www.militaar.net

Kuidas kogemused on kaasfoorumlastel, kui paljudel nõuka-aegsetel korrusmajadel olid üldse varjendid?
Ise elan Allika 1 Keila, 40 korteriga silikaattellistest maja, kolm trepikoda. Vähemalt kahes otsmises trepikojas asus keldrikorrusel varjend, ühes otsas oli seal ka saun ja teise oli tehtud jõusaal. Mõlemast viis välja kitsas tunnel, mis lõppes maja vundamendi kõrval nii meetrikõrguse betoonist jurakaga, millel oli peal terasplaadist luuk.
Ühes otsas on ka säilinud kahesüsteemne ventagregaat - töötas nii elektriga kui selle puudumisel sai ka vändaga ringi ajada.
Muide, kunagi Soomes komandeeringus käies majutati meid tehase varjendisse, väga viisakalt oli sees saunaga korter, ainult mobiil ei levinud kohe üldse. Neil vist on mingi seadus lausa, mis kohustab varjendeid tööstushoonetesse ehitama?

Seda on põhjalikult lahatud tsiviilkaitse teemas: viewtopic.php?f=68&t=38109&hilit=%2Akodanikukaitse%2A

Nagu korüfeed siin silmagi pilgutamata väitsid, olid kõik sedasorti ehitised mõeldud ainult ja eranditeta nomenklatuurile...ja tegelikult polnud neid olemaski.

Kunagi vene ajal nägin Jõgeval ühe väiksema maja esikus silti: "Tuumaohu korral varjuda Sakkarti tn (numbrit ei mäleta)." Ilmselt oli seal mingi korrusmaja ja selle keldris pidi midagi olema. Kuna tuumaohtu polnud, siis vaatamas ei käinud.

Pärnus oli 70-ndatel kindlasti selle maja all - https://www.google.ee/maps/@58.3848766, ... 312!8i6656

Sellele küsimusele vastamiseks peab teadma NSVL tsiviilkaitsevarjendite nomeklatuuri.

Tunti kolme liiki taolisi ehitisi:
1. varjendid (vene keeles ubezisje) - tuumarelva otseste mõjude (sh lööklaine) üle elamiseks. Olid üldiseks tarbeks 5 klassi erineva ülerõhu taluvusega ja gammakiirgust nõrgendama toimega. Need pole üldjuhul korrusmaja keldris. Ülerõhu kandvus 0,5-5 bar. I klass/5bar/5000 korda oli tõenäoliselt meil see nn Kose parteivarjend.

2. lihtradiatsioonivarjed (prosteisshe protivoradiatsionnoe ukrõtie) - mõeldud on tuumasaastest lähtuva kiirguse eest kaitseks. Harilikult selleks seadmestatud keldrikorrused (tolmufiltriga ventilatsioon, vesi ja WC-d keldris). Neid oli vaid üks klass A-200. Lööklaine taluvus piiratud (0,2 bar) ja vähendas ioniseerivat kiirgust 200 korda.

3. varjendiks kohandatavad ehitised. Siin võis olla mida iganes, kaevanduskäikudest maa-aluste garaazideni. Kuid enamasti see "kohandamine" neid varjendiks ei muuda.

Segadust võib tekitada veel see, et eksisteeris 2 tsiviilkaitseplaani - kui olukord läheb (NSVL) plaani päraselt ja kui vastane üllatab. Plaanipärasel juhul oleks sihtmärgiks peetavatest linnadest kõik peale hädavajalike inimeste evakueeritud ohutusse kohta. Kui vastane üllatab (ja evakuatsiooni ei õnnestu teha), oli tõesti nähtud ette varjumine igale poole, mis vähegi sobis.

Meil levitatav jama, et Tallinna elanik pidi vesinikupommi ootama Mustamäe paneelmaja keldris, on täielik jama.

Et siis mis mõttes jama? Mäletan, et tsiviilkaitseõppus tähendas seda, et vati-marlimask ette ja kooli keldrisse. Kust kohast oleks need sinu kirjeldatud üüber-varjendikohad kõigile tallinnlastele võetud, kui asi oleks kätte tõsiseks läinud? Needsamad tallinnlased olekski seda vesinikpommi oma paneelmaja keldris oodanud, sel lihtsal põhjusel, et sovjeediaegne "ilukirjandus" ei vastanud paraku tegelikkusele. Eduraportöörlus - "you know"

Ega siis nõuka aegne tsiviilkaitse näinud ette elanikkonna päästmist ja selleks sobivate varjendite ehitamist (kui siis vaid paberil ja plaanides). Partei ja valitsus ning aparatšikud tuli päästa, ülejäänud vaadaku ise kuidas saavad. Kui aega oli kupatati rahvas linnadest maale, kui aega netu eks siis läheb nagu läheb. Inimfaktor pole selles imeriigis kunagi pingerea eesotsas olnud - küll baabad sünnitavad uued...

Walter2 kirjutas:Ega siis nõuka aegne tsiviilkaitse näinud ette elanikkonna päästmist ja selleks sobivate varjendite ehitamist (kui siis vaid paberil ja plaanides). Partei ja valitsus ning aparatšikud tuli päästa, ülejäänud vaadaku ise kuidas saavad. Kui aega oli kupatati rahvas linnadest maale, kui aega netu eks siis läheb nagu läheb. Inimfaktor pole selles imeriigis kunagi pingerea eesotsas olnud - küll baabad sünnitavad uued...

Irw...et siis Allika uulitses Keilas, 40 korteriga silikaattellistest kolme trepikojaga maja all asus ENSV partei ja valitsuse varjend...

Et siis mis mõttes jama? Mäletan, et tsiviilkaitseõppus tähendas seda, et vati-marlimask ette ja kooli keldrisse. Kust kohast oleks need sinu kirjeldatud üüber-varjendikohad kõigile tallinnlastele võetud, kui asi oleks kätte tõsiseks läinud? Needsamad tallinnlased olekski seda vesinikpommi oma paneelmaja keldris oodanud, sel lihtsal põhjusel, et sovjeediaegne "ilukirjandus" ei vastanud paraku tegelikkusele. Eduraportöörlus - "you know"

Kahjuks antud teemal levivad endiselt linnalegendid ja rumalused.
Ma olen sel teema korduvalt foorumis kirjutanud, miks ja kuidas, kuid see ei sega inimestel jampsi uskumist.

"Paneelmaja keldris vatimaskis vesinikupommi ootamine" oli ette nähtud kahel juhul:
1. rünnak algab ootamatult ja pole aega linnade evakueerimiseks, sellisel juhul on midagi "varjumine paneelmaja keldris" natuke parem kui eimidagi. Kõik ei ela epitsentris, ameeriklased võivad ka mööda panna jne.
2. antud koht asus tõenäolisest rünnaku sihtmärgist piisavalt kaugel, et inimesi ohustas taevast langev tuumasaast, hooned jäävad üldiselt terveks.

Lisaks tsiviilkaitse signaalile "õhuhäire" oli ka eraldi signaal "radiaktiivne saastumine".

"Plaanipärase" tuumasõja korral oli ülearune elanikkond sihtmärgiks peetavatest linnadest (selliseid oli Eestis kolm - Tallinn, Tartu ja Kohtla-Järve) aegsasti evakueerida. Kohale jäid ainult need, kel oli see hädavajalik ja neile olid ette nähtud ka varjendid.

Laiemale elanikkonnale varjendite puudumine polnud ainult NSVL omapära, vaid sama probleem oli ka Saksamaal, GB-s, USA_s jne. Elanike plaaniti evakueerida ka seal. Taolisi laiatarbe varjendeid ehitasid väikeriigid, kel oli lootust saada õigeaegne eelhoiatus üpris olematu.

Näiteks Moskva metroos asuvate suurvarjendite puhul oli drill selline, et uksed suletakse 6 minutit peale häire saamist. Kui sa elasid 14 kordse maja 12. korrusel, trepikoda on paanikas inimestest umbes ja metroojaamani on kilomeeter lipata, siis palju sellest üldise otstarbega varjendist kasu oleks? Sa jõuaks kohale siis, kui uksed on kinni ja jääd sinna oma vesinikupomme ootama.

Walter2 kirjutas:Ega siis nõuka aegne tsiviilkaitse näinud ette elanikkonna päästmist ja selleks sobivate varjendite ehitamist (kui siis vaid paberil ja plaanides). Partei ja valitsus ning aparatšikud tuli päästa, ülejäänud vaadaku ise kuidas saavad. Kui aega oli kupatati rahvas linnadest maale, kui aega netu eks siis läheb nagu läheb. Inimfaktor pole selles imeriigis kunagi pingerea eesotsas olnud - küll baabad sünnitavad uued...

Sul puudub toonastest tsiviilkaitseplaanidest lihtsalt igasugune arusaamine - mida asendavad kuulujutud, väljamõeldised jne.
Ja inimesti "kupatasid maale" ka USA, Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa jne. USA-s on linnades olemas vaid radiatsioonivarjeteks kohandatud keldrid - mis tõsisemal rünnakul hävivad koos sees olijatega. Ja kui venelased oleks üllatanud, siis need "ameerika eided" oleks surnud sealsamas linnades nii nagu oleks surnud siin ameeriklaste üllatusrünnaku korral.

Loomulikult on igas riigis "nomeklatuurile" (elik juhtkonnale) nähtud ette parimad varjendid. New Yorgis asuv tavainimesele mõeldud lihtradiatsioonivarje ei kanna ka seal välja võrdlust varjenditega, kuhu plaaniti viia "Washingtoni nomeklatuur". Eriti nomeklatuurne on veel president - sellele on ette nähtud lausa kolm võimalust - varjend Valges Majas, varjend linnast eemal ja lõpuks ka lennuk, millega tõmmata hädaorust minema.

Tallinnas näiteks asus nomeklatuurile varjend Rannavärava bastionis, mis oli ehitatud Pätsu ajal ja kus igale nomeklatuursele seltsimehele oli ette nähtud kahe kannika jagu põrandapinda. Varjend Kose kutsekooli tuli ju alles 1980ndatel.

Omal ajal Tartu Annelinnas elades räägiti, et häire korral tuleb minna naabermaja keldrisse. Et pidavat olema mingit moodi tugevdatud seintega või midagi sellesarnast. Ei oskagi kuidagi kommenteerida - ise ma seal keldris kordagi ei käinud, maja oli täpselt samasugune paneelikas nagu meie oma, midagi iseäralikku nagu varuväljapääse vmt. ka silma ei hakanud ja naabermaja rahvas hoidis keldris täpselt nagu meiegi oma kartuleid, hoidisepurke ja kõikvõimalikku kola. Keldriaknadki täpselt samadel kohtadel, ainult maja ise oli ühe trepikoja jagu meie omast lühem. Aga arvestades, kui lähedal Annelinn Raadi lennuväljale oli, olnuks vähegi võimsama tuumalöögi korral viimase pihta niikuinii pizdets olnud. Omamoodi huvitav on muidugi see, st nõukaaegsete kortermajade keldrites on nii seinad kui keldribokside ehituseks kasutatud lauad kõik valgeks lubjatud, mitte värvitud. Huvitav, kas nii oli lihtsam ja odavam või seepärast, et värvitud värk oleks hästi tuld võtnud, lubjatud aga mitte niiväga? See-eest ennast õnnestub mul keldris käies veel nüüdki pea alati kuskilt valgeks teha .

Keldreid lubjatakse üldiselt hallituse hävitamiseks. Meie oma keldrit lupjame igal aastal, Nõukogude korra viljastavates tingimustes sellist sagedust hoida muidugi ei õnnestunud. Mis muutis meetme kokkuvõttes kasutuks.

Kriku kirjutas:Keldreid lubjatakse üldiselt hallituse hävitamiseks. Meie oma keldrit lupjame igal aastal, Nõukogude korra viljastavates tingimustes sellist sagedust hoida muidugi ei õnnestunud. Mis muutis meetme kokkuvõttes kasutuks.

Ei ole minu silmad veel näinud, et nõukaaegse kortermaja lubjakihti kuskil uuendatud oleks. Nii nagu omal ajal tehti, nii on tänaseni. Ei lubjata isegi nüüd majade renoveerimise käigus, kuigi, olgem ausad, ega praegu seal enam erilist hallituse ohtu pole ka. Midagi hallitusohtlikku, nt. salvetäit kartuleid, seal enam ei hoita ja varem alalõpmata uputusi põhjustanud kanalisatsioonitorustik on ka üldjuhul korda tehtud. Renoveeritud majades ventilatsioonirestid ka paigaldatud. Aga eks need majad nõukaajal algselt nii 30-50 aastat kestma olidki planeeritud ehk selle ajani, kui me kõik kenasti kommunismi oleksime jõudnud ja igaühel oleks oma eramu või vähemalt ridaelamuboks olnud. Ma tahaks päris teada, missuguse maja fassaadile paigaldatakse ükskord tahvel kirjaga: "Arhitektuurimälestis. Korterelamu. 20. saj. teine pool" .

Kapten Trumm kirjutas:Meil levitatav jama, et Tallinna elanik pidi vesinikupommi ootama Mustamäe paneelmaja keldris, on täielik jama.

Aga Trumm, kus on siis need hiigelsuured varjendikompleksid, kuhu pidid tuumarünnaku puhul mahtuma Õismäe, Mustamäe, Lasnamäe. Lihtne vastus - neid polnud kunagi olemas ja paneelmaja kelder oligi neile see koht, kuhu ainuvõimalik varjuda.