Soome lennuväe hangetest

[Kapten Trumm]

Üks pilt Soome kuulsusrikkast sõja-ajaloost.
NB! Soome numbritega Lada pole mitte Soomest Venemaale toodud, vaid pilt ongi Soomes tehtud.
Foto on tehtud 1980ndate lõpus/90ndate alguses.

[aht0]

Soomes neid eksport-Lada'sid ikka liigub..

[AndrusP]

Üks pilt Soome kuulsusrikkast sõja-ajaloost.
NB! Soome numbritega Lada pole mitte Soomest Venemaale toodud, vaid pilt ongi Soomes tehtud.
Foto on tehtud 1980ndate lõpus/90ndate alguses.

On küll offtopic, aga mis selle pildi lugu on? Sunniti maanduma või hädamaandumine? Tundus huvitav...

Tõmmati "Lada"-ga alla?

[Walter2]

ilmselt lendur nägi Ladat ja arvas et on Venemaal ning maandus - kodumaa visuaalne tuvastus..

[Kapten Trumm]

Tegelt on asi lihtne, NSVL/VF tegi omal ajal ägedat müügitööd, et Soome vahetaks oma MiG-21'd just MiG-29 vastu. Vähemalt üks kord oli demoüritus Rissala baasis Karjalas. Antud foto ongi ilmselt tehtud toona, mingi rajalt väljapaneku teemal, kus lennuk püüti kinni soomlaste pidurdusköitega.
Ilmselt siis venelane eksis maandumisel või oli nt tõrge pidurduslangevarju/piduritega.

Soome valik mitte võtta MiG-29t konkursi lõppvooru oli mittepoliitiline ja praktiline - esiteks lennuk tõotas krõbedaid kulusid ja teiseks vene tehnika mahajäämus.

[Leo]

See pilt on ilmselgelt ajast kui Soomes eelmine kord hävitajate valik olo, vene lennukeid ei valitud sest kvaliteet oli kesine ja jooksvad kulud suured

[Kapten Trumm]

Toona kandiseerisid siis lõppvoorus Mirage 2000, F-16, Gripen ja F/A-18. MiG-29 sinna ei kutsutud.

[Viiskümmend]

Soome meedia on sellest päris palju kirjutanud, et Hornetite ostmine oli 100% poliitiline valik. Põhjusel, et NATOsse astumist Soomes ei kaalutagi on Soomel vaja USAga mingit muud pidepunkti ja Hornetid oli selline teema, mis Soome ja USA vahel vajaliku minimaalse poliitilise ja julgeolekualase koostöö tekitas. Hornetite ostmisega sai Soome USA suunal linnukese kirja, et kodus NATOga liitumise teema laualt maha pühkida. Ka praeguse hävitajahanke eel rääkisid Soome poliitvaatlejad, et kuna Soome välispoliitika ei ole muutunud siis on täiesti võimatu, et järjekordselt ei ostetaks Soomele USA hävitajad. Selle sammu taga on täpselt sama loogika, et Soome loob USAga kahepoolsed poliitilised suhted pigem läbi mingi alternatiivi ehk suure relvahanke, et vältida NATOga liitumise ja liitlaseks hakkamise teemat, et saaks siis Moskvaga edasi flirtida ning Moskvale sobib see ideaalselt.

[Kapten Trumm]

USA-s oleks saanud linnukese ka F-16 ostes.
Hornetite ost oli esimene kord, kus sõjaväelased said (etteantud eelarve piires) ise valida.

Horneti kasuks langes kaalukauss peamiselt seepärast, et USA pakkus (ilmselt kaudse toetusena tootjale, kuna F-16 tootjal oli tööd piisavalt) üsna viimasel hetkel koos lennukiga kaasa AMRAAM keskmaaraketid, mille lahingudebüüt oli alles olnud 1992 ja siin ei olnud ei Miragel ega Gripenil midagi vastu panna. Ka F-16-l mitte (seda pakuti koos AIM-7 Sparrow-ga). Soome oligi üks esimesi riike, kes AMRAAMid endale sai.

Lisaks tuleb siin veel arvesse võtta ka Soome lennuväe traditsiooni maanteedel baseerumiseks. Siin on jällegi jäme ots F-18 käes, mis on ette nähtud tekil kasutamiseks, tema aeglase kiiruse stabiilsuse/juhitavuse tõttu+väga tugev telik. Siin pakkus konkurentsi ainult Gripen, aga sellel oli pakkuda ainult visioon uutest rakettidest, ameeriklased aga pakkusid uusi relvi kohe ja reaalselt. Seega maantee kriteeriumi järgi poleks F-16 "tolmuimeja" ja Mirage "lennanud".

Soome ÕV valis käeulatuses olevate lennukite hulgast summa summarum parima paketi. Kuigi nt Venemaaga oleks saanud teha kaubavahetust ja kustutada võlga (mida õhutõrjega hiljem tehtigi). Aga noh, tõsi on ka see, et Buki taolist kooslust läänest osta polnud võimalik.

[Gideonic]

Seega maantee kriteeriumi järgi poleks F-16 "tolmuimeja" ja Mirage "lennanud".

See on natuke liigne lihtsustus ja seda on kummutatud ka viimase lennukihanke juures. Nimelt Soome on koguaeg maanteelt lennanud, ka Drakenitega (mis on kaugelt ebasobivamad selel jaoks kui ülalmainitud lennukid). Vähemasti kõik viimase hanke pakkujad rahuldasid kõik varulennuvälade nõuded.

Seda enam et varulennuväljad enamasti tegelikult ei ole maanteed (soomes on eri tasemel lennuvälju palju) lihtsalt maanteed kipuvad olema kõige rohkem pilku ja kaamerat püüdvad.

Soome meedia on sellest päris palju kirjutanud, et Hornetite ostmine oli 100% poliitiline valik. Põhjusel, et NATOsse astumist Soomes ei kaalutagi on Soomel vaja USAga mingit muud pidepunkti ja Hornetid oli selline teema, mis Soome ja USA vahel vajaliku minimaalse poliitilise ja julgeolekualase koostöö tekitas. Hornetite ostmisega sai Soome USA suunal linnukese kirja, et kodus NATOga liitumise teema laualt maha pühkida. Ka praeguse hävitajahanke eel rääkisid Soome poliitvaatlejad, et kuna Soome välispoliitika ei ole muutunud siis on täiesti võimatu, et järjekordselt ei ostetaks Soomele USA hävitajad. Selle sammu taga on täpselt sama loogika, et Soome loob USAga kahepoolsed poliitilised suhted pigem läbi mingi alternatiivi ehk suure relvahanke, et vältida NATOga liitumise ja liitlaseks hakkamise teemat, et saaks siis Moskvaga edasi flirtida ning Moskvale sobib see ideaalselt.

See on küll mingi SL Õhtuleht stiilis sopalehe soperdis. Eelmise hanke kohta on ka väga põhjalik raamat välja antud ning põhjendusi, miks Horneti pakkumine oli selgelt sõjaliselt parim, oli palju (nagu ka viimase hanke F-35 kohta) akf Trumm on ka osad eespool ilusti välja toonud. Mõlemal hankel valis Soome sõjavägi välja ühe sobiva lennukitüübi. Poliitikutel jäi üle ainult otsustada kas see sobib või mitte, mitte ise lennukitüüpi valida.

Kui natukenegi lugeda mis hankekriteeriumid olid ja kuidas neid hinnati, peab ikka väga uhuu olema et sealt mingit poliitilist alatooni välja lugeda.

[Lemet]

Seega maantee kriteeriumi järgi poleks F-16 "tolmuimeja" ja Mirage "lennanud".

F-16 osas see väide väga ei päde, mitmed riigid opereerivad nendega maanteedelt.

https://youtube.com/shorts/oWY9ds2QgKk?feature=share

Või see...

https://youtu.be/TAuhXoYEuAM

https://youtu.be/vR6yffOLq6w

[Viiskümmend]

Toonane kaitseminister Elisabeth Rehn kirjutab oma raamatus, et Hornetite ost oli kolme poliitiku suur diil, millel oli oluline välispoliitiline mõõde, toonane peaminister Esko Aho kirjutab oma eelmisel aastal ilmunud raamatus, et üldse mingit poliitikat ei olnud. Tagantjäreletarkus näitas omakorda, et F18 ost osutus soomlastele väga kiiresti 2 x kallimaks, kui pakkumises ja hankeanalüüsis kirjas oli aga lennuk on kindlasti hea, ei kahtle. Lama + Hornetid põhjustasid Soome laiapindse riigikaitse arendamise osas ju mingi 10 aastase katkestuse.

[Kapten Trumm]

F-16 osas see väide väga ei päde, mitmed riigid opereerivad nendega maanteedelt.

Kindlasti saab, lihtsalt tee tuleb harjaga üle käia. Kui tehnik on lennuki nina alla unustanud nr 12 lehtvõtme, siis sellel lennukil tõmbab mootor selle sisse nagu nalja. Kui mootor töötab, on rangelt keelatud seista lennuki kõrval kabiini juures.

Venelastel on seepärast MiG-29-l stardil õhuvõtt tiiva pealt ja Su-27-l on õhukogujates võrgud, mis tõusevad üles koos rataste sissetõmbamisega. F-16-l on paljas õhukoguja ja null kaitset.

Ja muidugi, kui võrrelda telikut, siis maanteel on F-18 parem. Teliku rööbe ja baas suurem (lennuk stabiilsem) ja tegelikult on F-18 telik ka robustsem ja energiamahukam (mis päästab päeva robustse maandumise korral).

[Kapten Trumm]

See on natuke liigne lihtsustus ja seda on kummutatud ka viimase lennukihanke juures. Nimelt Soome on koguaeg maanteelt lennanud, ka Drakenitega (mis on kaugelt ebasobivamad selel jaoks kui ülalmainitud lennukid). Vähemasti kõik viimase hanke pakkujad rahuldasid kõik varulennuvälade nõuded.

Ma siiski jään eriarvamusele, lennukikandjal kasutamiseks mõeldud F-18 ületab teisi ikka päris tugevalt, konkurentsi pakub siin ainult Gripen. Lennukikandjal edukaks kasutamiseks peavad olema väga head lennuomadused väikestel kiirustel (horneti tiib väikse noolsusega ja tiib koosnebki rohkem taga- ja eestiibadest), stabiilne ja tugev telik - need kõik kuluvad ära igasugu teejuppidelt lendamisel. Energiamahukas telik (suur käik pluss robustsus) muudavad asja vähem tundlikuks raja ebatasasustele ja piloodi eksimustele.

Hornet jälle pole eriti sobiv püüdehävitaja rollis - kiirus, kõrgus ja kõrgusekogumise võime on sellel (kompromissina ülaräägitule) pigem kesised. Siin näiteks Mirage ja MiG-29 rokiks.

Lennata saab muidugi kõigega, osade tüüpidega on see lihtsalt riskantsem ja nõuab piloodilt rohkem kogemusi/oskusi.

[Viiskümmend]

Seda hanget hakati ettevalmistama 1988. a ning 1990. a veebruaris kutsusid soomlased hankesse Saabi, Dassauldi, Mikojani ja General Dynamicsi (F-16). McDonell Douglas ei olnud üldse kutsutute hulgas, veel detsembris 1990 kinnitas Soome kaitsevägi, et McDonell Douglas ei kuulu soomlaste poolt hankesse valitud kandidaatide hulka, viis kuidas McDonell Douglas millalgi 1991-92 aastal läbi tagaukse sellesse hankesse üldse pääses on ju endiselt müstika. Hankes kalkuleeriti Hornetite lõppmaksumuseks 3 miljardit, lennukite tegelik maksumus ületas aga 8 miljardit. Samamoodi oli hankes nõutud 100% vastuost, millest lõpuks täideti ainult 10%. Väga eeskujulik paindlikkus neil soomlastel.