Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
lugeja
Liige
Postitusi: 34
Liitunud: 15 Nov, 2005 16:09
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas lugeja »

Lemet kirjutas: Näiteks 27 kooli keldris oli rauduksega suletav rajatis täiesti olemas. Poiste tööõpetusklassi kuuluv üuidutreimise pingid oli seal sees. Huvitava momendina võib märkida, et uuel ajal peale vana koolihoone mahapõlemist ehitatud uues koolihoones ei pidavat enam mingit kohta varjumiseks olema...

See oli vana koolimaja nõukaaegses osas siis? Uues osas ei onud arvatavasti seepärast et ehitati nö modernse plaani järgi.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Lemet »

Mitte nõukogude, vaid eestiaegses osas. Trepist alla, paremale ja enne sööklat. Kettaga rauduks. Järgmiseks oli söökla.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Nõuka praktikas nimetati kõiki rauduksega keldreid varjenditeks. Tegelikkuses enamik neid paneelmajakeldreid olid siiski lihtradiatsioonivarjed, piiratud ülerõhu taluvusega. Või varjendid, mis enam klassifikatsiooni alla ei läinud - 50-60ndatel võidi ehitada mida iganes.

Varjendi raudbetoonkonstruktsiooni võib igaüks imetleda Rannamõisa tee ääres, endise tehase Teras õuel. Seal asub selline poolmaaalune varjend, mis dokumentides figureerib kui klass III.

See on valatud 50 cm paksusest päris sinisest betoonist, nii lagi kui seinad. Kas see on ka pinnase all olnud või mitte ei tea. Antud varjend on muidu mitte kõige kangem, 1980ndatel ehitatud olid klass II; need olid veel rängemast betoonist, nt Estoplasti oma (mille ehitasid soomlased), tundus olevat lausa 1 meetri paksuse laega.
Manused
Vaade varuväljapääsule tehase poolt.jpg
Vaade tehase poolt.jpg
Peasissekäik tehase poolt.jpg
Viimati muutis Kapten Trumm, 07 Veebr, 2022 10:44, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Pilt seinast kah.
Lisatud loetelus on antud objekt eelviimane.
Õismäel üksainus varjend oligi muide (mida varjendiks nimetati).
Nagu sellelt seina pildilt näha võite, seal konstruktsioonis mingeid vene õõnesplaneele või vundamendiplokke ei kasutatud, konstruktsioon on valatud kõrgekvaliteedilisest raudbetoonist, kõigepealt põrand-vundament, siis seinad ja lõpuks lagi peale. Saalungid olid toonaste kommete kohaselt tehtud kohapeal puidust.

Ma olen praktikas sellist 0,5 m paksust keldriseina valanud, ise saalungite tegemise unustasin kohe (laialivajumise oht+väga suur töömaht) ja tegin seda PERI
rakistega (need andsid muidu ka paaris kohas järgi, kus tõmmitsaid ei saanud päris õigesse kohta panna).
Manused
Varjendud Mustamäe, Haabersti ja Pirita 1995.jpg
Varjendi sein.jpg
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Antud varjendiklass (III) vastupidavus tagab 500 kilotonnise õhuplahvatuse (1,7 km kõrgusel) korral varjendi terveksjäämise alates 700 meetrist (ja kaugemal) epitsentrist (ülesurve antud kohas on ca 2 bar). Mingid vundamendiplokkidest laotud asjad muutuvad taolises kohas lööklaine toimel kiviräbuks.

Üks tüüpne nõuka paneelidest korrusmaja hävib sellises kohas nii, et selle koha tuvastamiseks tuleb hakata vundamendiplokke välja kaevama, muidu näha pole enam midagi.

Tugevust ei taga ainult lae ja seina konstruktsioonid, vaid need on küllalt tihedalt ka toestatud, näiteks kahe seina vahel on tugev vahesein, lae all on jämedad tugipostid jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2619
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas vanahalb »

Kapten Trumm kirjutas:Antud varjendiklass (III) vastupidavus tagab 500 kilotonnise õhuplahvatuse (1,7 km kõrgusel) korral varjendi terveksjäämise alates 700 meetrist (ja kaugemal) epitsentrist (ülesurve antud kohas on ca 2 bar). Mingid vundamendiplokkidest laotud asjad muutuvad taolises kohas lööklaine toimel kiviräbuks.


Ei tule kohe silma ette et mida peaks Eestis 500 kilotonnise pommiga tampima. Hiroshimas oli umbes 20 kilotonni ja linn ise suuremalt jaolt paberist. Betoonhooned jäid püsti.
Vundamendiplokkidest varjendid (kasvõi elumaja kelder) ei muutu sellisel juhul sugugi mitte kiviräbuks. Isegi maapealsed ei muutu sest kuskil 4-6 m pinnast on külgedelt künkaks aetud ja lööklaine pühib sellest üle. Pigem hakkavad sellise maapealse ja püstloodis seintega betoonpunkri seinad nõtkuma.

Huvi korral võib muidugi terve linna maa alla graniidi sisse õõnestada aga traditsioonilised küsimused on et milleks ja kes maksab.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Endiste tsiviilkaitse funktsionäride meenutuste kohaselt pidi Tallinna tabama kaks 200 kilotonnist laengut. Trikk on aga selles, et USA mandril asunud raketid polnud nii väikeste laengutega, et need pidid siis vist olema keskmaaraketid Euroopast või siis raketid allveelaevadelt Atlandil. Ehk üllatuse korral oli eelhoiatust max 10 minutit.
Ikka suht maatasa oleks tehtud, paneelika keldris oli ellujäämise võimalus ehk äärelinna kandis.

Arvestades, et 80ndate keskpaigani oli nomeklatuurile mõeldud varjend see, mis asus Rannavärava bastioni all, siis üks tõenäoline epitsenter oleks olnud Tallinna sadama piirkond ja see bastion oleks hävinud koos nomeklatuuriga. Teine bastionivarjend asus endise KL peastaabi hoone vastas, kes sinna pidid minema, kahjuks ei tea.

Need vanad bastionid oleks tõsisema mõjutamisega surmalõksuks saanud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Kapten Trumm »

200 kT õhuplahvatusega Tallinna sadama kohal ulatub paneelmajade kokkuvarisemise piir (0,2 bar) Rahumäe, Väike-Õismäe, Pirita ja Mõigu jooneni. Üheainsa plahvatuse siis. Akende ja katuste lendamise piir ulatub Harku, Männiku ja Püünsi jooneni. Tulekera läbimõõt on umbes 1 km.

Nomeklatuurne punker Rannavärava bastinis tõenäoliselt hävib (ülerõhk mitu bar, temperatuur selline, et aurustub).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Peeter »

Teen siia ääremärkuse: Tartu Kaugpommitajate pesa oli kui mälu ei peta mingites tähtsamate ja olulisemate tuumalöögiga hävitatavate NSVL-i/NA Euroopa-osa objektide edetabelites teise kümne algusepoole positsioonil. No nii 12.-15. Tuumapauk oli modelleeritud olema umbes Raatuse tänava kohal õhus mõnesaja meetri kõrgusel, umbes Narva mnt ja Pika vahelise lõigu kandis. Modelleerimisel arvestati, et kui ümber linna ring joonistada, siis esimest eluvormi võiks hakata otsima näiteks lõunasuunal no nii umbes Nõo ja Elva vahelt Tõravere kandist... Tartu lenduritel oli tegevusplaaniks oma lennukitega üles saada, lahinguülesande täitmiselt naasmine Tartusse ei olnud planeeritud arvestusega, et piirkonda tõenäoliselt enam ei ole. Räägiti, et tõenäoliselt just selle arvestuse pärast ei panustatud veneajal eriti Maarjamõisasse. Ehitati uued ja suured haiglad ümber Tartu. Põlva, Võru, Viljandi, Jõgeva, Valga. Oma teeninduspiirkonna elanike jaoks olid nad muidu jõhkralt ju üledimensioneeritud. Arvestati eest leitavate ellujäänute hospidaliseerimisega ringis ümber asetsevatesse haiglatesse.
Kui meie (eestlased, 10.kk jt.) tegime 80ndate alguses tõsimeeli ja tõsiste nägudega stopperitega vatimarlisidemetega evakuatsiooniõppusi kooli keldritesse ja muud taolist, siis kohe vahetult meie kõrval asuvas venekoolis (4kk jt.) asi nii tõsiselt ei läinud. Need poisid (ja ka söakamad tüdrukud) kellede isad lennuväljal teenisid, ütlesid avalikult välja mida isad edasi käskisid öelda selle jama kohta: "Jätke see lolli mängimine, kui tõesti sõda peaks pihta hakkama, siis meil siin Tartus võtke lihtsalt valge lina omale ümber, muud pole enam siis vaja..."
Siinsesse teemasse: kui arvestati sellise pauguga, siis pidi ka variendi ehitama ja varustama korralikult (kui ikka oli soov ellu jääda) ja tsiviilkaitse reaktsioonikiirus pidi kah tasemel olema, muidu oleks ju kõik suht mõttetu sagin ja ressursiraiskamine. Loomulikult olulistele inimestele- nomenklatuurile ikka! Lihtrahvale (mittevajalikud untermenschid), sh koolilapsedki, jäi lõbu vatimarlisidemetega töökoha või kooli keldrikorrusele joosta.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tartu tsiviilkaitse korraldus oli sarnane Tallinnale - varjendid suht väikse arvu kohtadega olid ette nähtud tehastele/asutustele, kes pidid linna jääma. Neid Tartu varjendeid on ka meedias kirjeldatud. Enamik varjendikohti oli tööstusele, mis pidi edasi töötama, varjendi olemasolu pidi siis inimesi säästma ning tagama moraali sõjaolukorras, et kaader laiali ei jookseks.

Tõsi - et osa sellisest kaadrist oleks tõenäoliselt surma saanud ikkagi, sest varjendid olid arvestusega, et antud kohas töötavate inimeste arv x 2. See oli seepärast, et kui rünnak juhtub kahe vahetuse vahetumise ajal, siis mahuvad mõlemad. Kui töö käis kolmes vahetuses, siis pääsenud oleks 1-2 vahetust, kel oli õnne töökohas olla. Või elasid piisavalt ligital. Arvan, et töökohas ööbimine oleks siis väga moes olnud.

Suurte haiglate asumine suurest keskustest eemal võib olla seletatav asjaoluga, et inimesed oli plaanis ohu korral evakueerida eemale ja kui Tartu elanikud evakueeriti Elvasse, siis loogiliselt pidi ju arstiabi ka järgi tulema.

Lennuvälja seisma panekuks ei ole seda tingimata vaja aurustada koos ümbritseva linnaga, selleks piisab 10 kilotonnisest pommist kesk stardirada. Kui hävitajaid võis veel veoauto slepis kuskile maanteele tehtavale ajutisele rajale vedada, siis raskepommitaja poleks isegi väeosa väravast välja mahtunud.

Eesti kohta arvan siiski, et siin võis koht nr 1 olla Tallinna lähedal Laagris asunud õhukaitsediviisi juhtimispunkt ja üks Tallinnale mõeldud pommidest küllap sinna pidigi minema. Selle hävitamine tekitaks Euroopast tulevatele USA ja GB tuumapommitajatele vaba koridori Venemaa keskusteni (nende lennutee oleks siit just üle läinud).

Vatimarliga keldrisse jooksmine siiski oli toona plaan B. Plaan A oli elutähtsad töötajad varjendisse, ülejäänud rahvas aegsasti maale evakueerida. See, et juhtimispunktid on kõige kindlamad varjendid, polnud ainult NSVL-s nii, vaid üle maailma. Võrrelge USA presidendile pakutavat selle keldrikohaga, mida pakuti Washingtoni tavainimesele - vahe on veel hullem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Peeter »

Trumm sa jätad arvestamata, et väga oluline oli, et siit ükski lennuk õhku ei tõuseks. Tartu märgid olevat olnud Nato baasid ja muud olulised objektid Taanis ja Põhja-Saksas. Lennuväli hävitatakse kaugelt tummaraketiga esimese laine teises reas. Alles seejärel või samaaegselt hakkame vaatama kuidas meie lennukid sinna sisse saavad. Minu mälu järgi Tallinnat/Laagrit ei olnud selles loetelus. Eestist oli see üks objekt, kui olulisim lennuväli Euroopa selles osas. See kõik millest sa siin räägid, on eelevakueerimine. No olukorra eskaleerumise eel, aga elu ja tööstus ja tootmine peab edasi toimima ju. No ei hakka sa kõiki Elvatesse ja Puhja krst veel kolitama ju? Ja siis päevaks Tartusse tööle tagasi?. Seal neis pole ju Tartu suuruse linna evakueerimise jaoks elamumassiivegi? Elu jääb nii nagu on, ja kui sõda algab, siis kannatavad ka tsiviilid, kui mingi objekt hävitatakse koos oma staabi ja linna ja transpordi jmt komplektis, siis nii on.. Ja kui ikka tuumasõda algab siis on aega juba nii vähe, et ei jõua sa Lõunaka ringinigi enam ammustki siis Elvasse. Arvesta, et nende relvadega mängides oli asi konkreetne: kes keda, jäid hiljaks, siis sind polnud enam. Täpselt samamoodi, nagu oleksid siit startinud lennukid oma rakettidega seal. Jääd nende stardi/pesa hävitamisega hiljaks, siis pead juba meeletult kõiki muid instrumente kasutama, et nende raketid su maad segi ei pööraks. Rõhk mõlemal poolel sõnal ENNETUS, see tähendab, et peale sellist otsust kuskil vastaspoole staapides aega kellegi evakueerumise korraldamiseks enam pole.

Pole meie asi enam jageleda, aga fakt jääb faktiks, et nüüdseks on selgunud, et mõlema poole plaanides oli arvestus, et see piirkond sõja esimese etapis hävitatakse. Venelaste plaanides oli jõuda enne seda lennukitega üles lipsata, ja Nato plaanides oli arvestus, et "tühjagi nad lipsavad!" Eeldades, et tuumarelvad hoiustati väljaspool lennuvälja (Lohkvas) andis see eelise Natole. Olukorra eskaleerumisest oleks andnud infot nende eelpaigutamine lennuväljale. (Selleks oleks pidanud keegi sellist tegevust jälgima siis ju? Kas ehk keegi neist, kes kõva häälega rääkisid, kuidas nemad parteis tegelikult õõnestasid venekorda?).
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Kriku »

Kas seda õppuste käigus vahel ei tehtud?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tartus asus raskepommitajate diviisi üks polkudest ja diviisi juhtkond+staap. Üks polk asus Valgevenes ja üks polk Novgorodi lähedal (võibolla asub ka täna).
Lennuväljadena on kõik kolm samatähtsad (igal asusid samad lennukid), lihtsalt Tartus asus ka diviisi lahingujuhtimine, mis on samapalju väärt kui üks polk. Või rohkemgi. Kui käsku ei tule, siis lennukid ei lenda kuskile. Diviisi komandör oli kindralmajor Dzohhar Dudajev, kellest sai hiljem Tsetseenia president.

Pole meie asi enam jageleda, aga fakt jääb faktiks, et nüüdseks on selgunud, et mõlema poole plaanides oli arvestus, et see piirkond sõja esimese etapis hävitatakse. Venelaste plaanides oli jõuda enne seda lennukitega üles lipsata, ja Nato plaanides oli arvestus, et "tühjagi nad lipsavad!"


Sellisele objektile oleks antud löök Saksamaal asuvate keskmaarakettidega, mis ei lenda siia kauem kui 10 minutit. 10 minutiga ei lenda raskepommitajate polk mitte kuskile.

USA-s harjutati seda balletietenduse täpsuseni ja ikkagi oli teada, et sedasi saab pageda mandritevaheliste rakettide eest, kuid USA ranniku ligidalt allveelaevadelt lastu puhul oli see kahtlasevõitu. Küsimus pole mitte ainult õhkutõusmise ajas, vaid ka lennuväljast piisavalt kaugele jõudmiseks, sest vastane puistab selliste objektide puhul ka tõenäolised lennukite eemaldumisteed õhuplahvatustega üle. Tuleb üks 6 lõhkepeaga rakett, üks tabab lennuvälja ennast ja ülejäänud 5 tõenäolist äralennumarsruuti teatud vahedega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kriku kirjutas:Kas seda õppuste käigus vahel ei tehtud?


Seda protsessi nimetatakse valges ilmas MITO (vt netist B-52 MITO), meil nimetati seda kirjanduses "raskepommitajate grupistardid". Lennukid stardivad üksteise sabas tõeliselt väikeste vahedega, väga ohtlik viis, kuna teise lennuki sabas on palju turbulentsi ja mootorite heitgaase, mis võivad järgmise lennuki mootorid seisata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

Postitus Postitas Kriku »

Vabandust, pidasin silmas pommide Lohkvast kohale vedamist.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist