www.militaar.net

Kriku kirjutas:Teemast välja, aga podcast on eesti keeles saade.

Taskuhääling. https://et.wikipedia.org/wiki/Taskuh%C3%A4%C3%A4ling

Tarbetu sõnavärdjas.

Saade on saade, ükskõik kas seda edastav aparaat mahub taskusse või mitte.

"Podcast" on minu jaoks ühtlasi viide, et saade on samanimelises formaadis leitav ja vastava rakendusega kuulatav.
"Saade" on laiem mõiste ja kõik saated pole kõigi rakendustega kuulatavad - vaadatavad.

Offtopic, aga podcast on samapalju "saade", kui minutiline videolugu "film".
Saade on programmi osa, podcasti kõige iseloomulikum tunnus on minu arust, et ta pole "live". P.S. raadios on sõnal produktsioon veidi teine tähendus, ehk ettesalvestatud saade on ikkagi live.

Mulle isiklikult meeldiks nuti või põimhääling, sisuliselt täpse mõistena.
Raadio üks tore omaaegne nimi oli muide hiilgevõrk (ühest vist 1913. aasta füüsikaõpikust)
/offtopic

Mis see "live" tähendab? Eesti keele üle ei suudeta enam arutada ingliskeelseid sõnu kasutamata?

Nii raadios kui televisioonis on kordussaated ning praegu ka järelvaadatavad saated.

Hätta jääb selle tõlkimisega, samasugune vastik mõiste on sound. Ma kasutan nii otse, kui otseeeter, kui eeter, kui kuuldel nt, aga neid kontekste on veel. Kui ma üritust tehes puldis istun, mis see siis on? (Voogedastuse korral ilmselgelt mitte live, kuna maailm näeb toimuvat nihkes...)
Ka otsestuudiosse helistaja võib olla ja vahel peab olema viitega, et vajadusel katkestada saaks enne eetrit..


Puldi põhiväljundi nimi on tihti "program", aga see selleks...

Sound võiks näiteks kõlaruum olla. Need mõlemad on veidi laiemad mõisted, kui algul puusalt lastes tundub.

P.S. raadio ja televisioon on programmipõhised lineaarmeediad. Programm koosneb saadetest. Saated käivad saatekavva.
Podcast on tehniliselt omaette kanal.

Aga võib-olla alustaks sellest, et õpiks eesti keeles mõtlema...?

Ma liigutan varsti selle saba siit minema, kannatust...

Need on sisu omavad mõisted. Päris ükskõik ei ole, kuidas kasutada.

Põimhääling pole klassikalises mõttes saade, sest ei kuulu saatekavva ja pole mõeldud otseeetrisse.

On parem?

Minu arust on saadet saatekava järgi defineerida sama mõistlik kui raamatut raamatukogu kaudu.

Ja teatavasti on olemas ka erisaated, mis saatekavva ei kuulu.

Oeh. No neid erinevusi on ikka päris palju, alates tööprotsessist, kaasatud rollidest. Podcastid üldjuhul on omaette kanalid, väga kindla ja kitsalt defineeritud sihtgrupiga jne.

Mingi suvalise saate kuhugi ülesriputamine ja selle RSS kättesaadavaks tegemine on selle saate kättesaadavaks tegemine, mitte podcast.
Jah loomulikult, podcasti puhul räägime samamoodi žanritest jne, aga ta siiski pole programmi sobituv terviktükk.

Ja see "saade" sõna juba ise kannab tähendust, millise omaduse puudumisele ma podcasti puhul tähelepanu juhtisin. Me ei "saada" ega "anna eetrisse" mitte midagi.

Sellest erisusest ongi raske aru saada, kui ise pole teinud. Ka vanad raadiohundid porisevad. Samas, mängureeglid on samad, mis (montaaž)saate tegemisel. See on aga suhtkoht väljasurnud nähtus tänapäeval, natuke reportaaže tehakse, aga..

Tänapäeval tähendab saade ka kättesaadavaks tegemist kaabli kaudu.

Erinevuste kohta tootmisprotsessis ma ütleks nii, et loeb tulemus ja selle funktsioon. Nii auruvedur kui elektrivedur on vedurid, sest veavad rongi. Igasugu saateid, ka neid, mida sina võõramaise nimega nimetad, tarbivad inimesed funktsionaalselt sarnasel viisil.

Ma ütlesin, et ma eelistaks ise põimhäälingut ja tarbitakse erinevalt. Tavaraadio on lineaarmeedia.

Tegelikult vist võiksime lõpetada, üksteist me ümber ei veena?

häh kirjutas:Ma ütlesin, et ma eelistaks ise põimhäälingut ja tarbitakse erinevalt. Tavaraadio on lineaarmeedia.

Digitaalse raadio & televisiooni ning järelvaatamise ning -kuulamise ajastul enam ei ole. See erinevus, mida sa määravaks pead, on kunstlik. See, et saated tulevad tingimata järjest, kadus samade tehniliste arengutega kui tekkisid "podcastid".

Tänapäeval võib neid täiesti ühtmoodi tarbida - valitakse aparaadist saade, mida tahetakse ja kuulatakse-vaadatakse. Kus reas see nn. saatekavas on, ei oma seejuures erilist tähtsust. Mina näiteks vaatasin Viini filharmoonikute uusaastakontserti 1.-2. jaanuaril kolmes jaos, millest ainult esimesed 20 minutit olid otseülekanne.

Samamoodi jääb ajaleht ajaleheks, kuigi internetis ilmunud väljaandes võid menüüst ükskõik millise artikli valida lugemiseks ega pea lappama paberlehte, kus need lineaarselt üksteise järel on. Ja artikkel jääb ikka artikliks, mitte ei muutu taskulugemuks.

Kriku kirjutas:Mis see "live" tähendab? Eesti keele üle ei suudeta enam arutada ingliskeelseid sõnu kasutamata?

Nii raadios kui televisioonis on kordussaated ning praegu ka järelvaadatavad saated.

Alati võimalus keele politsei asutada ja sinna tööle minna. Elu areneb ja samuti kasutatav sõnavara. Live on lihtsam öelda kui otseeeter vms sõna.
Siin natuke sulle eneseharimiseks https://en.m.wikipedia.org/wiki/Podcast

Küsimus pole mitte selles, et saated tulevad järjest, vaid et nad moodustavad tervikliku programmi.
Samamoodi on vahe suvalisel playlistil (esitusjärjekord) ja DJ (plaadiratsutaja) tegevusel.

Aga see "sound" sõna, mida enne mainisin, sisaldab ka eeldust ja ootust. Auditive cue on see peen sõna, ehk kõlaruum oleks ok, aga helipilt minu arust mitte, seal tekkib ka segadus soundscape'iga jne. Terminite ümber piisavalt jauratud ja ei ole see teps mitte lihtne nagu tundub.

Et jah, tegijate jaoks on laiv ja nii on. Air vaste on eeter, aga nt kontserdi kontekstis head omasõna pole. Elav esitus? Kontsertheli? Ikka saab, miks mitte.