Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Treipingis ei tehtud mäletamist mööda midagi, maha freesiti pikisuunas hülsikülgi, ristipidi ei takistanud hülsse M-412 plokki asetamast midagi.

Volga hülsid tuleb ju mosse plokki mahtumiseks lühemaks teha. Tehakse seda treipingis ja maha võetakse ülemisest otsast. Soovid joonist?
Volga kolvikäik on ju tunduvalt pikem ja plokk on seal kõrgem.

[Lemet]

...maha võetakse ülemisest otsast.

Alt justkui võeti maha...mälu järgi.

[Marvin]

Ma siiski arvan, et need VFTS-iga võrdväärseks tuunitud mossed ei ole VFTS-i (ja iga teise kvaliteetselt tuunitud) Lada mootoriga võrreldava vastupidavusega. Sellele viitavad kõik need "kuullaagermootorid" ja asjaolu, et üllatavalt paljudel mossedel oli tegelikult 2106 jõuagregaat aiste vahel.
Käigukast oli nagunii juba Lada oma, sest see mosse kast ei kõlvanud kuskile.

Vene ajal oli üks populaateaduslik raamat autoralli kohta (autori nimi oli Singurindi), seal on selle innovatiivse alumiiniumploki hädadest ka kirjutatud, põhiprobleem oli selles, et see on liiga pehme selleks, et saaled suurtel koormustel ühel sirgel püsiksid. Jutt vist oli teisest raamsaalest. Mis tähendab, et 6000+ pöördega peenestades käib ühel hetkel kolakas ja tükid taga.

Vennad Bolšihhid olid päris-päris AZLK tehasesõitjad ning nende auto oli üks parimaist kui mitte kõige paremini ehitatud ralliauto kaheksakümnendate esimeses pooles. Mul oli võimalus seda lapsepõlves palju väga lähedalt näha, sest kõikide Lõuna-Eesti rallide ajal elasid Bolšihhid minu lapsepõlve kodumajas olevas külaliskorteris. Ja kiire oli nende auto küll.

[Manurhin]

Huvitav, kas selline asi polnud võimalik, et võistlusmossede (vähemalt tehase esindajate omade) mootoriplokid valati mingist tugevamast ja paremast materjalist? Et muidu tavalistega identsed, aga tugevamad ja kvaliteetsemad?
MIs 06 mootoritesse puutub, siis ma pole küll kuulnud, et ühelegi tagaveolisele Mossele seda peale oleks aretatud. Võibolla Venemaal on mõni seda teinud kah, mine tea. See oli ikka 2141 teema, kus osad autod olid vana, 412 mootoriga, kus vist mingeid õige väikeseid muudatusi oli tehtud. Meelde on jäänud, et tahhomeetri punane ala algas 6500 RPM (tavalisel 412-l oli lubatud kuni 6000). Tea, kas uuema aja paremate õlide arvel lubati see lisa 500 pööret? Oli ju 412 mootor algselt üldsegi avtooli jaoks mõeldud, hiljem muidugi sõideti Žiguli õliga. No ja kuna see 412 mootor ikkagi natuke hädiseks jäi uue ja suurema kere liigutamisel, siis osad 2141 tulid tehasest Lada mootoriga. Ei olnud ka tegelikult päris "puhtatõuline" 2106 moto, aga mingi teisend, indeksiga VAZ 2106-70. Ju seal vast kinnituskohad olid teistsugused ja nipet-näpet midagi veel.

Ukrainas on mingi kohalik kuliibin 412 mootori hoopis GAZ 52 peale aretanud : https://www.youtube.com/watch?v=lu-NbkPvnYE
Proovisõit eelmainituga: https://www.youtube.com/watch?v=o4adi1L4dvc
Seepärast ehk sakslased Leosid anda ei tahagi: ukrid leiutavad remondi ajal viimaks ise midagi töö- ja lollikindlat kokku ja jätavad kallid originaalvaruosad üldse ostmata .

[Kapten Trumm]

...maha võetakse ülemisest otsast.

Alt justkui võeti maha...mälu järgi.

Ei ole. Ülevalt võetakse ja selle tagajärjel jääb sellest 50 mm laiusest hülsijupist alles mingi 18 mm rõngake, mis ei taha seal paigal püsida ja kipub hülsi lõikamisel juba liikuma minema.

Vastav tööjoonis on selles Singurindi raamatus ka olemas, lõigatakse kaheosaliselt, esmalt treitakse väljast vastav soon sisse ja siis lõigatakse. Minumeelest ei ole seal joonisel mingit freesimist üldse, väljast treitakse peenemaks.

Muidugi on kuulda, et tehnika areneb ka Venemaal ja praegu müüakse 24 mootorile hülsse ilma kirjeldatud pornota ja neid on lõikuda muidugi lihtsam.

[Kapten Trumm]

Huvitav, kas selline asi polnud võimalik, et võistlusmossede (vähemalt tehase esindajate omade) mootoriplokid valati mingist tugevamast ja paremast materjalist? Et muidu tavalistega identsed, aga tugevamad ja kvaliteetsemad?

NSVL-s mingeid võistlusmossesid väikeseerias minuteada ei toodetud. Meil olid kättesaadavad kolme sorti väikeseeria võistlusautod
1. Vihur 1300 (ka Vihur Ralli), mida toodeti Vihuris 21011-st
2. VFTS, mida toodeti Leedus 2105-st.
3. Vihur 2105, millest on teada vähe (ei saa aru, kas seerias üldse tehtigi)

AZLK-s ja Izevskis olid olemas enda tehasesõitjate tiimid, kelle jaoks mõistagi olid avatud kõik autotehase tehnoloogilised võimalused teha mida iganes.
Kuid näiteks Eesti sõitja pidi arvestama, et kui sa Ladani ei küüni ja tuleb mossega leppida (mosse oli koos volgaga nn rahvamajanduses kasutatav auto ja seda said asutused vabamalt kätte), siis tuleb seda suuresti oma jõududega ehitada tehasejuppide abil.

Näiteks kuidas ehitada kuullaagreid väntvõlli peale? Õige vastus on, et väntvõll peab olema juppidest kokku käiv. Päris põlve otsas seda ei tee. Ka kolhoositöökojas ei tee.

Vihur Rallist saab lugeda https://www.facebook.com/groups/4082507 ... 3XxEI&_rdr

Väidetakse 105 hobujõudu 7500 pöördel ja maksimaalkiirus 165 kmh.

Legendid räägivad, et selle auto ehitamisele andis rohelise tule nõuka WWII superäss Aleksander Pokrõskin, kes oli toona ALMAVÜ boss NSVL-s.

[Kapten Trumm]

Eelmise aasta lõpus suri tuntud eesti soost rallimees Heiki Ohu.
Tuleb välja, et Hiina firma IXO models on loonud Lada VFTS-i 1:43 mudeli, millega antud härra osales 1983 Akropolise rallil
https://www.ixomodels.com/index.php?rou ... ct_id=3384

Tegu on tõesti sellesama autoga 0892 EAA (sellised olid omal ajal asutuste autode numbrid Eestis).
Siiski arvan, et tegemist pole mitte ENSV autospordi väärtustamisega, vaid tegemisse läksid mudelid, mille kohta on säilinud fotosid.
Analoogselt on valikus ka üks masin, mis osales Rootsi rallil 1987, saavutamata midagi.




Noh, neil on nüüd VFTS-i vormid olemas, jääme ootamata Tumalavicuse või Raidami autot
Eesti mehe nimega auto see muidugi esimene pole, olen näinud Märtini nimega Focust ka.
Auto kujundusest võib lugeda, et nõukapärase VFTS-i kaubamärk valges ilmas oli "Brundza Tuning"

Aga mehe taustast:

Aastatel 1979–1983 osales Heiki Ohu koos Toomas Dieneriga kokku 16 MM-etapil, saavutades klassi arvestuses mitu esikolmikukohta. Eriti tähelepanuväärne on Ladaga saavutatud üldjärjestuse 14. tulemus 1979. aastal Kreekas toimunud MM-etapil. Samal aastal lõpetasid Ohu/Diener EM-etapi Küprosel üldjärjestuse kuuenda ja klassi teise kohaga, kirjutab Eesti autospordi liit.

[Walter2]

Näiteks kuidas ehitada kuullaagreid väntvõlli peale? Õige vastus on, et väntvõll peab olema juppidest kokku käiv. Päris põlve otsas seda ei tee. Ka kolhoositöökojas ei tee.

Mitte alati - olin veneajal praktikal ETKVL Auto töökojas Hiiul ning seal nägin kolakastis vänta, mille raamlaagrid olid piisavalt suure läbimõõduga, et vänt läks tervikuna neist läbi. Polnud meeles küsida mis eluka vänt see oli. Kuidas kepsulaagrid olid lahendatud ei mäleta.
Samas on koostatavad vändad ka tänapäeval olemas, kasutatakse ka poltliidetega koostusid.
Eks ta võidusõidu teema rohkem ole - tavakasutuses on liugelaagrid alati eelistatumad.

[Lemet]

mille raamlaagrid olid piisavalt suure läbimõõduga, et vänt läks tervikuna neist läbi

[Kapten Trumm]

Youtubes on üks mossevana, kes on ehitanud valmis 2,2 liitrise mootori - räägib seal ka nendest "Singurindi väntvõllidest".
Kommentaar oli, et aja raiskamine, see laagritel väntvõll kestis umbes 100 km, siis lõppesid laagrid otsa. Ehk siis Koltsov võis Vasalemmas oma 3 sõitu ära teha. Ja võll käiski juppidest kokku, muidu ei saa ju laagreid kaelte peale pressida.

Näitab seal ka paari sellist väntvõlli. Ma nime ei aja kohale, pakun et selliste oskustega vennike võib eelnevalt olla mõne tehasetiimi tegelane, kes praegu pensionipõlve peab ja mossega kummi vilistab.

Edit: video 2
https://www.youtube.com/watch?v=SswOsnrR_H8

Vana kurdab, et ei leia sobivat väntvõlli, muidu ajaks 2,3 liitrit välja.

[Walter2]

Laagritega vänt kestabki mõne aja kuna erinevalt liugelaagritest kus kogu laagri pind võtab jõu vastu valitsevad veerelaagritega vända juures joon- või kuulide puhul suisa punktkoormused. Laagrite kvaliteediga olid asjad vene ajal teadagi missugused.
Akf Lemet - kui on piisavalt ettekujutust siis pole sellises laagerduses midagi imet - kujutle ette veerelaagrit, mille sisevõru ava on suurem kui vända max. välismõõt. Vända raamlaagri kael kuhu istus veerelaagri sisevõru oligi tegelikult selle vända max. välismõõt ning laagerduse koostamisega polnud mingit probleemi - kogu vänt mahtus läbi laagri sisevõru. Vaatasin kas tookord sellist imeasja aga konstruktsiooniliselt mitte midagi üleloomulikku.

[Lemet]

Minu ettekujutus jääb küll lahjaks, et mil kombel nikerdada paika 5 raamlaagrit üle vastukaalude jm. Ilma vänta tükkideks tegemata ei ole selline asi ilmselgelt võimalik.

[AMvA]

Minu ettekujutus jääb küll lahjaks, et mil kombel nikerdada paika 5 raamlaagrit üle vastukaalude jm. Ilma vänta tükkideks tegemata ei ole selline asi ilmselgelt võimalik.

Kui on väga lühikese kolvikäiguga mootor siis pole ju probleemi. Täpselt sama nagu nukkvõllidega - laagrikael on suurem läbimõõduga, kui nuki max mõõt.

[häh]

Kas 9nda minuti peal olev asi mitte ei päde? Pantheri mootor siis.
https://youtu.be/lmm1F7epCsM

[Walter2]

Kas 9nda minuti peal olev asi mitte ei päde? Pantheri mootor siis.
https://youtu.be/lmm1F7epCsM

Just sellist lahendust pidasingi silmas - tnx!
https://en.wikipedia.org/wiki/Tunnel_crankcase