Mike Ryan seletab Ukraina strateegiat lahti:
https://twitter.com/WarintheFuture/stat ... 1478251520
Venelased kavandasid sõja alguses midagi sarnast (nii vähe kui ma olen aru saanud, siis üksteist toetavate operatsioonide teooria töötasidki algselt nemad välja). Nende tegevuste erinevused UA omadest ongi läbikukkumise põhjuseks:
1) operatiivsuundi liiga palju;
2) taktikaline saamatus: julgestamata kolonnid, eri väeliikide koostöö jättis soovida.
Donbassi lahing oli juba agoonia algus - senisest strateegiast loobumine ja keskendumine ühele ründesuunale, mis muutis nende käitumise ettearvatavaks, kanaliseeritavaks ja manipuleeritavaks. Täiendava surve vene armeele lõi poliitiline juhtkond oma sõjaliselt mõttetute eesmärkide prioritiseerimisega (eeskätt Dnepri paremkaldast ning Hersonist iga hinna eest kinni hoidmisega) ning mida aeg edasi, seda enam ka otseselt lahingutegevuse juhtimisse sekkumisega.
Males võidetakse ka vastase erinevate nõrkuste samaaegse surve alla panekuga. Elul ja malel on aga ülioluline erinevus - males etturid tagasi ei käi, elus aga võib alati nõrkuseks kujunenud positsioonilt taanduda ja ümber grupeeruda. Venemaa seda viimast võimalust ei kasutanud, kui vaja oli.
Lõpetan selleks korraks diletantliku targutamise ja palun targematel kommenteerida.
