www.militaar.net

Tere
Väike küsimus targematele enese harimise eesmärgil. Mis rajatistega on tegemist? Asusid Raadi lennuväljast natuke maad põhja pool. Pilt on pärit 48nda aasta aerofotolt.

Suurendatud pilti vaadates tunduvad olevat muldonni tüüpi ehituste asukohad. Nõukogude sõjajärgne kaart annab süvendite sügavuseks 1,5 m, asuvad lagedal, kõrgemas kohas, suure tee ääres. Mõõdud ca 8x20 m, kujult sarnased, aga paiknemine korrapäratu ehk ei ole planeeritud. Pakuksin 1944. sügis ja edasi mingi talvituva Punaarmee üksuse peatuskoht.

Punaarmee tankipataljoni positsioonid augusti lõpus - septembris 1944.

Seal võis olla paljugi, aga kindlasti mitte Punaarmee tankiüksuste positsioonid 1944. a augustis-septembris.
Ebatõenäoline, et fotol on enne 1944.a sügist toimunud tegevuse jäljed, kuna 26.08-17.09.1944 oli seal rindejoon, mis liikus veidi ühele ja teisele poole, vt kaartidelt:nõukogude kaardid 08-09.1944

Vallid lõhkematerjali hoiustamiseks välitingimustes?

Kas jutt käib Kõrveküla ja Vahi vahelisest alast? Seal asusid Sakslaste majutuspunkrid. Need punkrid mis asuvad praegu Narva mnt. ja Jõgeva mnt-st ühendavas teest Tartu poole, olid ühendatud kaitsekraavidega. Hetkel on alles jäänud ainult üks punkriauk(Tartu poolses teeservas). Väidetavalt peale Venelaste suurrünnakut sept 1944 leidsid kohalikud, koju naastes nendest punkritest, Eesti käisekilpidega mahalastud haavatud sõdureid mingi osa.

croman40 kirjutas:Seal võis olla paljugi, aga kindlasti mitte Punaarmee tankiüksuste positsioonid 1944. a augustis-septembris.
Ebatõenäoline, et fotol on enne 1944.a sügist toimunud tegevuse jäljed, kuna 26.08-17.09.1944 oli seal rindejoon, mis liikus veidi ühele ja teisele poole, vt kaartidelt:nõukogude kaardid 08-09.1944

Skeemil on neid kaks

retti kirjutas:Skeemil on neid kaks

Tunnistan, et ei mõista, mida on kaks, aga eelmises postituses andsin viite originaalkaartidele, mis võiksid olla täpsed. Lisasin fotodel olevate süvendite paiknemise.

Saksa kaardid vastavad neile, ainult on must-valged ja ei hakka lisama. Kindlasti ei olnud need süvendite asukohad sobivad Punaarmee tankiüksustele.

uudishimulik kirjutas:Kas jutt käib Kõrveküla ja Vahi vahelisest alast? Seal asusid Sakslaste majutuspunkrid.

Arvatavasti need nad olid, sest täpsemalt vaadates võib ühes kohas märgata plahvatuslehtreid, mis katavad süvendite piirjooni.

Mina vaatan neid rajatisi 17.09.1944 sakslaste tehtud aerofotol.

Saksa 1944. a. kaartidel ei ole antud kohas näidatud ühtegi üksust, v.a. juba rindejoonel sõdivad väeosad. Ainuke viide, mis võib olla abiks, on 01.03.1944 L. armeekorpuse kaardil tähistatud piirkond nimetusega väljaõppe (formeerimise)grupp ja allpool lisatud 12. Pz (soomusdiviis), see üksus oli lühikesel perioodil 1944. a. jaanuaris-veebruaris AOK18 alluvuses.
Muudest väeosadest võiks veel pakkuda nendesse majutuspunkritesse paari Rieberg-staabi poolt 1944. a. kevadel formeeritud üksust:
- piirikaitse suurtükirügemendi (ei saanudki üksuseks) ca 500 nekrutit, kes "paiknesid Tartu lähedal" ja
- 4 Petserimaa venelastest mobiliseeritud ehituspataljoni ca 2 tuhande labidasõdalasega, kes väljaõppeks 1944. a. aprillis "saadeti Tartu piirkonda".

croman40
skeemil ( mille autor kes iganes on ongi ) on kaks märget
- üks tankik. ja üks tankir.
on nad siis iganes kumma poole.

Ok, nüüd on selge.
Tegemist oli Saksa üksustega, tankikompanii 87. diviisi juures (ca 10 tanki), tankirühm Venti grupi juures (3 tanki), osalesid 04.09.1944. a. rünnakus nagu pildil näidatud. Mingit seost aerofotol näidatud süvenditega ei saanud neil olla.

17.09.1944 seisuga. Võibolla on millekski abiks?

Väga hea, sellised fotod on alati huvitavad, nii ka see.
Pildistamise aeg 17.09.1944 ja varjude järgi õhtul, s.t. Punaarmee rünnakulaviin on juba kohast üle läinud. Mustad jooned võiksid tähistada mõlema poole endist eesliini, seal on nähtav kaevikute paiknemine.
Saksa poolel olnud ehitised on terved ja tunduvad olema süvendisse rajatud puitmaterjalist? punkrid või oleks õigem nimetus barakid?, kaitstud väljakaevatud pinnasevalliga. Mingeid kindlustusi sakslased sinna ei arendanud ja lahingutes neid rajatisi ei kasutanud, muidu oleks olnud kõik puruks pommitatud.
Kuna 4 teepoolset rajatist on ristkülikuga tähistatult veel 1947. a. kaardil, võidi neid peale sõda edasi kasutada.

Akf retti mõtles vist niisuguseid tankide jaoks mõeldud kindlustusrajatisi, aga neid tehti eelnevalt, prognoositava vastase rünnakusuuna vastu ja kindlasti mitte suure rühmana koos.

Veelgi varasem aerofoto, kus need ehitised on tuvastatavad.