www.militaar.net

Kavastu probleemi ei saa teisiti vist lahendada.
Foto Kavastu B peab olema juba 1944 aasta suvest,täpsemalt enne 25.augustit 1944.Purustused mõisahoonel on selgesti näha.
Fotol Kavastu A mõisahoonel purustused puuduvad.Foto on aastast 1941 - 1944
Seega ei saa Kavastus mingit puitsilda olla olnud.
P.s fotol A olevad pontoonid on nii kapitaalselt kinnitatud et laevaliiklust enam ei toimunud.

Ega see Kavastu B foto pole täpsemalt dateeritud, ehk on tegemist hoopis nõukogude poole pontooniga?

oliver kirjutas:Ega see Kavastu B foto pole täpsemalt dateeritud, ehk on tegemist hoopis nõukogude poole pontooniga?

Suurem foto millel saksa mundris mehed

Ma ei saa aru, kuidas mõisahoone purustused tõendavad, et puitsilda ei olnud?

retti kirjutas:

oliver kirjutas:Ega see Kavastu B foto pole täpsemalt dateeritud, ehk on tegemist hoopis nõukogude poole pontooniga?

Suurem foto millel saksa mundris mehed

Ega selle foto dateeringut pole?

Kriku kirjutas:Ma ei saa aru, kuidas mõisahoone purustused tõendavad, et puitsilda ei olnud?

Foto Kavastu B on jäädvustatud mingil ajal augustis 1944.Enne lahinguid ei olnud ja mõisa peahoone oli terve.
Minust targemad mehed võivad ütelda kuupäeva 12 ja 25 augusti vahel mil algasid lahingud Kavastus Emajõe ääres mille käigus mõisa peahoone vigastusi sai.
Emajõgi forsseeriti 17.septembril 1944.

Noh - mõni ju võib väita et puusild lasti õhku(sakslased ise lasid) ja siis tehti jälle pontoonsild mis 25 augustil jälle õhku lasti....

Vabandust, aga ma ei saa ikka mitte midagi aru. Kuidas sa jõuad järeldusele, et puusilda 25.08 õhku ei lastud? Sakslaste pontoonsild on ju varasem kui puusild pealtnägijate jutu järgi?

Dr.Sci kirjutas:

retti kirjutas:

oliver kirjutas:Ega see Kavastu B foto pole täpsemalt dateeritud, ehk on tegemist hoopis nõukogude poole pontooniga?

Suurem foto millel saksa mundris mehed

Ega selle foto dateeringut pole?

Kahjuks ei.

Kriku kirjutas:Ma ei saa aru, kuidas mõisahoone purustused tõendavad, et puitsilda ei olnud?

Ok - proovin siis veel
Enne 12.08.1944 Kavastus lahinguid olla ei saanud,st peahoone oli terve.
Peahoone vigastused said tekkida 12 ja 25 augusti vahel.
Foto Kavastu B ei saa olla hilisem kui 25.08 kui kõik sillad Emajõel õhku lasti.
Puitsillale lihtsalt ei ole kohta - ei ajas ega ruumis/ fotol. Seda pole olemas olnudki.

Ikka ei saa aru. Mis need mõisahoone vigastused puitsilda puutuvad? Miks ei võidud talvel 1943/44 puitsilda ehitada ja siis 25.08 seda õhku lasta?

Mõningaid näiteid Emajõel olnud puusildadest.
Kavastu võimaliku silla puhul peab nii silla pikkust kui kõrgust korrutama minimaalselt kolmega.

See hea kvaliteediga foto omakorda tekitab mul küsimusi. Nimelt. Emajõgi selles kohas on nii 73 m lai - mõõdetud Maaametist.
Küsimused:
1) mis palkidest kõrvalharu see on foto alaservas mille pealt pildistati. Arvestades fritsude tüüppikkuseid ja võrreldes seda piirde mõõtmetega, oleks see nagu umbes 30-35 m kaugusel kaldast?
2) Kas keskplaanil olev hoone ja rajatis on seotud parvega, st et pontoonsild oli mõnevõrra allavoolu?

Kui mõisahoone sai vigastused augustis 1944 siis peaks samal pildil näha olema ka see arvatav suur sild või vähemalt jäänused, postid vms.?

Dr.Sci kirjutas:See hea kvaliteediga foto omakorda tekitab mul küsimusi. Nimelt. Emajõgi selles kohas on nii 73 m lai - mõõdetud Maaametist.
Küsimused:
1) mis palkidest kõrvalharu see on foto alaservas mille pealt pildistati. Arvestades fritsude tüüppikkuseid ja võrreldes seda piirde mõõtmetega, oleks see nagu umbes 30-35 m kaugusel kaldast?
2) Kas keskplaanil olev hoone ja rajatis on seotud parvega, st et pontoonsild oli mõnevõrra allavoolu?

Kui sa mõtled fotol Kavastu A keskel olevat valget ehitist -siis see on Kavastu sadama ootekoda ja laevakai.Pontoonsillad ja parv olid/on jah allavoolu.
Luunjast allapoole käis ju ühendus Tartuga kuni 60te lõpuni jõeteed pidi.Aastaringi sõidetavad teed tekkisid alles siis.
Laev väljus igal õhtul Tartust Praagale ja oli tööpäeva hommikuks Tartus tagasi.
esimesele küsimusele jään vastuse võlgu.pikkus võib olla 3,5 mitte 35

oliver kirjutas:Kui mõisahoone sai vigastused augustis 1944 siis peaks samal pildil näha olema ka see arvatav suur sild või vähemalt jäänused, postid vms.?

Kas need on sakslased seal silla peal?