www.militaar.net

Taganedes 1941. aastal Punaarmee tankid sõitsid Pedja soosse ja kuna üle jõe saada polnud võimalik jäidki nad sinna. Erinevatel andmetel 3-5 tükki. Peale sõda masinad lammutati ja veeti välja. Paljud legendiotsjad loodavad siiamaani sealt tervet tanki leida. Tegelikult võib sealt leida mõningaid osi. Näiteks roomiku lülisid ja muid väiksemaid osi.
Pildid:
http://foto.k-arvutisalong.ee/?valitudgalerii=75043

Tundub, et on tegemist tankiga BT-7. Kas keegi väidab sama või lükkab ümber?

tõlge punaarmee põhjarinde komandõri kindralleitnant Popovi päevakäsust Rohe lahingu kohta...

...8 armee tugevdamiseks antakse teie käsutusse 3 jalaväepataljoni, kaks patareid, rood tankide ja soomukitega ja merejalaväe pataljon. Lisaks...eskadrill ründelennukeid. Täiendus saabub ajavahemikul 25 kuni 26. juuli,
1941.

Rohe lahing Jõgevamaal oli üks suuremaid, kui mitte kõige suurem Eestis 1941. a. Prof. S. Vahtre sõnade järgi langes Lõpe küla põldudel toimunud võitlustes ca 500 punaarmeelast. Väeosa tõmbus umbkaitsesse. Kuna Rohe sild taganemisteel õhiti tuli 3 tankil liikuda Pedja kallastpidi vastuvoolu, kuni edasipääs muutus võimatuks.

Hea militaarmatka marsruut

Elan ise seal lähedal ja olen nii mõnigi kord isegi seda juttu vanemate inimeste käest kuulnud, et soos olla tank.

500 langenud punaväelast ja pea et kõige suurem madin... ot palju neid Tallinna kaitsmisel erinevate aegade ajaloolaste väitel osaleski

Mõned küsimused Abramisele:

tõlge punaarmee põhjarinde komandõri kindralleitnant Popovi päevakäsust Rohe lahingu kohta..

.
1. ega siinkohal mingi eksitusega tegu pole ? Mis see põhjarinde ülem Jõgevamaal toimunud lahingutesse puutus või 8. armeesse ?

...8 armee tugevdamiseks antakse teie käsutusse 3 jalaväepataljoni, kaks patareid, rood tankide ja soomukitega ja merejalaväe pataljon. Lisaks...eskadrill ründelennukeid. Täiendus saabub ajavahemikul 25 kuni 26. juuli, 1941.

2. Kuidas on nimetatud üksused seotud Jõgevamaal toimunud lahingutega ? Ausaltöeldes olen mõnevõrra segaduses - ehk selgitad seoseid ?

Rohe lahing Jõgevamaal oli üks suuremaid, kui mitte kõige suurem Eestis

3. Mille pooles suuremaid ? hukkunute, osalenud lennukite, tehnika või mille poolest ? Põhjendaksid ehk oma väiteid? Kui Sa tugined mingitele materjalidele või allikatele - ole hea ja viita.

1941. a. Prof. S. Vahtre sõnade järgi langes Lõpe küla põldudel toimunud võitlustes ca 500 punaarmeelast.

4. Kas lugupeetud professor viitas ka ehk mõnele allikale ? Mitte et ma julgeksin kahelda tema väites, vaid ma lihtsalt täpsustan.

Väeosa tõmbus umbkaitsesse.

5. Sellist asja pole olemas. Sõjanduses ma mõtlen. Vahest sobiks "ringkaitse" või mõni muu termin ...


Muuseas, Jõgevamaad kui sellist toona kas oligi ? Ehk ikka Tartumaa ?
Tänase Jõgevamaa territooriumil võeti vangi ca 10 000 meest - mis sellest 500-st siis taga nutta ?

Kui ma ei eksi, vedeleb tõepoolest 2 või 3 kirjelduse kohaselt BT tüüpi tanki kusagil Jõgevamaal ...

lugupidamisega
o

1. 8. armee sõjanõukogule saadeti Põhjarinde juhatuselt vastav käsk.
Vt. Voenno Istoritseski Zhurnal, 1992, Nr 4, lk 17,

2. Nimetatud üksused osalesid nn. Rohe, Tapiku ja Kaave lahingutes ja hajutati.

3. Ühes lahingus langenute poolest

4. Prof. Vahtre, s. 1926, on pärit Laiuse, Kivijärvelt. Väide on pärit tema endalt omavahelisest jutuajamisest.

5. OK, nõus, ringkaitsesse.

Oli Tartumaa, on Jõgevamaa. Oleneb missuguselt vaataplatvormilt asja ajada. Vangi võtma on üks asi, lahingus langema on miskit muud. Mina ei nuta neist 500 ühtegi taga ega ole kuulnud, et seda keegi siinkandis üldse teeb. Mida tõestab Rohe lahingu mälestusmärgi praegune seisukord.

PS. Praegusi metalli hindu arvestades ei vedele Jõgevamaal ühtegi tanki. Siin korjatakse kilukarbidki kokku ja viiakse metalli kokkuostu

Tere!
Kuule Oleeg, ole täitsa mees ja kirjelda kus need BT tankid 2-3 tükki Jõgevamaal vedelevad?
Ma läheks teeks mõned pildid, et teised foorumlased ka näha saaksid.
Tervitades!

Vastan vestluskaaslastele järgemööda.
Privaatvestluses Kõrvaltvaatajaga selgus tankide kohta teavet jaganud igati usaldusväärne allikas, kuid info tõesust peab aeg näitama. Seega pole fotosid mõtet pingsalt oodata - iga asi omal ajal.

Vastuseks Abramisele :
Sinu väidetega ei saa täielikult nõustuda.

1. 8. armee sõjanõukogule saadeti Põhjarinde juhatuselt vastav käsk.
Vt. Voenno Istoritseski Zhurnal, 1992, Nr 4, lk 17,

Olen antud materjaliga tuttav, kuid ka ülekontrollimisel ei selgu kuidagi nimetatud üksuste osalemine Sinu poolt nimetatud lahingutes. Vastupidi. Jutt on 8. armee kui terviku tugevdamisest ja agressiivsema taktika pealesurumisest.
Nimetatud üksused leidsid (tõenäoliselt) rakendamist hoopis Narva jõe ääres ja mitte Jõgevamaal.
Või on äkki kohalikud kirjeldanud merejalaväelaste osalemist ?

2. Nimetatud üksused osalesid nn. Rohe, Tapiku ja Kaave lahingutes ja hajutati.

Need "lahingud" on üles tähendatud kohalike elanike ja omakaitse mälu või mälestuste põhjal, kes ei omanud vähimatki ettekujutust sõdivate poolte sõjaplaanidest. Tegemist oli ühe ja sama lahingoperatiooniga.

3. Ühes lahingus langenute poolest

Mille alusel Sa nii väidad ? Küsin, sest ma ei tea kui palju langes neid näiteks Tartu lahingutes, Jõesuu, Tallinna jne lahingutes. Ma ei tea, et keegi oleks selliseid andmeid võrrelnud.

tervitades
o

Kõrvaltvaatajale,

Vene asjatundjad väidavad, et 1940. a kuulus hiljem Rohe lahingus osalenud 16. Ld koosseisu 16 tanki T-37. Seetõttu on põhjust arvata, et Sinu leitud roomikulülid kuuluvad T-37le.

Mis kostad...

Ma arvan et need tanki roomiku lülid on BT 7 omad !

BT-7 kõrvaltvaade....

http://www.zone.ee/mapla/Militaar/Retk/Bt7.jpg?2

Ja T-37 kilbid on hoopiski sellised !

http://www.zone.ee/mapla/Militaar/Retk/Kilp.jpg?2



NB: T-37 kilpidest on siin veel juttu !

http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=4737

2 tanki olid seal väga heas ja kaks oli põlema pistetud. Hiljem need koristati ära. Ühte tanki ratast tean mis on sealt ühe tanki alt pärit.
Osaliselt põlenud aga FULDA kiri oli loetav ja \550.

Abramis kirjutas:1. 8. armee sõjanõukogule saadeti Põhjarinde juhatuselt vastav käsk.
Vt. Voenno Istoritseski Zhurnal, 1992, Nr 4, lk 17,

See asi on ikkagi veidi segane. Miks ja mis õigusega andis Põhjarinde juhatus käske Looderinde koosseisus olevale armeele?

R.S. Irinarhov seletab seda segadust raamatus PRIBALTIISKI OSOBÕI, Minsk, Harvest Publishers, 2004 nii:

1. 22.juunil 1941 loodi Balti Erisõjaväeringkonna asemele Looderinne (Severo-Zapadnõi Front). Vt. lk. 3

2. 10 juulil 1941 võttis Riiklik Kaitsekomitee rinnete juhtimise tõhustamiseks vastu otsuse luua 3 suuna: Looderinde, Läänerinde ja Edelarinde Peakorter.

3. 11. juulil 1941 saabus nimetatud suundade staap Leningradi ja ühendas enda juhtimise alla Põhja- ja Looderinded ja Põhja mere ja Balti mere laevastikud.

4. 14. juulil 1941 allutati ülemjuhataja käskkirjaga Eestis võitleva 8. armee väeosad Põhjarinde alluvusse.( ibid. lk 431)

Vaimastvere ja Kärde vahel asuvas metsatukas oli olnud 70'date alguses vene tank alles.Tolleaegsed koolipoisid käinud seda uudistamaski.Seejärel sõjamasin "haihtus".Ilmselt viidi Nõuka ajal sulatusahju.Seda juttu kuulsin oma isalt,kes ka tol ajal seal koolis käis.

Teine legend räägib saksa "Tiger" tüüpi tankist,mis Endla rappa ära uppunud.
80'date alguses oli torn paistnud laukast; aastaid hiljem olla see vee alla vajunud.
Leitud hülsside ja laskemoona põhjal vene tank seal kuskil ringi kolistas.