Trummi väljatoodud kriitikast on kaks esimest täiesti vaieldav.
1. Kui paneelmaja kokku variseb siis 99% juhtudest jääb õõnespaneelidest ja tugevdamata keldrilagi terveks. Kui varing hakkab kuskilt kõrgemalt siis isegi esimene korrus ei varise maatasa.
Siin on üks iseloomulik video Tapalt kus kaitseväelased paneelmaja trossidega alla tõmbavad. Teise korruse kõrguselt ja isegi esimene jääb osaliselt terveks. Keldrist rääkimata.
https://www.youtube.com/watch?v=hS4ciPmiZdYKusjuures neid maju ei üldse lihtne varistada. Üks eesti kaitseväe hukkaläinud katsetus, kui õigesti mäletan tuli lõpuks ikka ekskavaator ja tiris allaejäänu maha. Minuarust jäi püsti sellepärast et kõik laengud lõhkesid samal ajal. Üldteoreetiliselt peavad need juhtuma viitega ja maja tuleb tasakaalust välja viia et ta enda raskuse all kokku variseks.
https://www.youtube.com/watch?v=zRC9fY90SGA9-korruselised ei varise sugugi lihtsamalt ja mida kõrgemalt varistada seda rohkem korruseid püsti jääb. Kui Trummi tuumasõda ette kujutada, õhus plahvatusega, siis suurem osa paneelmajast variseb kokku küll. Arvestama peab, et iga korrus mis kukub tekitab täiendava takistuse ja isegi kui 5-kordsel majal lähevad kõik viis korrust jääb keldri peale 4-5 meetrine täiendav kaitsekiht.
Tavasõda ja lennukipommi otsetabamus võib olla ohtlikum. Suurtükist või tankikahurist summimine jällegi üsna edutu sest need löövad ainult auke tubadesse.
2. Tulekahju ei ole päris õige Dresdeni tuletormiga võrrelda sest neis paneelmajades polegi eriti põlevat materjali. Parkett või laudpõrand põleb ära , mööbel ja raamatud kellel neid on. Katuselt bituumen kah. Vahelaed ja seinad on betoonist. II MS aegsed elumajad olid klassikaliselt tellisest ja kogu sisu heast kuivast puust. Eestis kasvõi staliniaegsed korrusmajad mida kõrgete lagede tõttu hinnatakse. Niipalju kui ma ned olen torkinud on nad laotud tellistest aga kõik siseseinad ja vahelaed on puhas puit. Kui selline pommitamisel põlema läheb tekib kohe korstnaefekt ja keldris läheb päris palavaks. Lisaks kukub põlenud või kuuma saanud tellissein erinevalt betoonseinast päris lihtsalt iseenesest kokku ja annab tulele ainult hoogu juurde.
3. Sissekäigud ja õhuvõtukohad on jah murekoht. Neil mida ma olen näinud ja varjendiks on nimetatud on õhuvõtukohad hoonest tükk maad eemale viidud. Isegi me koolis oli. Sissekäik oli jah enamasti hovne seest ja kui maja kokku variseks siis sealkaudu enam käima ei pääseks. Samas ongi õhuvõtukanal mõeldud varuväljapääsuks (või sissepääsuks) ja inimene mahub sealt üldjoontes läbi. . Mõni kanal on niisugusena ehitatud et kummargil saab ka liikuda.
Muidugi kõikide tsiviilkaitseõpikute järgi mindi varjendisse enne pommitamise algust ja siis kui vaikseks jäi pidid tulema päästesalgad neid koopaid lahti kaevama.