"Kui käsite, härra ülemleitnant, kassi ära tappa, siis ..."

[Roamless]

Ülihumaansusega ei maksa ka liiale minna,

Nojah, lapsepõlves hukati tuttavate koer (vana ja haige) küla parmu poolt viinapudeli eest täpse haamrilöögiga silmade vahele. No ei tundunud humaane ka tollaste standartite järgi. Kassipoegi viidi aga merekooli võimalikult varakult pimedatena ning uputati kotis, vana kass viidi ikka ka tollal veterinaari juurde, ei käinud asi nii, nagu sellel turakal vanamehel, et vanal kassil kratist kinni ja veetünni ja kui raibe surra ei tahtnud, vaid lahti rabeles, siis 10 korda haamriga pähe.

[Dr.Sci]

Minu poolt teema lõpetuseks: (kärbitud, ei viitsi skaneerimise ja tekstituvastusega jamada, trükin käsitsi"

...."Teatan alandlikult, härra ülemleitnant, kõik on korras, ainult kass sai seatembuga hakkama ja pani kanaarilinnu nahka"
....(jupp head teksti vahele jäetud) ....
...."Kuid kassidel on visa hing. Kui käsite, härra ülemleitnant, kassi ära tappa, siis tuleb ta ukse vahel surnuks pigistada, muidu ei tule sest midagi välja."
Ja Švejk hakkas ülemleitnandile väga süütu ja oma armsa näoga jutustama, kuidas kasse tapetakse, nii et tema jutt oleks võinud loomakaitseseltsi liikmed hullumajja viia.

Teise teema loodetavaks lõpetuseks - kui üleeile tundus et nälkjate kogus on vähenenud ja aias neid polegi, siis eile korjasin päeva peale neid tükki 50 ja koeraga jalutamast tulles oli neid nii et paarisaja meetri ulatuses meie S/K siseterritooriumil teeservas kõndises astusin iga sammuga vähemalt ühe laiaks...

[ElrikThunderson]

Tükk aega mõtlesin misasja nende loomahukkamise postitustega peale hakata. Veidi ebalevalt las siis olla praegu päris omaette teema. Sobiva pealkirja eest tänud Dr.Sci-le tsitaadi eest.

[Z03]

Kuidas peaks hukkama omaenda: Kassi, koera, puuriküüliku, kana, pardi, lõksus oleva rebase, sea, lamba, roti, muti, vesiroti, kastlõksus oleva varese/haraka, rästa, hiire, rähni, merisea, püütoni, kilpkonna, tarantli, akvaariumikala/teo, tuvi, jne... nimekiri oleks ikka pikem, meelega aetud läbisegi, kodusipelgatest ja sääskedest ma ei räägigi

Aga mis neist tappa, las elavad, kui jumal on neile elu andnud.

Humaansem on "magama panna" ehk siis uinutav süst loomaarsti juures, aga seda tervetele ning elujõulistele loomadele reeglina ei tehta ja ka maksab raha, nii et lihtsama mõtteviisiga inimestele jääb ikkagi haamer või veetünn...

[Kriku]

Oleneb olukorrast. Loomaarsti juures käimine on igale loomale stress ning surmahaiget ja valudes looma sinna vedada ei ole mitte mingit pidi humaanne, kui on käepärast vahend tema koduseks kiireks & valutuks hukkamiseks.

[AMvA]

Oleneb olukorrast. Loomaarsti juures käimine on igale loomale stress ning surmahaiget ja valudes looma sinna vedada ei ole mitte mingit pidi humaanne, kui on käepärast vahend tema koduseks kiireks & valutuks hukkamiseks.

Haamer?

[Kriku]

Tänan küsimast, ei pidanud silmas haamrit.

[Kriku]

Nii see oli, kassipoegade uputamine oli talunikele tavaline tegevus, nagu ka kanal pea otsast löömine, sea veristamine jne. Ülihumaansusega ei maksa ka liiale minna, ehkki ühiskonna moraalsed tõekspidamised ja lubatud-lubamatu vaheline piir on pidevas muutumises.

Aga näiteks palju karmim kogemus emal oli selline: Laena kannelt... Olid majapidamises kassid. Ühega juhtus mingi õnnetus. Vot ei mäleta, kas jäi kuhugi ukse vahele, või mingi ratta alla. Selgroog sai viga ja tagumised jalad enam ei kandnud. Lapsed siis poputasid ja tohterdasid nii nagu oskasid. Ega loomulikult abi polnud. Tuli siis üleaedne meesterahvas mingeid asju ajama. Vaatas lapstel vigane kass lörtsida. Ütles, et kurat niimoodi loomi ei piinata, võttis jalgadest loomal ja lõi vastu aeda või mingit palki surnuks.
Emal see kummitas ilmselt päris tõsiselt ja vaagis oma lapse ajuga nii ja naamoodi. Kui aastakümneid hiljem mulle rääkis, siis näitena, et maal on teistmoodi elu ja omad arusaamad. Ja kui lumehelbekesed närvi mustaks ajasid. Jaa - vanemate põlvede meelest olid ka 80 -ndatel täiesti NL karastusega lumehelbekesed .
Ma siis ridade vahelt sain ka alati aru, et ma olen ikka täitsa pussu mis pussu. Lehmakoogis varvaste soendamine tekitab vastikusvärinaid, kuresäärikuid pole kandnud ega veremannergut kogemata sahvris maasikamoosiga segi ajanud jne...

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 70#p592970

[ants431]

Oleneb olukorrast. Loomaarsti juures käimine on igale loomale stress ning surmahaiget ja valudes looma sinna vedada ei ole mitte mingit pidi humaanne, kui on käepärast vahend tema koduseks kiireks & valutuks hukkamiseks.

Vene aeg pakkus tuttav loomarst koera koerte paradiisi saatmiseks pudelit kloroformiga. Ütles, et tuleb kilekotti
valada ja koerale pähe tõmmata. Natuke aega jõuga kotti peas hoida. Koer näeb unes, et jookseb, jalad liiguvad veel mõnda aega. Kajhuks jäi praktikas proovimata, tuttav jahimees kulutas padruni ja sai koera saba omale. Oli periood kui jahimehed pidid hulkuvaid koeri hävitama.
Sabad olid tõendiks nagu kunagi varese jalad.
Mäletab sea tapmist kus umbes 6 aastane perepoeg kamandati sea saba hoidma, et poiss harjuks ka sellise vajaliku talu tööga nagu seast liha tegemine.

[ants431]

Nii see oli, kassipoegade uputamine oli talunikele tavaline tegevus, nagu ka kanal pea otsast löömine, sea veristamine jne. Ülihumaansusega ei maksa ka liiale minna, ehkki ühiskonna moraalsed tõekspidamised ja lubatud-lubamatu vaheline piir on pidevas muutumises.

Ega vanasti ka selliseid tegevusi nagu kasside
"merekooli saatmine" väga avalikult, laste ja
"õrnade südamete" nähes üldiselt ei tehtud. Ei tahetud nende tundeid riivata.

[Lemet]

Harilikult tuleb loomaarst süstiga koju. Looma kohalevedamiseks pole ju vajadust.

[Kriku]

Seda ma ei teadnud. Humaansuse suhtes siis järelikult pole padrunil süstla ees eeliseid, valik tehakse muudel kaalutlustel.

[Vilks]

Olen oma lühikese elu jooksul (62) osalenud vanaisa talus ja ämma talus nii või naa umbes 50 sigudiku, 13 lamba ja ühe lehma lihaks saamisel. Seatapu ajal läksid naised-lapsed lauda juurest ära tuppa, välja arvatud vanaema, kes tuli soolase kapaga verivorsti jaoks verd võtma. Ja seda pidi kiirelt segama, et veri klimpi ei läheks.
Aga see pole teemasse.
Tänapäeva noored teavad väga hästi, kuidas lapsi (ka loomalapsi ja muid lemmikloomi) saadakse, aga mis nendega edasi teha, täpselt ei tea.

[Z03]

Koduloomade-lindude tapmine söögiks ja kassi-koerapoegade tuukrikooli saatmine käis maaelu juurde. Sellega kaasnes siiski eetika, kui nii tohib väljenduda. Loom ei tohtinud piinelda, tema kannatused tuli viia miinimumini. Kassi- ja koerapojad uputati kohe peale sündi, silmituna. Ilus see muidugi ei olnud, aga nii elati, paraku. On hea, et nüüd on humaansemad ajad ja koeri ning kasse steriliseeritakse, et vältida soovimatute loomapoegade sündimist.

Loomale, keda kasvatati ärasöömiseks, ei pandud sageli nime. Nimi on juba midagi väga isiklikku, emotsionaalset. Inimene on omnivoor, kodusea või küüliku nahkapanekus pole midagi isiklikku. Lihtsalt toit. Isiklik suhe loodi kasside ja koertega, ka suuremate loomade - veiste ja hobustega, neile anti nimi, ei tarvitatud toiduks ja nad jäid pere juurde paljudeks aastateks.

Võib-olla on linnastunud tänapäevainimesed õnnelikumad, et ei pea teadma ja nägema kogu seda elu ja surma läbipõimumist, mis maalastele juba väikesest peale täiesti enesestmõistetav on?

[eeru]

Seatapu ajal läksid naised-lapsed lauda juurest ära tuppa, välja arvatud vanaema, kes tuli soolase kapaga verivorsti jaoks verd võtma. Ja seda pidi kiirelt segama, et veri klimpi ei läheks.

Seda tuli segada päripäeva, et veri klimpi ei läheks.