Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Et kui veermiku detailid on nii roostes, et ABS andurid ei asetse ettenähtud kohtades, et ABS ei tunne enam reaalset auto kiirust, siis tuleks kriitiliselt inspekteerida kõiki veermiku sõlmi, et ei murduks sillatala pooleks või sild ise ei irduks kere küljest.


Tavaliselt sellise veermiku roostetamise astme juures kipuvad enne ära mädanema ABS võrud pooltelgede küljes (muuduvad selliseks, et andur ei loe, paisuvad roostetamisest lõhki ja/või lõhuvad anduri).

80-90ndate algupoole autodel on see harva probleemiks (ma pole pidanud vahetama ainsatki võru), kuid kipub olema just 2000ndatel, kui autode komponente hakati tellima odavatelt allhankijatelt või neid valmistati mingist raualaadsest fekaalist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Walter2 »

OLAVI kirjutas:Mehhaaniline termostaat:

Vabandust aga see ei ole oma tööpõhimõttelt küll mehaaniline termostaat (kui siin teemas juba komanu....ks on läinud..) - seda tema termoelemendist käituri tõttu.
Ning oodatud on ka näited mehaanilise rooli väändejõu anduri kohta, mis väidetavalt on olemas peal kõigil roolivõimenditel.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas OLAVI »

Walter2 kirjutas:
OLAVI kirjutas:Mehaaniline rooli väändejõu andur on olemas kõigil roolivõimenditel...

Üha huvitavamaks läheb... :dont_know:
...

Hüdraulilisel roolivõimendil on "roolile mõjuva jõu" ja "ratastele mõjuva jõu" võrdlemiseks torrosioonvedru, mille väändumise tulemusena juhitakse hüdroõli liikumist.
Pilt
Sellel roolivõimendi lõikel on selgelt näha (rooli)võlli peenem osa, mis töötab torrosioonandurina ja selle võlli kummaski otsas olevate õliavade ristlõike muutumisega juhitakse õli liikumist.
Pilt
Pole ka haruldane viga, kui see torrosioon murdub ja siis on sellise autoga väga raske, kui mitte võimatu, otse sõita.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas OLAVI »

Walter2 kirjutas:
OLAVI kirjutas:Mehhaaniline termostaat:

Vabandust aga see ei ole oma tööpõhimõttelt küll mehaaniline termostaat (kui siin teemas juba komanu....ks on läinud..) - seda tema termoelemendist käituri tõttu.
Ning oodatud on ka näited mehaanilise rooli väändejõu anduri kohta, mis väidetavalt on olemas peal kõigil roolivõimenditel.

Millise füüsikalise protsessi mõjul siis viidatud termoastaadil toimub klapi liikumine?
Kui oskad sellele termostaadile juhtmed külge ühendada, siis oleks see "elektrooniline".
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3321
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Madis Reivik »

ABS andurivõrud on toredad asjad, mul autol läks kõigepealt üks ja siis teine ;)
Mõlemad korrad põrutas sellise hunniku veateateid et masendus tuleb peale

1) ABS ei tööta
2) rehvirõhu kontroll ei tööta
3) ESP ei tööta
4) kiirustundlik roolivõim ei tööta
5) püsikiiruse hoidja ei tööta

Esmapilgul tekkis tunne et nüüd on paarikilone remont tulemas, aga pääses ca 150 euriga :)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

NB! Ärge kasutage B-varuosa võrusid (müüakse nt Laki autos). Mul Volvol ussitas selline läbi mõne talvega (koos paigaldusega 80 eurot) ja lõhkus ära kaks 50 eurost ATE ABS anturit, enne kui asjale pihta sain. Järgmise lasin panna originaalosa (paljas võru 150) ja see peab siiani. Seda paigaldatakse kuumalt ja odava võru tsink on selle kuumutusega sealt lahkunud, jääb vaid teraselaadne fekaal.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas OLAVI »

AMvA kirjutas: ... HID ja LED tuledga autodel mõõdetakse tulede asendit kere ning tee suhtes väga lihtsate ja lollikindalate lahendustega, ei ole seal mitte mingit kaudse mõõtmise raketilahendusi, sama pädeb ka isenivelleeruva vedrustuse osas.

"Isenivelleeruvad" lahendused, kus keret hoitakse täpselt horisontaalselt nagu ehituslaseriga, oleks muidugi lamemaalase lemmikunistus.

Aga kuna maakera on ümmargune ja sellel esinevad nii mäed kui ka orud, siis sellise "isenivelleeruva" autoga oleks väga paha üles mäkke sõita kui mäkketõusul tagarattad vastu maad ei ulatuks või orgu laskudes tuled taevasse näitaksid.

Tegelikult on vedrustuse peamine roll tagada masina maksimaalne kontakt teepinnaga (mitte kere horisontaalselt hoidmine), sest muidu sõidaks kõik sportautod (kus juhi mugavus pole kõige tähtsam) ilma vedrustuseta sest see annaks autole olulise kaalusäästu. (Reisijate mugavus on lisanduv boonus.)

Ja "tulede valgusnurka teepinna suhtes" hoitakse stabiilsena olenemata auto kere või teepinna kaldenurgast horisontaali suhtes.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

LED ja ksenoon esitulede "nivooreguleering" omab enamasti kahte andurit tagasillas (mis mõõdavad tagasilla läbivajumist) ja on mõeldud välja triikima tee lainetust, et väga eredad esilaternad ei näitaks vastutulijale silma. Samuti ka koormatud auto puhul, kui tagaots vajub ja nina tõuseb koos tuledega.
Tuled ise on elektriliselt või vaakumiga reguleeritavad, kui auto nina tõuseb (st tagaots vajub), siis keeratakse tuled kiiresti madalmaks ja vastupidi.
Lisaks on ksenoonile jms võetud tulede (kui isegi eemalt vaadates tundub sarnane) optiline element erinev, suurem valgusnenergia jagatakse rohkem laiali kui halogeenil. Lisaks peavad veel olema esitulede pesurid.

Hiina ksenoonkomplekti "install" tavalistesse, halogeenile mõeldud laternasse toob kaasa antud auto juhi jaoks hästi valgustava (halogeenlaterna optika suunab valgust kitsamalt ja kaugemale), kuid kaassõitjaid ropult pimestava lahenduse.

Sellist asja ehitada saab kõige paremini nii, et otsida endale terve originaalosade komplekt, esilaternatest kuni anduriteni. Juhtmestik, kui autot müüdi ka ksenoonidega (nt tagasilla anduritele) peaks autol olemas olema, kuid vastavaid karvu ei kasutata, kui auto tuli tehasest ksenoonidega. Laternapesurid paigaldada on juba elementaarne.

Üldiselt, tuledega mitteseotud "nivoo" on selleks, et auto koormamisel püsiks enamvähem horisontaalsena (tagaotsa kõva äravajumine koormamisel on just esiveoliste autode mure).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Näiteks ka mehaanilise termostaadi klapil pole andurit aga selle avatuse protsent arvutatakse vajadusel teiste mootori andmete alusel ja viga kuvatakse kui tulem väljub etteantud piiridest.


Termostaat tuleks vahetada koos jahutusvedeliku vahetusega, iga 2-3a tagant. Ja panna rangelt selle avamispunktiga (see on kirjutatud pakendile ja termostaadi korpusele) (kraadides) termostaat, mis olema peab.

B-osana pakutaval kahjuks varieerib see avamispunkt väga suurtes piirides, enamasti seal 10 kraadi piires - see tuleb erijuhtumitest, mis on mõeldud teistsuguse kliimaga turgudele. Näiteks lõunamaadesse mõeldu avaneb enamasti madalamal temperatuuril kui põhjamaine.

Mootoritele, millel eksisteerib liigse kuumusega plokikaane kõverdumise oht (näiteks rida-6 mootorid) tuleks pigem panna "jahedam" termostaat, sellega tekib vähem kuuma piike, mis kaant deformeerivad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Peeter »

Kapten Trumm kirjutas:LED ja ksenoon esitulede "nivooreguleering" omab enamasti kahte andurit tagasillas (mis mõõdavad tagasilla läbivajumist) ja on mõeldud välja triikima tee lainetust, et väga eredad esilaternad ei näitaks vastutulijale silma. Samuti ka koormatud auto puhul, kui tagaots vajub ja nina tõuseb koos tuledega.
Tuled ise on elektriliselt või vaakumiga reguleeritavad, kui auto nina tõuseb (st tagaots vajub), siis keeratakse tuled kiiresti madalmaks ja vastupidi.


Sellist asja ehitada saab kõige paremini nii, et otsida endale terve originaalosade komplekt, esilaternatest kuni anduriteni. Juhtmestik, kui autot müüdi ka ksenoonidega (nt tagasilla anduritele) peaks autol olemas olema, kuid vastavaid karvu ei kasutata, kui auto tuli tehasest ksenoonidega. Laternapesurid paigaldada on juba elementaarne.

Üldiselt, tuledega mitteseotud "nivoo" on selleks, et auto koormamisel püsiks enamvähem horisontaalsena (tagaotsa kõva äravajumine koormamisel on just esiveoliste autode mure).
Kõrguse määramiseks näiteks Volvo S80/V70 P3-keha (lisaks S/V60 jne) näitel on tegemist kahe anduriga, mis asetsevad üks ees ja teine taga. Andurid on paigaldatud kere ja ees käändmiku, taga alumise õõtsa vahele/külge. Sellega mõõdetakse auto kere esi- ja tagasilla vahelise etteantud väärtuste erinevust reaalsuses ja selle tulemi alusel korrigeeritakse valgusvihku. Selleks on Volvol eraldi plokk, kuhu ühenduvad need kaks andurit, ja kaks esituld, plokk on kontrollitav Vida-ga. Juhtumil, kui sõidukile on paigaldatud nivoomat-amordid, siis need toimivad iseseisvalt jälgimaks ja tõstmaks ja langetamaks auto tagatelge ette antud väärtusele vastavaks sõltuvalt auto koormatusest. Teeb seda hoopis teine moodul. Juhtumil, kui sõidukile on paigaldatud lisaks veel aktiivvedrustus, siis on autol juba 4 andurit, üks iga ratta juures, mis ekstra annavad andmed antud ratta asendist kere suhtes. Kõik need andurid suunatakse aktiivvedrustuse juhtmoodulisse. Juhin tähelepanu, et andurid (need 2 algset) on küll samad, aga ühendusjuhtmed nendest ei jookse enam mitte tulede juhtmoodulisse, vaid aktiivvedrustuse moodulisse. Aktiivvedrustuse moodulisse tuleb lisaks ka ports külgjõu ja kiirenduse andureid auto kere nurkadest. Seal toimub kogu auto nivooarvestus erinevate vedrustuse seadistuste, kiiruste, rattakõrguse ja rooli asendite ja muude andmete alusel. Osa tuleb otse anduritega ja osa (nt rool) võrgust. Sellel juhtumil on tuledejuhtimise moodulil kõrguse reguleerimise aluseks üle võrgu aktiivvedrustuse poolt edastatud tulede kõrguste parameetrid, ja otseühendus "tuleplokil" anduritega käändudel puudub (st "linnuke on programmis teises kohas"). Nb! Tulede kõrguse juhtmoodul on ka tavavedrustuse korral suuteline seadistama mõlemat tuld eraldi. Standardlahendusel on autol 2 ja tagasillas ainult üks andur, aga Four-C korral autos 4 kõrgusandurit ja tulede juhtimise moodul saab nüüd kõrguseinfo aktiivvedrustuse moodulis välja arvutatud algoritmi alusel ja seejärel võrku tulemooduli jaoks edastatud käskudena kummagi tule kohta eraldi. St aktiivvedrustus juhib vajadusel ka tulesid ja vajadusel ka eraldi, et liigaktiivse sportliku sõidustiili puhul oleks tagatud valgusvihk auto ette ja vältida kellegi pimestamist. Mingit "horisontaalset" hoidmist nagu keegi siin "leiutas" ei ole! Hoitakse kõrgust kere suhtes, või liigse kaldumise korral aktiivsema kasutuse korral(nt teeprofiil) "triigitakse sõidumugavust salongis ühtlasemaks, mugavamaks ja siledamaks". Aga ei tegeleta kere isenivelleerimisega nagu keegi siin teadis! Samas edastatakse see "triikimise tulem" võrku nii tulede kõrguse regulaatorisse, kui ka ESTC-le, kus siis need plokid omakorda edastatud andmete alusel vajadusel muudavad oma seadistusi. Eraldi teema on veel seoses "keeravate" kurvituledega (mitte segi ajada selle väiksel kiirusel pöördel udutule sisselülitamise funktsiooniga). Siis on teoreetiliselt ja peaktiliselt võimalik tarkvaraliselt liigutada tulesid nii eraldi kui koos lisaks ka parem-vasak-teljel, mitte ainult üles-alla. Nii, et kui oleks autol täpsem info ja soove, siis suudaks auto ka ette kurvides tulesid üles ja alla ja paremale ja vasakule nn juhile vaatevälja ette keerata. Tehniline võimekus panna eraldi kasvõi üks tuli tegema päri- ja teine vastupäeva ringe on olemas. Ja omaette teema on täiturahelate, st tulemootorite töökiirus. Praeguste refloktorit liigutavate mootorite kiiruse juures see maantesõidulgi lainete väljatriikimine tulekõrgusega pimestamise vältimiseks on ikka küsitav lugu. Ikka väga lamedad lained peavad olema...
Viimati muutis Peeter, 22 Nov, 2021 17:32, muudetud 3 korda kokku.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Walter2 »

OLAVI kirjutas:Millise füüsikalise protsessi mõjul siis viidatud termoastaadil toimub klapi liikumine?
Kui oskad sellele termostaadile juhtmed külge ühendada, siis oleks see "elektrooniline".

Pigem füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena toimub termoelemendis temp. toimel aine ruumpaisumine. Mehaaniline oleks termostaat, mille klappi käitatakse meh. ülekandeajami teel, mida juhib omakorda mootori temperatuur (termostaadi puhul ilmselge overengineering ning mõttetu).
See roolilati juhtpea e. hüdrojagaja (mis doseerib töösilindrisse õigel hetkel õige koguse õli) sees olev elastne varras (''andur'') on hüdraulilise järgivajami tagasisidestuse juhtvarras - räägi teine kord asjadest õigete nimedega, segadust vähem :) . Sama tööpõhimõttega mehanismid on kasutusel ka paljudes lõikepinkides.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas AMvA »

OLAVI kirjutas:
Walter2 kirjutas:... Misasi on mehaaniline termostaat? Lähim mis võiks sellele pretendeerida oli varajase Gaz/Moskvitši ribikatik radiaatori ees, mida sai salongist avada-sulgeda.

Mehhaaniline termostaat:
Pilt
Mille sees on paisuvaks elemendiks "lõunamaa puu vaha", mis paisudes vahetult mõjutab vedeliku klapi asendit.
Pilt
Moodsates ja sportmasinatel, mis nõuavad termostaadi täpsemat tööd, kasutatakse elektrilisi termostaate.

Aina paremaks läheb :lol:
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas AMvA »

OLAVI kirjutas:
Tegelikult on vedrustuse peamine roll tagada masina maksimaalne kontakt teepinnaga (mitte kere horisontaalselt hoidmine), sest muidu sõidaks kõik sportautod (kus juhi mugavus pole kõige tähtsam) ilma vedrustuseta sest see annaks autole olulise kaalusäästu. (Reisijate mugavus on lisanduv boonus.)


Tunnista nüüd ausalt üles, et sa ei ole elu sees ühegi sportautoga mitte meetritiki sõitnud.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas AMvA »

Peeter kirjutas:Kõrguse määramiseks näiteks Volvo S80/V70 P3-keha (lisaks S/V60 jne) näitel on tegemist kahe anduriga, mis asetsevad üks ees ja teine taga. Andurid on paigaldatud kere ja ees käändmiku, taga alumise õõtsa vahele/külge. Sellega mõõdetakse auto kere esi- ja tagasilla vahelise etteantud väärtuste erinevust reaalsuses ja selle tulemi alusel korrigeeritakse valgusvihku. Selleks on Volvol eraldi plokk, kuhu ühenduvad need kaks andurit, ja kaks esituld, plokk on kontrollitav Vida-ga. Juhtumil, kui sõidukile on paigaldatud nivoomat-amordid, siis need toimivad iseseisvalt jälgimaks ja tõstmaks ja langetamaks auto tagatelge ette antud väärtusele vastavaks sõltuvalt auto koormatusest. Teeb seda hoopis teine moodul. Juhtumil, kui sõidukile on paigaldatud lisaks veel aktiivvedrustus, siis on autol juba 4 andurit, üks iga ratta juures, mis ekstra annavad andmed antud ratta asendist kere suhtes. Kõik need andurid suunatakse aktiivvedrustuse juhtmoodulisse. Juhin tähelepanu, et andurid (need 2 algset) on küll samad, aga ühendusjuhtmed nendest ei jookse enam mitte tulede juhtmoodulisse, vaid aktiivvedrustuse moodulisse. Aktiivvedrustuse moodulisse tuleb lisaks ka ports külgjõu ja kiirenduse andureid auto kere nurkadest. Seal toimub kogu auto nivooarvestus erinevate vedrustuse seadistuste, kiiruste, rattakõrguse ja rooli asendite ja muude andmete alusel. Osa tuleb otse anduritega ja osa (nt rool) võrgust. Sellel juhtumil on tuledejuhtimise moodulil kõrguse reguleerimise aluseks üle võrgu aktiivvedrustuse poolt edastatud tulede kõrguste parameetrid, ja otseühendus "tuleplokil" anduritega käändudel puudub (st "linnuke on programmis teises kohas"). Nb! Tulede kõrguse juhtmoodul on ka tavavedrustuse korral suuteline seadistama mõlemat tuld eraldi. Standardlahendusel on autol 2 ja tagasillas ainult üks andur, aga Four-C korral autos 4 kõrgusandurit ja tulede juhtimise moodul saab nüüd kõrguseinfo aktiivvedrustuse moodulis välja arvutatud algoritmi alusel ja seejärel võrku tulemooduli jaoks edastatud käskudena kummagi tule kohta eraldi. St aktiivvedrustus juhib vajadusel ka tulesid ja vajadusel ka eraldi, et liigaktiivse sportliku sõidustiili puhul oleks tagatud valgusvihk auto ette ja vältida kellegi pimestamist. Mingit "horisontaalset" hoidmist nagu keegi siin "leiutas" ei ole! Hoitakse kõrgust kere suhtes, või liigse kaldumise korral aktiivsema kasutuse korral(nt teeprofiil) "triigitakse sõidumugavust salongis ühtlasemaks, mugavamaks ja siledamaks". Aga ei tegeleta kere isenivelleerimisega nagu keegi siin teadis! Samas edastatakse see "triikimise tulem" võrku nii tulede kõrguse regulaatorisse, kui ka ESTC-le, kus siis need plokid omakorda edastatud andmete alusel vajadusel muudavad oma seadistusi. Eraldi teema on veel seoses "keeravate" kurvituledega (mitte segi ajada selle väiksel kiirusel pöördel udutule sisselülitamise funktsiooniga). Siis on teoreetiliselt ja peaktiliselt võimalik tarkvaraliselt liigutada tulesid nii eraldi kui koos lisaks ka parem-vasak-teljel, mitte ainult üles-alla. Nii, et kui oleks autol täpsem info ja soove, siis suudaks auto ka ette kurvides tulesid üles ja alla ja paremale ja vasakule nn juhile vaatevälja ette keerata. Tehniline võimekus panna eraldi kasvõi üks tuli tegema päri- ja teine vastupäeva ringe on olemas. Ja omaette teema on täiturahelate, st tulemootorite töökiirus. Praeguste refloktorit liigutavate mootorite kiiruse juures see maantesõidulgi lainete väljatriikimine tulekõrgusega pimestamise vältimiseks on ikka küsitav lugu. Ikka väga lamedad lained peavad olema...

Tore tekst küll, kus ilmselt sõna moodul ja VIDA kasutamine peaks andma sellelel usaldatvuse krediidi ja erinevate funktsioonide sujuv ühte patta panek tõsidust, aga saaks äkki siiski vastuse sellele küsimusele

Peeter kirjutas:
Groteskne on vaadata pealt siin sellist vaidlemist. Tehniline specs (sõltuvalt firmast) ütleb, et hädapidurduse funktsiooni rakendumisel toimub konkreetne pidurdamine. Lülitatakse välja kõik abid ja toimub kõige intensiivsem pidurdamine.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas OLAVI »

Kunagi ei tasu öelda, et "Sellist asja pole olemas".

Mõiste "mehaaniline ühendus" alla sobib nii vardaga kui ka trossiga ajam.
Mul on omal täitsa olemas üks vanem masin, millel on trossajamiga termostaat, nii et paisuv osa on jahutusvedelikuga ühenduses ja tross läheb täiturelemendi külge.

Esituledest rääkides, siis "MatriksLED" esituledel puuduvad liikuvad osad ja puudub eraldi üks valgusalliks lähi-/kaugtulede jaoks.
Selles on palju LED elemente mida kontrolleri poolt erinevalt sisselülitates saavutatakse erinev valgusvihu kuju.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist