www.militaar.net

Inimene õpib kuni elab. Täna jälle õppisin. Läksin 6. klassis käiva tütrega vaidlema teemal "metalliaeg".

Mina väitsin, et sellist asja ei ole olemas. On pronksiaeg ja rauaaeg, ja need võivad jaguneda veel perioodideks.

Tema tõi välja õpiku (Vanaaeg, I osa, autorid Kõiv ja Piir), kus on peatükk "Metallide kasutamine", mille esimene allpealkiri on "Metalliaja algus". Sissejuhatavas lõigus defineeritakse, et "Algas metalliaeg, mis kestab tänaseni."

Googeldasin selle peale metalliaega, kasutatakse kohati terminina. Aga...

Kõige asjalikum teos sel teemal oli Valter Langi "Baltimaade metalliaeg", kus ei defineerita metalliaega kui mõistet. Perioodi. Õppematerjal koosneb peatükkidest, mis on liigendatud erinevate pronksi- ja rauaajastute perioodide kaupa.
http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.pdf

[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 - defineerib: metalli|aeg - arheol pronksi- ja varane rauaaeg.
http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=metalliaeg

Lang läheb oma õppematerjalis juba kaugemale kui varane rauaaeg.

Veel tuleb välja palju viiteid online õppematerjalidele, mis ilmselt on loodud sama (või sarnaste) õpikute kasutajatele.

Mul igal juhul tekkis küsimus, et mis on metalliaeg ja kuidas seda peaks piiritlema ja õpetama? Mingi uus ja arenev teooria? Kuidas leiab käsitlust teistes keeltes?

Britannica räägib midagi teemal "Metal ages" (metallide ajad?), mis oleks siis pikem periood. Nende def järgi 3. kuni 1. aastatuhandeni e.m.a. Mis siis koosneb neist konkreetsete metallide aegadest.
https://www.britannica.com/topic/histor ... Metal-Ages

Mida siis ikkagi 6. klassis õpetatakse? Ajalugu või mingit jama? Tekib tunne, et võiksin ise hakata õpikuid kirjutama.

Mina olen alati arvanud, et metalliaeg = pronksiaeg + rauaaeg. Vaseaja kohta pole kindel. Pole selle üle eriti mõelnud, tundus väga intuitiivse terminina kogu arheoloogia kohta pärast kiviaega.

Ma kahtlustan, et Eestis jäi vaseaeg vahele, vist esimesed metallesemed siinmail olidki pronksist.

Nojah, sest päris vaseaeg tähendab vase sulatamist, mitte mingit külmsepistamist.

No tegelikult minu huvi oli, et kas keegi kusagil on kirjutanud lahti selle "metalliaja" nimelise ajastu mõiste? Mida see tähendab ja miks see parem on, kui rääkida konkreetsete metallide järgi ajastutest? Nagu klassikaliselt tehtud on. Ja mida veel lühemateks perioodideks tükeldada on peetud vajalikuks.

Langi materjali puhul on see lihtsalt teose (õppematerjali) pealkiri. Mis sisu arvestades on ju OK. Aga mõistet ta ei ava.

See kooliõpik aga läheb täiega üle võlli, väites et metalliaeg kestab tänaseni. Mis on jama, ja õpetajad peaksid punase pliiatsiga selle lause läbi kriipsutama, enne kui raamatu laste kätte annavad.

Tundub küll, et jutt kisub rohkem "nutt ja hala" teemaks, aga äkki on kusagil see teema natuke lahti kirjutatud. Peale 1-lauseliste selgituste, mis kohati lähevad vastuollu, et kui pikk see on ja mida hõlmab.

Materjalinimelised ajad on ikka arheoloogia, st. esiajaloo perioodid. Kui algab kirjutatud ajalugu (antiikaeg, keskaeg, kuidas kuskil), siis ei räägita enam mingist rauaajast. Kuigi sisuliselt jah rauaaeg kestis lähiminevikuni ning praegust võiks juba nimetada varaseks tehismaterjalide ajaks.

Ingliskeelses kultuuriruumis on "metalliaeg" ammu kasutusel, näiteks https://www.britannica.com/topic/histor ... Metal-Ages

Täiesti mittepuutuvalt metalliaega - aga sisuliselt täpselt samasse ...
Üks tänapäevane eesti teadlane sai hiljuti rannarahva pöördesse(kes kuidas) terminiga - jõelest.

Kriku kirjutas:Materjalinimelised ajad on ikka arheoloogia, st. esiajaloo perioodid. Kui algab kirjutatud ajalugu (antiikaeg, keskaeg, kuidas kuskil), siis ei räägita enam mingist rauaajast. Kuigi sisuliselt jah rauaaeg kestis lähiminevikuni ning praegust võiks juba nimetada varaseks tehismaterjalide ajaks.

Ingliskeelses kultuuriruumis on "metalliaeg" ammu kasutusel, näiteks https://www.britannica.com/topic/histor ... Metal-Ages

eee, selle Britannica viite panin ma ka oma esimesse posti. Juba loetud. Ja seal on juttu AEGADEST (AGES, mitte AGE)

Ajaloo periodiseerimine, sellel vanal, veel nõuka ajal koolis õpitud moel, on veel täiesti üleval ning õigeks peetud vikipeedias. Screenshot sealt.

Ei viitsi praegu otsida, kuidas Britannica ajalugu periodiseerib.

Ma saan täiesti aru, et teatud tehnoloogijad annavad mingid uued võimalused ka ühiskonna ja sotsiaalpoole arenguks. Ja tihti on näiteks vask vs pronks vs raud arengu määrajaks hoopis geoloogia või geograafia. Kes mida kätte sai ja töötlema õppis. Ühiskondlikud muutused toimusid metallist hoolimata.

Aga kui selliseid asju hakatakse kooliõpikutesse kirjutama, siis ma eeldan, et keegi on ikka teema kuskil akadeemilisemal tasemel lahti kirjutanud.

Vabandust, oli meelest läinud.

Mitmus on inglise keele komme. Sealmaal räägitakse ka näiteks perioodist "Dark Ages" https://en.wikipedia.org/wiki/Dark_Ages_(historiography) , mis on umbes sama kui varakeskaeg. Sellest ei tasu mingit sügavamat tähendust otsida.

3-osaline Thomseni periodiseering kehtib loomulikult endiselt, "metalliaeg" on ühisnimetaja kahe viimase perioodi kohta.

No seal Britannica artiklis on see siiski suht hierarhiliselt sõnastatud.

Britannica kirjutas:This has traditionally been defined as the Metal Ages, which may be further divided into stages, of approximate dates as shown: the Bronze Age (2300–700 BCE) and the Iron Age (700–1 BCE), which followed a less distinctly defined Copper Age (c. 3200–2300 BCE).

Metalliaja kasutamise osas eesti keeles vist sain vastuse kätte. Aitähh!

On siiski "nutt ja hala" teema. Kas me siis sellist vanaja õpikut tahtsimegi?

Vaata veel "Eesti ajalugu" ka. Lk. 161 argumenteerib Lang, et metallide vähese kasutuse tõttu võib Eestis pronksiaega ja eelrooma rauaaega kokku nimetada varaseks metalliajaks. St. olulisem kui konkreetsed metallid on kohaliku rauatootmise algus ning "metalliaeg" võimaldab selle sees tekitada teistsuguseid periodiseeringuid kui eri metallide järgi.

Siiski ma arvan, et suur osa autoreist kirjutab kas pronksi- või metalliaja algusest traditsioonipõhiselt, st. kasutades neid termineid, millega nad rohkem harjunud on ning ei mõtle selle juures liialt nüanssidele.

Tegelikult võiks tervet inimkonna ajalugu nimetada metalliajaks. Vähemalt alates sellest hetkest, kui üks inimese eellane avastas, et raudmeteoriiditükk on parem kui harilik kivi või siis märkas, et kui kullakamakat kahe kivi vahel taguda, saab sellele teise kuju anda. Tutanhamonil nt. oli rauast pistoda, kuigi tänapäeval käsitleme seda perioodi pronksiajana. On isegi pakutud, et see võib olla tehtud Kaali meteoriidi tükist.

Ole nüüd, ka homo sapiens sapiensi kiviaeg on ikka kümneid kordi pikem. Ja metalliaeg tähendab ikkagi metallurgia aega, mitte külmsepistamist.