiseks mõeldud seadmed ja varustuse, samuti mereväele kuulunud relvad, sihikud ja näitabinõud. Vahetas ka mootorid ekspordiks lubatud versiooni vastu. Ning müüs siis sellisel kujul Brewster mudel 239 nimeks saanud lennukid Soomele. Lisaks 43 mereväest üle jäänud lennukile lisati soomlaste partiisse veel 44. lennuk Belgiale valmistatavast seeriast. Relvad ja sihikud ostsid soomlased eraldi. Ja et osa näitabinõusi ka veel puudu oli - see oli neile halb üllatus ja need osteti veel tagantjärele. Lennukid toodi meritsi Rootsi, kus need SAABi tehases kokku pandi ja Soome lennati.

Kuus lennukit jõudsid Soome veel Talvesõja viimasel nädalal, kuid sõjas enam ei osalenud. Sõja järel relvastati Buffalo'tega Soome parim hävituslennuväe üksus Lentolaivue 24 ja need jäid üksuse lennukeiks kuni 1944. aastani, mil Soome lõpuks sai sakslaste käest Bf 109G hävituslennukid. Buffalo'd anti siis LLv 26 relvastusse, kus need osalesid veel 1944. a. suvelahinguis ja hiljem Lapi sõjas.

Huvitav on ka see, et samal ajal kui jänkid tegelikult F2A eriti heaks lennukiks ei pidanud. Ei meeldinud ei see esimene versioon ega ka järgmine, võimsama mootoriga. Siis soomlased armastasid oma Buffalo'sid ikka väga. Neile anti hüüdnimeks "Taivaan helmi" ehk siis taevapärl. Soomlased üritasid ära osta kogu Belgia tellitud partiid, kuid nood ei loobunud oma lennukeist. Samuti soovisid hankida tootmislitsentsi, aga need läbirääkimised läksid millegipärast nihu ning hiljem jäädi sõjas juba ameeriklastega erinevatele pooltele.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Nende sisseostetud lennukite saaga juures on märkimata see tõsiasi, et enamus neist jõudis Soome kas sõja lõpus või juba peale Talvesõda ja praktilist mõju lahingutegevusele ei omanud. Neid Fiat hävitajaid, mis tulid kõige kiiremini, jõudis enne sõja lõppu veebruaris kohale täpselt 10 lennukit.

Talvesõda tuli alustada ca 40 arhailise Fokker D21 ja ca 15 veel arhailisema Bristol Bulldog biplaaniga. Seega, kriitiline faktor soomlaste vastupanuks õhus oli siiski omamaise lennukitööstuse olemasolu. See oligi toona ainus maksev vahend, sest ostetud lennukite kättesaamisega tekkis probleeme, olgu nad nii head kui tahes.

Lennukite puudus Talvesõjas oli nii karm, et soomlased korjasid kokku kõik alla tulnud vene lennukid ja mis võimalik, putitati lennukorda ja sõditi nendega.Soome ässad tulistasid selle Fokkeriga alla 116 lennukit
https://panssarivaunut.blogspot.com/201 ... -dxxi.html
Siia ilmselt lisandub veel mingi kogus mitte-ässade omi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Hm, omast arust kirjutasin ikka nii FIATide kui Brewsterite puhul, millal lennukid tegelikult soomlasteni jõudsid ning kas osalesid Talvesõjas või mitte. Aga eks selle lugemisoskusega (funktsionaalsega) ole nii kuidas on.

Mis puutub vene lennukitesse, siis MITTE ÜKSKI vene lennuk soomlaste poolt Talvesõja ajal lahinglennukina kasutust ei leidnud. Lennukorda mõned said, kuid kasutati kui vastase tehnikaga tutvumisvahendit. Juba peale Talvesõda võeti viis I-152 lennukit kasutusele treeninglennukitena, I-153 lennukeid osteti juba Jätkusõja ajal sakslastelt isegi juurde ning need leidsid kasutust luurelennukitena. Aga ka alles Jätkusõja ajal. I-16 sai lennukorda vaid 2 ning need jäidki selliseks tutvumisvahendiks.

FIATist ja Brewsterist sai alustatud seepärast, et nende hangetega alustati juba enne Talvesõja puhkemist. Nende hange näitas kuhu suunda pidas juba siis Soome lennuvägi vajalikuks oma arengus suunduda. Talvesõja ajal juba osteti ja saadi ka abina mitmesuguseid erinevaid lennukeid, mida soomlased ise võib-olla ei oleks ostnudki.

Kui nüüd siis rääkida neist Talvesõja ajal hangitud ja saadud lennukeist, siis kõige arvukam ja ka sõjas osaleda jõudnum neist oli Gloster Gladiator. Mäletatavasti oli Gladiator ka üks võistleja sel konkurssil, kus Fokker D.XXI lõpuks valiti, kuid jäi valimata kõrge hinna ja vananenud konstruktsiooni tõttu. Kohe Talvesõja puhkedes küsisid soomlased pakkumisi hävituslennukitele nii inglastelt kui prantslastelt. Küsiti mida iganes kohe kätte saaks. Britid pakkusid kohe detsembri alguses 20 Gloster Gladiatorit, mis korjati kokku oma treeningüksustest, tagavaradest ja mujalt sellistest kohtadest, pandi laeva peale ning saadeti Rootsi. Kraapimise käigus tuli neid lennukeid kokku vähe rohkem, seega britid veel kinkisid 10 lennukit ostetutele peale. Lennukid jõudsid Rootsi 1940. a. jaanuaris-veebruaris, pandi seal kokku ning lennati Soome. Kus need läksid LeLv 26 käsutusse ning osalesid Talvesõjas. Üksus sooritas neil lennukeil üle 600 lahinglennu ja saavutati 34 õhuvõitu. Mõned lennukid läksid ka LeLv 12 ja 14 kätte (mis olid luurelennuüksused) kus sooritasid Talvesõja ajal 101 lahinglendu ning saavutasid 3 õhuvõitu.

Lisaks brittidelt hangitud Gladiatoritele tuli veel 12 seda tüüpi lennukit Rootsist. Koos kogu meeskonnaga. Rootsi kinkis Soomele 12 Gladiatorit ja 4 Hawker Hart pommituslennukit ning võimaldas oma lennuväes teeninud lendureil ja tehnikuil vabatahtlikult lahkuda teenistusest ning minna Soome. (BTW, kuigi Gladiator võis ju tunduda vananenud lennukina - see 12 lennukit oli veerand sel ajal Rootsil olemasolnud hävituslennuväest. Uuemad ostetud lennukid polnud veel kohale jõudnud ja kasutusele võetud.) Neist loodi Rootsi vabatahtlike eskadrill F19, mis oli Talvesõja ajal ainukeseks lennuüksuseks Põhja-Soomes. Saavutasid 8 õhuvõitu.

Rootsi kinkis Soomele ka kümmekond igasugu muud lennukit, nende hulgas ka mõned Bristol Bulldogid, mida aga soomlased enam hävituslennukitena ei kasutanud. Läksid kohe treeningüksustesse. Kuhu hiljem läksid ka LeLv 26 Bulldogid, kui see Gladiatorid oli saanud.

Siinkohal tuleks ilmselt mainida ka Lõuna-Aafrika Vabariigi poolt kingitud Gloster Gauntlet'te (kingiti 29, soomlased võtsid kasutusele 25), milledest esimesed jõudsid kohale ka veel Talvesõja ajal, aga kõik läksid treeninglennukeiks.

Prantslased kinkisid Soomele Talvesõja ajal 50 Morane MS.406 hävituslennukit, kuid sõda lõppes enne ära kui need kõik kohale jõuti toimetada. Tegelikult sai Soome kätte neist 30 lennukit, mis taas transporditi laevadel Rootsi, pandi seal kokku ning siis lennati neil Soome. Esimesed lennukid olid Soomes kohal taas 1940. a. veebruaris. Aga sõjategevuses osaleda ei jõudnud. Mäletatavasti oli seal soomlaste hävituslennukikonkursil üks osaleja MS.405, mis jäi valimata peamiselt kõrge hinna ja "vale mootori" tõttu. MS.406 oli selle edasiarendus ning oma tehnilistelt näitajatelt sel ajal parim hävituslennuk, mis Soome lennuväel oli. Maksimaalkiiruse poolest ületas ka Brewster'eid, muudest lennukeist rääkimata.

Brittidelt osteti veel 1940. a. veebruaris 12 Hawker Hurricane hävituslennukit. Kuna kohaletoomise aeg oli siis juba väga kriitiline, siis need otsustati kohale toimetada lennuteel. Teel kaotati õnnetustes kaks lennukit, kuid ka Hurricane'id jõudsid Soome veel enne Talvesõja lõppu.

N Liit ei sõlminud seda rahulepingut soomlastega mitte nalja pärast. Ikka seepärast, et kiiret võitu ei paistnud kuskilt. Ning Soome kaitsevõime ei näidanud kusagilt olulisi kulumise märke. Lennuväe kohapealt - hoopis vastupidi...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Veidi ka Soome lennuväe organisatsioonist Talvesõja ajal.

Lennuvägi oli koondatud nelja rügementi, mis olid tegelikult pigem administratiivsed üksused. Iga rügement koondas ühte tüüpi lennuväeüksusi - lentolaivue - mida välismaa keelte puhul on enamasti eskadrillideks tõlgitud. Eesti terminoloogia järgi peaks küll pigem divisjon olema (teoreetiliselt rügement - divisjon - eskadrill - salk) ja saksmannide jaoks Gruppe (neil olid Geschwader - Gruppe - Staffel - Kette), aga kui kõik juba eskadrillideks kutsuvad neid, siis las nad jääda...

1. rügement oli lennuväe koostöö rügement. Ehk siis koondas neid üksuseid, mis pidid vahetult toetama maaväeüksuseid ning sooritama luure-, ründe- ja lähipommituslende.

Rügementi kuulusid
LLv 10 - 12 Fokker C.X lennukit
LLv 12 - 13 Fokker C.X lennukit
LLv 14 - 4 Fokker C.X ja 7 Fokker C.VE lennukit
LLv 16 - 8 Blackburn Ripon ja 4 Junkers K.43 lennukit.
Soome ostis juba sõja ajal brittidelt ka 17 Westland Lysender koostöölennukit, kuid need jõudsid kohale juba pärast Talvesõja lõppu. Väidetavalt jõudis vähemasti osa algselt Eesti poolt tellitud Lysenderidest hiljem Soome.

2. rügement oli hävituslennuväe rügement. Sellesse kuulusid
LLv 24 - 36 Fokker D.XXI hävituslennukit
LLv 26 - 10 Bristol Bulldog hävituslennukit, FIAT'ide saabumisel anti need LLv 26 relvastusse. Esimese õhulahingu FIAtidel pidas üksus 26. veebruaril 1940. Talvesõja ajal saavutati neil lennukeil kokku 11 võitu. Kuna FIATide saabumine võttis aega, siis kasutas üksus ka Gloster Gladiatoreid, nende kasutusest oli juttu eelmises postituses.
LLv 28 - oli alles kavas moodustada, kuid sellele tellitud FIAT G.50 lennukid anti hoopis LLv 26'le, kelle Bulldoge ei loetud lahingvõimelisteks. Tegelikult moodustati 1939. a. detsembris, kui kuuldi prantslaste lubadusest kinkida MS.406 hävituslennukid. Lennukid jõudsid reaalselt kohale 1940. a. veebruaris ning üksus sooritas esimese lahinglennu Morane'il 6. veebruaril 1940 ja esimene vene lennuk tulistati alla 17. veebruaril. Kokku sooritati Morane'idel Talvesõjas 288 lahinglendu ning tulistati alla 14 N Liidu lennukit. Täissuuruse saavutas üksus alles peale Talvesõja lõppu.
LLv 22 moodustati 1940. aasta jaanuaris ning see pidi omale saama Brewster Buffalo hävituslennukid. Tegelikuses jõudsid need aga nii hilja kohale, et üksus Talvesõjas sisuliselt ei osalenud. Sõja ajal jõudis kohale 6 Buffalo't, neist neli esimest juba veebruari alguses, kuid eskadrill sooritas vaid ühe lahinglennu. Ka kohale jõudnud Hurricane'id allutati samale eskadrillile, kuid needki ei jõudnud sõdida. Talvesõja järel see eskadrill likvideeriti.

3. rügement oli merelennurügement, mille ainus eskadrill oli
LLv 36 - 6 Blackburn Ripon lennukit ujukitel.

4. rügement oli pommituslennuväe rügement.
LLv 42 - ei olnud veel lennukeid, esialgu kasutati selle meeskondi teiste eskadrillide täiendamiseks
LLv 44 - 8 Bristol Blenheim Mk. I pommituslennukit
LLv 46 - 9 Bristol Blenheim Mk. I pommituslennukit
Talvesõja ajal saadi 1940. a. jaanuaris brittide käest 12 Mk. IV Blenheim'i, need läksid LLv 46 kätte. Hiljem saadi ka 12 Bristol Blenheim Mk. I lennukit, siis sai lõpuks ka LLv 42 omale lennukid.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas andrus »

Lennukite arvu lugemiseks Talvesõjas on see blogipostitus hea - https://gull.livejournal.com/3477.html
Tsiviillennukid Talvesõja alguses on samamoodi üle loetud: https://gull.livejournal.com/6799.html
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Talvesõja lõpunädalatel ja ka selle lõppemise järel hakkasid kohale jõudma sõja eel ja ajal tellitud lennukid. See võimaldas 1940. aasta aprillis kakata Soome lennuväe organisatsiooni ümberkorraldama.

Esimese sammuna likvideeriti märtsi lõpus senine 3. (merelennuväe) rügement ja selle asemel loodi uus 3. hävituslennuväe rügement. Senine LLv 36 esialgu kaotas oma numbrist selle esimese kolme (oli lihtsalt LLv 6), suvel aga nimetati "Erillinen LLv"-ks ehk siis üksikuks või iseseisvaks eskadrilliks. Ilma numbrita.

3. hävituslennuväe rügemendi esimesteks eskadrillideks said LLv 32 ja LLv 30. LLv 32 oli sisuliselt endine LLv 22, mis aga oma Brewster Buffalod oli andnud LLv 24 relvastuseks ning asemele saanud tolle vanad Fokkerid. LLv 30 sai esialgu omale need 10 Hurricane'i, mis ajutiselt olid olnud LLv 28 koosseisus.

Hävituslennuväe eskadrilli suurus koosseisude järele pidi sel ajal olema 31 lennukit - 3 x 10 lennukilist salka + 1 ülema/juhatuse lennuk. Seega enam-vähem täiskoosseisulised olid sel ajal LLv 24 (Brewster Buffalo), 26 (FIAT G.50), 28 (MS.406) ja 32 (Fokker D.XXI). LLv 30 oli vaid 1-salgaline (Hawker Hurricane).

Soomlased ise olid 1939. a (kui käis jutt sellest Seversky lennuki ostmisest ja litsentstootmisest) hinnanud oma sõja-aja hävituslennukite vajaduse 150 kuni 200 lennukiliseks. Seega oli ka veel praegu neid puudu.

Järgnes uus voor läbirääkimisi, mille käigus üritati saada Brewsterilt Buffalo tootmislitsentsi, Itaaliast erinevaid hävituslennukeid, arendada oma Myrsky seeriatootmiseks kõlbulikuks (kuid see jäi toppama sobilike mootorite kättesaamatuse tõttu. USA enam sõjavarustust välismaale ei müünud, sakslased keeldusid oma moodsaid mootoreid soomlastele müümast). Kuid kõik need üritused ei olnud eriti edukad.

Olukord leevenes mõnevõrra 1940. a suvel, kui Mannerheim sai Göringilt erakirja, milles viimane lubas, et Saksamaa võib Soomele müüa Euroopas sõjasaagiks saadud lennukeid. Taas oli (selleks ajaks juba kindral) Talvela see, kes Saksamaale sõitis läbirääkimisi pidama. Tulemused olid siiski kasinad. Soomlased lootsid osta kokku 150 lennukit. Lõpuks saadi 24 Morane'i (koos hilisemate tarnetega kasvas see arv küll 57-ni) ja 29 Hawk 75 hävituslennukit (ka neid saadi veel hiljem juurde).

Selle esimese portsu ostuleping allkirjastati 1940. a. oktoobris ning lennukid hakkasid Soome kohale jõudma 1941. a kevadel. Põhikogus jõudis kohale suvel - juunist kuni augustini - ning tasapisi tilkus neid veel kuni aastavahetuseni. Hilisemad tarned olid juba uute lepingute alusel.

Oma lennukitehaste toodangut Saksamaa esialgu keeldus müümast. Ja et suhteid N Liiduga mitte rikkuda, siis lasti katteloona liikvele legend, et tegu on Talvesõja ajal ostetud kuid siis kohaletoimetamata jäänud lennukitega. Mis siis nüüd tagantjärele kohale tuuakse.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Olukord leevenes mõnevõrra 1940. a suvel, kui Mannerheim sai Göringilt erakirja, milles viimane lubas, et Saksamaa võib Soomele müüa Euroopas sõjasaagiks saadud lennukeid. Taas oli (selleks ajaks juba kindral) Talvela see, kes Saksamaale sõitis läbirääkimisi pidama. Tulemused olid siiski kasinad. Soomlased lootsid osta kokku 150 lennukit. Lõpuks saadi 24 Morane'i (koos hilisemate tarnetega kasvas see arv küll 57-ni) ja 29 Hawk 75 hävituslennukit (ka neid saadi veel hiljem juurde).
Kas nende trofeelennukite ostude väikse arvu põhjustest on ka midagi teada? Polnud raha või sakslased igaks juhuks ei müünud?
Soomlaste ostude hulka kuulusid ka mõningad nõuka lennukid, kuid mingil põhjusel vaid vanakooli omad. Meenub 10 tk I-153.
Üldiselt seda kanalit pidi saadud lennukite vähesus paneb imestama.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Ilmselt oli peamiseks piirajaks korralike lennukite vähesus. Esimese lepingu järgi, mis 1940. a oktoobris sõlmiti, pidid sakslased müüma 55 Morane'i ja 30 Hawk 75 lennukit. Reaalselt siis müüsid 24 ja 29. Hiljem kraabiti neid lennukeid veel kusagilt kokku ja müüdi juba uute lepingute alusel veel.

Hinda sakslased ka muidugi oskasid küsida. MS.406 eest küsiti 2,2 miljonit Soome marka ja Hawk'i eest 2,5 miljonit. Mis oli praktiliselt uue lennuki hind. Kuna aga kusagilt muud midagi saada ei olnud, siis olid soomlased nõus ka seda hinda maksma.

Lennukid ei olnud tegelikult eriti heas korras. Soomlaste endi jutu järele olid endised Norra Hawk'id enam-vähem OK. Endised prantslaste lennukid aga üsna trööbatud. Lennukid olid küll komplektsed, pakiti Saksamaal ilusti kastidesse ning saadeti laevadel Soome. Aga need kokku panna ja lendama saada tuli sommidel endil. Ja see ei olnud lihtne ülesanne.

Vene lennukiteni jõuab jutt üsna kohe...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mäletatavasti ründasid sakslased NSVL ajal, kui seal käis lennuväe ümberrelvastamine. Kui vene maavägi taganes (või põgenes), siis jäeti eri konditsioonis lennukeid sadade kaupa NSVL lääneosa lennuväljadele maha, kui lennuvägi "ümber baseerus". Mõnes polgus oli siis topelt lennukeid, näiteks komplekt uusi ja komplekt vanu, mis olid "nõgestesse" lükatud, kuid utiliseerimata/lammutamata. Põgenemise käigus vanu päris kindlasti keegi kuskile evakueerima ei hakanud, hea kui uued ära lennutati.

Vaadates soomlaste meeleheitlikke lennukitaastamise projekte Talvesõjas (levinuim viis oli lumme hädamaandunud lennuk), kus piltlikult öeldes tehti peedist pesumasinat, on päris veider, et see NSVL lääneosas vedelenud lennukiromula leidis vähest kasutust. Õigemini selleks pidi ilmselt üsna veenev põhjus olema. Põhilise osa sellest kasutusele võetust moodustavad aga I-153 biplaanid, mis lennukiehituse arengu juures on veider (seal lennuväljadel vedeles ka paremaid masinaid).

Või oli ka seal sama probleem, et sakslased nöörisid hirmsat raha ja soomlased taolise kaupa eest maksta ei tahtnud?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Ma lähen parem selle jutuga edasi. Küllap sealt ka need vastused ajapikku välja kooruvad.

Sakslased ei müünud neid lennukeid soomlastele muidugi mitte ilusate silmade pärast, ega ka romust raha tegemiseks. Neil olid oma pikaajalised huvid, kuna 1940. a algas nende ettevalmistus tulevaseks idasõjaks. Soomlastele lähenemise käigus ei õnnestunud neil küll mingit liidulepingut saavutada, küll aga saadi läbipääsu leping, mis lubas neil transportida oma vägesid läbi Soome ja samuti kasutada Põhja-Soome territooriumi rünnakuplatsdarmina Murmanski vallutamisel. Muuhulgas paiknes Põhja-Soomes ka suur osa Luftflotte 5 lennuüksustest. Kokku ca 100-110 lennukit. (Talvesõja ajal asus seal vaid rootslaste F19, 17 lennukit)

Soome viis ka ise enne Barbarossa algust läbi mobilisatsiooni. Kuigi ühise kallaletungi osas sakslastega lepet ei olnud (kuid mõningaid tegevusi siiski tehti koos, näiteks mineeriti Soome lahte jne), oli suht ilmne, et kui Saksa väed kasutavad Soome territooriumi N Liidu ründamiseks siis N Liit sellele ühel või teisel moel vastab.

Mobilisatsiooni läbiviimise käigus esimese asjana likvideeriti 1. lennuväerügement. Talvesõja ajal tegutsesid kõik selle rügemendi koostöö üksused koos oma maaväeüksusega. Said sealt oma ülesanded ning rügemendi staap tegeles põhiliselt igat sorti varustuse ja administratiivküsimustega. Uues sõjas ei peetud sellist staapi enam vajalikuks. Rügemendi eskadrillid iseseisvusid ning jäid koostegutsema vastavate maavägede üksustega.

Nii olid siis nüüd järgmised iseseisvad eskadrillid:
LLv 12 - kaks Curtiss Hawk 75, kuus Fokker C.X ja kolm Gloster Gladiator lennukit
LLv 14 - kaks Curtiss Hawk 75, kaheksa Fokker C.X ja kolm Gloster Gladiator lennukit
LLv 16 - kaheksa Gloster Gladiator, viis Fokker C.X ja neli Westland Lysender lennukit
LLv 6 - viis I-153, kaks Koolhoven FK.52 ja 3 SB lennukit
LLv 15 - üks He 115, kolm Junkers K.43 ja 3 Ripon lennukit.

Neist üksikuist eskadrillidest siis kolm esimest olid varem olnud 1. rügemendi koosseisus ning paiknesid riigi idaosas ning pidid tegutsema maismaarindel. kaks viimast aga olid endise "üksiku eskadrilli" järglased, mis oli siis mereluureüksus. LLv 6 asus Nummelas ja LLv 15 Vaasas riigi lääneosas, ning nende ülesandeks oli mereluure, eelkõige allveelaevade avastamine ja hävitamine. Et hoida Soome kommunikatsioonid vabad.

Need viis I-153 ja kolm SB-d olid siis Soome saak Talvesõja ajast, mis selleks ajaks olid korda tehtud. Ja võeti kasutusele just nimelt seal läänes paiknenud üksustes ja mereluureks. Miks just seal - sest siis oli väiksem tõenäosus neid vastase lennukitega segamini ajada ja omade tule läbi kaotada.

2. lennuväerügement koosnes endiselt
LLv 24 - 34 Brewster Buffalo hävituslennukit
LLv 26 - 28 FIAT G.50 ja üks Fokker C.X lennukit
LLv 28 - 30 Morane MS.406 ja üks Brewster Buffalo hävituslennukit

3. lennuväerügement koosnes
LLv 30 - 22 Fokker D.XXI lennukit (Twin Wasp mootoritega) ja 4 Hawker Hurricane')
LLv 32 - 15 Mercury mootoritega ja 20 Twin Wasp mootoritega Fokker D.XXI lennukit

Nagu näha - hävituslennuväe rügementide staape ei saadetud laiali. Mõlemad rügemendid said oma ülesanded. 2. rügement tegutses riigi idaosas ning pidi katma oma maavägesid ja toetama lennuüksusi rindesõjas (kus oli väga suur tõenäosus kohtuda vastase hävituslennukitega). 3. rügement jäi Helsinki - Tampere - Turu ruumi õhukaitsesse. Kus kohtumine vastase hävituslennukitega oli vähem tõenäoline ja peamine vastane oleks olnud vastase pommituslennuvägi.

4. lennuväerügement koosnes
LLv 42 - 10 Bristol Blenheim pommituslennukit
LLv 44 - 8 Bristol Blenheim pommituslennukit
LLv 46 - 1 Bristol Blenheim, 2 DB-3 ja 1 Douglas DC-2 lennukit.

Nagu näha - hoolimata Talvesõja ajal saadud täiendustest ning Blenheimide tootmisest VL tehases - enam ei jätkunud kõigile kolmele eskadrillile Blenheime. Tuli kasutada ka Talvesõja ajal saagiks saadud DB-3. DC-2 oli ka Talvesõja ajal saadud kingitus. Rootsi ABA endine liinilennuk, mille krahv Rosen ära ostis ja Soomele kinkis.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sakslased ei müünud neid lennukeid soomlastele muidugi mitte ilusate silmade pärast, ega ka romust raha tegemiseks. Neil olid oma pikaajalised huvid, kuna 1940. a algas nende ettevalmistus tulevaseks idasõjaks. Soomlastele lähenemise käigus ei õnnestunud neil küll mingit liidulepingut saavutada, küll aga saadi läbipääsu leping, mis lubas neil transportida oma vägesid läbi Soome ja samuti kasutada Põhja-Soome territooriumi rünnakuplatsdarmina Murmanski vallutamisel. Muuhulgas paiknes Põhja-Soomes ka suur osa Luftflotte 5 lennuüksustest. Kokku ca 100-110 lennukit. (Talvesõja ajal asus seal vaid rootslaste F19, 17 lennukit)
Romust nad ju taha tegid, kui su varasemaid poste vaadata. Küsides peetud ja kulunud tehnika eest uue hinda.

See tegevus talupojaloogika kohaselt ei klapi kuigivõrd kokku liitlassuhetega, kui Saksamaa oleks toona ajanud tõsimeeli liitlaspoliitikat, siis oleks need teiste riikide trofeelennukid saanud Soome omaks ehk nende lennukite kokku korjamise ja Soome vedamise kuludega, mitte poleks nende eest uue lennuki hinda küsitud. Toona oli lahingulennuki mootori eluiga mõõdetav kümnete töötundidega, ka paar aastat kasutatud lennuki reaalväärtus kukkus kivina.

Sakslaste asjatamine Soomes 1940-1941 polnud NSVL-s mingi saladus, sestap polnud ka erilist iva müüa vanu lennukeid kalli hinnaga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Teeks vahepeal vahekokkuvõtte, mis siis oli 1941. a. suveks saanud ideest omada ühte hävituslennuki tüüpi, ühte pommituslennuki tüüpi, ja ühte tüüpi mootoreid. Mida kõike peaks kodumaine tehas olema võimeline tootma ja remontima.

Kui pommituslennukite osas oli veel esialgu seis peaegu OK, siis hävituslennukitega oli seis järgmine:

Fokker D.XXI - Bristol Mercury 9-silindriline tähtmootor (kasutusel oli kaks versiooni Mercury VII ja VIII)
Fokker D.XXI - Pratt & Whitney R-1535 Twin Wasp Junior 14-silindriline topelttäht

Brewster Buffalo - Wright R-1820-G5 Cyclone 9-silindriline tähtmootor

FIAT G.50 - Fiat A.74 R.C.38 - 14-silindriline topelttäht

Morane Saulnier MS.406 - Hispano-Suiza 12Y-31 12-silindriline vedelikjahutusega V-mootor

Curtiss Hawk 75 - Pratt & Whitney 1830 Twin Wasp 14-silindriline topelttäht (Soomele tarnitud lennukeil oli neid kolmest eri versioonist)
Curtiss Hawk 75 - Wright R-1820-G205A Cyclone 9-silindriline tähtmootor (samuti erinev versioon juba kasutusel olnud Brewster'i Cyclone'idest)

Kõigi nende hooldamine ja remontimine oli paras peavalu. Sestap ei maksa imestada, et olemasolevate lennukite nimekiri oli palju pikem igal hetkel väeosades olnud lennukite arvust. Kuid tänu tugeva tehnilise kompetentsi olemasolule said soomlased selle hoolduse ja ka osade lennukite moderniseerimisega hakkama.

Mis aga puutub sakslaste asjatamisse 1940 ja 1941. aasta alguses Soomes, siis see oli küll saladus. No ei pasundatud seda kusagil. N Liit tarnis samal ajal Saksamaale mitmesuguseid erinevaid tooraineid. Ja ostis sel ajal Saksamaalt tolle toodetud lennukeid ja muud tehnikat näidisteks. Ja sakslastel polnud mingit isu neile suhetele sel hetkel vett peale tõmmata.

Samuti ei olnud soomlastel mingit isu selgelt sakslaste liitlasteks hakata ning mingile siduvale liidulepingule alla kirjutada. Sestap ka sakslased varustasid neid nii parasjagu. Et suudaksid ikka sõdida, aga et samas liiga ülbeks ei läheks...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Wright R-1820 ja Hispano-Suiza 12Y kohta väidetakse, et kuna neid mootoreid tootsid ka venelased (Shvetsov M-25, mis oli põhiliselt I-16 ja I-153 peal) ja Klimov M-103/105, mis oli Jak-ide, LaGGide ja SB-de peal), siis olevat alla sadanud vene lennukitest saanud rikkalik varuosade allikas soomlaste lääne mootoritele (kuhu osade saamisega peagi raskeks läks).

Siiski tegelikkus on keerulisem, venelased täiustasid neid mootoreid korduvalt ja varuosade lihtne 1:1 vahetatavus võib olla lihtsustus. Umbes nagu mosse mootor BMW koopia oli. Tõe kindlaks tegemiseks peaks neid juppe näpuvahel võrdlema.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist