www.militaar.net

Minu vanaemal on mälestus:et ta käis kahe armeelasega väljas kuid
järgmine päev hõõruti talle nina alla:sa käid sakslastega.aga tegelikult oli ta eestlasega ja hispaanlasega
_____________________________________________________________

Vanaisa ütles et Franco saatis terve diviisi siia.Kas keegi teab midagi sellest üksusest(?) või Hispaania armee tegevusest Eestis

minu teada Leningradi all laostunud "Azul" diviisi riismed hakkati 1943 lõpus Rakvere alla koondama. Vist ka siin foorumil oli sellest juttu, kuidas Eestis olnud hispaanlased hakkasid mässama ning neid saadeti kiiremas korras tagasi Hispaaniasse. Tegelikult üks osa Azul diviisist oli jäänud ka peale 1943. a. lõppu Idarindele, kus Hispaania leegioni nime all tegi läbi ooberst Gracia Navarro juhtimisel kogu 1944. a talvekampaaniat ning seejärel alles märtsis 1944 läbi Eesti alustas oma teekonda Hispaaniasse.

tänud

harri13 kirjutas: Vanaisa ütles et Franco saatis terve diviisi siia.Kas keegi teab midagi sellest üksusest(?)

Kuna Hispaania oli kodusõjast räsitud, saatis Franco sakslastele idarindele appi vaid ühe diviisi, nn Sinise diviisi, mis moodustati vabatahtlikest. Seda diviisi rakendati Leningradi kandis lahingutes ning ta kandis ränki kaotusi. Hispaanlastel oli, muide, oma vorm, relvastus ning ka varustatus (toiduained jms), sakslaste omast erinev.

Vaata lisaks:
- http://www.feldgrau.com/InfDiv.php?ID=163
- http://en.wikipedia.org/wiki/Blue_Division

valdo kirjutas: Hispaanlastel oli, muide, oma vorm, relvastus ning ka varustatus (toiduained jms), sakslaste omast erinev.

Kuidas erinev? Kasutasid nad ju saksa univormi ja saksa relvastust!

http://bibliotecavirtualdefensa.es/BVMD ... d?id=31949 http://bibliotecavirtualdefensa.es/BVMD ... d?id=31946 http://bibliotecavirtualdefensa.es/BVMD ... d?id=31948
Koht võiks vist Lehtse olla?

Mis puutub hispaania vabatahtlike toitlustamisse, siis vähemalt Grafenwöhri õppelaagris anti neile küll Saksa armee toiduratsioonist erinevat toitu. Välja käidi isegi oliiviõli, mis kodus oli paljudele vaestest peredest pärit poistele liiga kallis olnud.
Suitsud olid sealgi saksa omad, jah. Ja just need hispaania musta tubakaga harjunud meestele ei mekkinud.

Mis puutub Lehtsesse, siis sealsele surnuaiale maeti 13.märtsil 1944 kaks samal päeval surma mõistetud ja ülespoodud hispaania vabatahtlikku.Need olid Orensest pärit, eraelus kelnerina töötanud Raul Perez Perez ja 1923.a. Segovia provintsis sündinud Fransisco Tomero Alarcon. Mõlema mehe süüdistus oli sama- nad olid deserteerinud kavatsusega vaenlase poole üle joosta ning esimene neist oli just rindejoone ületamise katsel kinni võetud.
Kuna seesamune Perez oli saadetud Venemaale alles oktoobris 1943 (seega pärast Mussolini vahistamist Itaalias, mis hispaanlastele tundus sõja murdepunktina) ja deserteerinud pärast 11-päevast rindelviibimist, võib arvata, et ta nimelt ülejooksmise mõttega vabatahtlikuks astuski. Muide, tema Barcelonast pärit "võitluskaaslane", kellega koos ta deserteerus, jõudiski üle rindejoone.

Lehtses ei ole kalmistut, lähim on Tapal. Üles ei poodud kedagi, maha lasti Perez Perez, Alarconiga juhtus vist midagi muud (dokumendid lubavad nii arvata). Kõik see ei toimunud Lehtses vaid Pruuna mõisas (Andruse viimasel pildil peahoone põhjapoolne tiib näha). Mahalastut ei maetud Lehtsesse ega Tapale vaid Pruuna mõisa pargi tagumisse äärde, kust ta on praeguseks ära viidud. Muidu kõik täpne.