www.militaar.net

Jahimaja asus Putki külas Mustajõe ääres.
Tegemist pole küll militaarrajatisega, aga võis sellena kasutusel olla.

Kas keegi on näinud/omab pilti jahimajast või on kirjanduses kohanud selle kirjeldust/muud infot hoone kohta?


Infot vajan raamatust loetu põhjal küsimuse lahendamiseks. Ei oma infot millegi materiaalselt väärtusliku leidumise kohta selles kohas
Ette tänades.

Mõningates allikates, eriti mis puudutab Teist piirikaitserügementi, räägitakse Putki metsavahimaja asundusest. Kas seda mõtled?

Arvatavasti on tegemist sama asjaga. Tõenäoliselt oli jahimaja mõisnikele püstitatud ja võidi asunduseks nimetada peale reformi.
Mind huvitab, kas hoone oli ühe või kahekorruseline ja millisest materjalist, puit või kivi.

Meinhard Leetmaa 2. piirikaitserügemendist mainib lahingukirjeldustes Putki metsaülema maja. Täpsemat kirjeldust paraku ei anna.

Üldse oli Putki külas neli talu: Peekmuri (Kokk), Metsamaa (Lampe), Metsniku (Lohuaru), Metsavahi (Koljat) - sulgudes perekonnanimed.
Metsnikuks sobib AIS järgi Johannes Lohuaru.

Aga kus ja mis kontekstis seda objekti jahimajaks nimetatakse?

Jahimaja on peal 25 aasta kaardil.
Ma ei tea, kas maja oli sõjaajal olemas. Tõenäoliselt oli tegemist mõisaaegse ehitisega. Mustajõe eraldati Kurtnast karjamõisana 18 saj ja hiljem oli rüütlimõis. Vaevalt, et mõisnik seal soos elas, aga jahimajaks superkoht.

Mengeli "Suurim armastus II":

lk. 32
/.../Poruni jõe delta ja Metsküla vahel asuvad Mustjõe küla ja sellest veel mõni sada meetrit lõuna poole Putki metsavahi maja. Seal oli kunagi olnud mingisugune raudtee (vististi metsaveoks), mida tõendas selle muldkeha, mis kohati oli veel kaetud rööpmetega./.../

Mainitakse veel, et maja oli sel ajal (märtsi lõpp 1944) juba varemetes. Samuti kõrvalhooned.

Seda siis metsavahi maja kohta. Raamatus on seda infot veelgi.

Võib-olla on mingit infot selle jahimaja kohta Mustjõe mõisa dokumentides:

Mustjõe mõisa plaanid Arhivaal ERA.62.28.24072 1924-1926
Mustjõe mõis Arhivaal ERA.62.28.1071
Möller, Stella avaldus Mustjõe mõisa (Schwazzenbeck) kinnisvarade väljaostu kohta Arhivaal ERA.1356.3.744 1931-1932
Mustjõe mõis Jõeäär nr. 17a, eraldatud Uuetee nr. 17 Arhivaal ERA.T-3.22.692
Virumaal Mustjõe mõisa all olnud Jõekalda nr.A 1 maakoha kinnistu toimik nr.14099 Arhivaal EAA.4187.1.18807 1936

Metsavahimaja ja Jahimaja on vana kaardi peal eraldi üksustena Mustajõe mõlemal kaldal.
Raamatus “Bitva za Narvu” on juttu kahekorruselisest kivimajast Mustajõe lähistel. 12 veebruaril 44 peetud seal lahingut. Kohanime pole märgitud.
Putki jahimaja võiks selleks hooneks sobida, kuna seal metsakolkas vaevalt palju kivimaju oli.

Raamatus “Bitva za Narvu” on juttu kahekorruselisest kivimajast Mustajõe lähistel. 12 veebruaril 44 peetud seal lahingut.

Mengeli "Suurim armastus II":
lk. 28

/.../Kui venelased talvelahingute raames Leningradi ja Volhovi rindelt välja tungisid kuni Narva jõeni, siis moodustasid nad ka Narvast lõuna poole sillapea. Territoriaalselt hõlmas see enda alla kogu Kõrgesoo ning osaliselt ka Puhatu soo./.../

lk. 29
/.../Mõni aeg enne Teise Piirikaitse Rügemendi saatmist Putki metsavahi maja lõiku olid seal käinud ägedad lahingud, milledest osa võttis ka Rebase pataljon. Viimane oli seal isegi kaks korda kotti lõigatud. Sakslaste vasturünnakuga vabastati selles ruumis venelaste piiramisrõngast sealsed üksused koos Rebase pataljoniga/.../

Teise Piirikaitserügemendi Kolmas Pataljon vahetas seal välja Ida-Preisi 11. Diviisi.

Ise olen kuulnud ka mingist vanast puhkekohast ühelt vanalt karjääritöötahjalt. Mäletan et ta rääkis soos asuvast hoonest ja korralikust hüppetorniga veekogust selle juures . Kahjuks selle kohta kuulsin juba oma 10 aastat tagasi . Rääkis ta selles siis kui küsisime sealkandis kurikuulsa sõjatee ja raudtee harude kohta.

nebelwerfer kirjutas:Ise olen kuulnud ka mingist vanast puhkekohast ühelt vanalt karjääritöötahjalt. Mäletan et ta rääkis soos asuvast hoonest ja korralikust hüppetorniga veekogust selle juures . Kahjuks selle kohta kuulsin juba oma 10 aastat tagasi . Rääkis ta selles siis kui küsisime sealkandis kurikuulsa sõjatee ja raudtee harude kohta.

Jahimajast vaevalt midagi alles jäi sõjast. Puhkekoha jutt võib käia mõne Mustajõe ääres oleva puhkemaja kohta. Need on praegu suletud territooriumil.

aga kas seal suletud territooriumil varjatult liikuda on vöimalik?? vöi yldse mis juhtub kui ma seal kaevanduse territooriumil ringi jalutan??

liikuda saab, aga seal ei ole enam midagi vaadata. kaevandus on koha ikka korralikult ära rikkunud.

Karjäärid arenevad kogu aeg edasi, paistab, et nüüd hakatakse kaevandama ka põhja poole. Peatselt peame hüvasti jätma Metsküla ojaga.

Nimetatakse esimest küsimärgiga Mustajõe metsavahi maja varemeteks. Teisel pildi pataljoni staap metsavahi maja keldris. Märts 1944.

Siis järelikult III/2.prk, sest nemad võtsid sakslastelt sealse rindelõigu üle 23/24.02.1944 öösel.
Kas fotol olevate meeste nimed on ka teada? Patüliks oli M.Leetmaa.