www.militaar.net

Kellel huvi, siis SUVA endine vabrikuhoone Kotzebue tänaval on pühapäevani (14. juuni 2015)
näituse TASE raames külastajatele avatud.
Minnes valget joont mööda keldrisse - ja sealt omakorda trepist alla - jõuate läbi kahe avatud raudukse
70'date masinavärgiga varustatud tööliste pommivarjendisse.

Nagu siin korduvalt on seletatud, pole mõtet inimesi eksiteele viia- mingit töölistele mõeldud tsiviilkaitset või pommivarjendeid polnud ENSVs olemaski. Puha propaganda ja pakasuhha...

Tartus Sangari all oli ka kobedam varjend, kus õnnestus korra nõuka ajal ekskursioonil käia 80`te keskel. Mis tast praegu on saanud, ei tea.

Rõivatööstus oli üks neist, mis pidi jääma linnadesse tööle, kui muu rahvas evakueeritud oli. Üldiselt enamik tööstust jäi, ka siis kui polnud relvatööstus. Näiteks piimakombinaat, leivatehas, eks selle toodag oleks siit veoautodega veetud sinna, kus evakueeritud asusid.

Metallitööstustel oli tavaliselt kuskil laos konserveeritud pingipark millegi sõjalise tootmiseks - nt Vasar pidi hakkama tootma padruneid.

Ma kujutan seda konserveeritud pingiparki ette
Õige nimega "varuosade salaladu".

Kapten Trumm kirjutas:Rõivatööstus oli üks neist, mis pidi jääma linnadesse tööle, kui muu rahvas evakueeritud oli. Üldiselt enamik tööstust jäi, ka siis kui polnud relvatööstus. Näiteks piimakombinaat, leivatehas, eks selle toodag oleks siit veoautodega veetud sinna, kus evakueeritud asusid.

Hmm.... Rõivatööstus oli klassikaline kergetööstusministeeriumi (vähetähtis) teema. Mul tekib meid postitusi lugedes õigustatud küsimus et keda siis üldse linnast evakueerima oleks hakatud? Neid kes ka rahuajal 101. kilomeetri peale oleks saadetud? Juutuubereid ja tiktokkereid ja suunamudijaid ja selgeltnägijaid siis ju ei olnud ja milleks need bussikolonnid?

vanahalb kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Rõivatööstus oli üks neist, mis pidi jääma linnadesse tööle, kui muu rahvas evakueeritud oli. Üldiselt enamik tööstust jäi, ka siis kui polnud relvatööstus. Näiteks piimakombinaat, leivatehas, eks selle toodag oleks siit veoautodega veetud sinna, kus evakueeritud asusid.

Hmm.... Rõivatööstus oli klassikaline kergetööstusministeeriumi (vähetähtis) teema. Mul tekib meid postitusi lugedes õigustatud küsimus et keda siis üldse linnast evakueerima oleks hakatud? Neid kes ka rahuajal 101. kilomeetri peale oleks saadetud? Juutuubereid ja tiktokkereid ja suunamudijaid ja selgeltnägijaid siis ju ei olnud ja milleks need bussikolonnid?

Mul jälle tekkis küsimus, et millisest allikast akf Trumm oma põhjatud teadmised evakuatsiooni plaanidest on ammutanud?

No vähemalt Klementi vabriku all oli küll väga vägev varjend.

Seostada mingite varjendite olemasolu tehasehoonete või muude massiivsete käitiste all nende toodangu võimaliku eripäraga või kaitse-/militaarsuunitlusega on natuke meelevaldne. Ilmselt olid siin mängus ehituslikud nüansid nende projekteerimise ajal, mõne puhul kindlasti ka rahvastiku elamistihedus hoone lähemas ümbruses võimalusega pakkuda neile kaitset. Võib-olla üleliidulises alluvuses olevate tehaste puhul mängisid rolli ka Moskvast tulnud nõuded, mine võta kinni.

Mul jälle tekkis küsimus, et millisest allikast akf Trumm oma põhjatud teadmised evakuatsiooni plaanidest on ammutanud?

Äkki on uurinud, õppinud, küsinud targematelt? Ei tule pähe sellist võimalust?

AMvA kirjutas:No vähemalt Klementi vabriku all oli küll väga vägev varjend.

Ma kunagi postitasin ühe taolisse teemasse koopiad 1990ndate alguses tehtud Tallinna varjendite inventuuri andmed.
Kui ma õigesti mäletan, siis see Klementi oma peaks olema klass III (2 bar), kõigi vilede ja tuledega.

Miks tekstiiliettevõtted pidid töötama, küsis keegi. No tule taevas appi, kes siis neid sõjaväeriideid ja laatsarettide voodipesu oleks õmmelnud?

Walter2 kirjutas:Seostada mingite varjendite olemasolu tehasehoonete või muude massiivsete käitiste all nende toodangu võimaliku eripäraga või kaitse-/militaarsuunitlusega on natuke meelevaldne. Ilmselt olid siin mängus ehituslikud nüansid nende projekteerimise ajal, mõne puhul kindlasti ka rahvastiku elamistihedus hoone lähemas ümbruses võimalusega pakkuda neile kaitset. Võib-olla üleliidulises alluvuses olevate tehaste puhul mängisid rolli ka Moskvast tulnud nõuded, mine võta kinni.

Ei ole siin midagi meelevaldset.
Metall ja tekstiil omas üldiselt sõjalist suunitlust.
Kuna aga toidu logistika sisaldas töötlemist linnas, siis pidid piimakombinaat, Leibur jne tööd jätkama, toodang veeti pärast laiali. Kui evakueerida Tallinnast 380 000 inimest maale, siis ei saanud ju neile anda törtsu teravilja ja purgitäie toorpiima, et toitke end ise.

Rahvastiku tihedus? No õismäe kohta oli üksainuke varjend (Terase tehas) ja seegi eemal elumajadest.
Mustamäel oli rohkem, kuna seal oli tööstus, Klementi, telefonivõrk, Leibur jne. Sama ka Lasnamäel.

Kuidas reaalselt kujutada ette, et pärast tuumanätakat (isegi kui personal jääb varjendis suuremas osas ellu) läheb töötajaskond mingi aja pärast (päev, kaks?) üles tootmistööd jätkama - õmblema, leiba küpsetama, padruneid tootma? Pole küll asju uurinud, õppinud ega konsulteerinud, samuti reaalset tuumakat üle elama pidanud aga rohujuuretasandi loogika ütleb, et sellest küll midagi välja ei tule. Raske on uskuda, et tehasealune varjend peab tagama personali ellujäämise tootmistöö jätkamiseks. Mis on järgi masinatest, elektroonikast, arvutitest, tootmissisenditest, toiduainetetööstuse toormaterjalist (hävingule lisaks on need ju kõik saastunud?)? Kuidas on lood vee, elektri, sidega? Isegi kui raud ja betoon oleksid terved on tingimused üleval ju normaalseks eksisteerimiseks võimatud - radiatsioonist ja saastumisest ei vabaneta niipea. Ellujäänud inimestel on esmamure kuidas edasi hing sees hoida ning mis on saanud lähedastest selmet tehast käigus hoida käskigu partei ja valitsus mida iganes.

Küsimus pole mitte töö jätkamises peale tuumanätakat (pole kuigi võimalik), vaid töö jätkamises enne tuumanätakat.
Kuidas sa kujutad ette tööliste tööle saamist ja nende töömoraali, kui on teada, et asutakse sihtmärgialal ja löök hävitaks nad koos vabrikuga. Arvan, et enamik töölisi üritaks lihtsalt koos oma perega linnast jalga lasta. Pered päästetakse (viiakse ohutusse kohta), aga nemad ohverdatakse?

Kriis, kus linnad on evakueeritud, aga üldine linnadepõletamine pole alanud, võib kesta ju nädalaid? Tallinna linn võibolla polnud ka USA sihtmärkide nimekirjas kuigi kõrgel kohal, venelastel oli tähtsamaidki objekte, mida hävitama asuda.

Kapten Trumm kirjutas:

Mul jälle tekkis küsimus, et millisest allikast akf Trumm oma põhjatud teadmised evakuatsiooni plaanidest on ammutanud?

Äkki on uurinud, õppinud, küsinud targematelt? Ei tule pähe sellist võimalust?

No ilmselgelt oled uurinud, õppinud, küsinud targematelt.

Kust sa uurisid? Mingi raamat, teatmeteos, evakuatsiooni juhend, interneti lehekülg?

Kust sa õppisid? Mis koolis, kelle käest?

Huvitav oleks teada algallikaid, sooviksin neid ka ise tudeerida.