Geomeetria tingib selle et tanki soomus ei saa olla kuskilt eriti paks v.a. kere ja torni esiosast ning torni küljed.otsija86 kirjutas: ↑02 Juun, 2023 22:52Mind paneb veidi mõtlema see kaudtulega tankide hävitamine. Teadupärast teatud sobivast asendist ei suuda ka teise tanki spetsiaalne soomustläbistav moon tanki hävitada ja siis mingid kaudtule mürsukillud, millel tanki spetsiaalmoonaga võrreldes olematu soomusläbistavus piltlikult öeldes laseb tanki õhku. Mismoodi see mürsutabamus välja peaks nägema muidu, et tank sedasi hävitada, mürsk peab tankile põhimõtteliselt ülevalt lagipähe kukkuma ja siis inertsi pluss plahvatusjõuga suudab pealmisest õhukesest soomusest läbi tungida ja tanki hävitada?Hukatus kirjutas: ↑02 Juun, 2023 20:25 T90M lasti kaudtulega põlema.
https://twitter.com/UAWeapons/status/16 ... 7418212352
Need on ainukesed kohad kus tankil on paksem soomus, mujal on seda pigem vähe (ja sellest hoolimata läheneb Lääne tankide kaal 70ele tonnile). Siin Abramsi läbilõige:
Vene omadel ei jagu seda soomust isegi mitte igalepoole torni külgedel, vaid ainult esiossa:
Lakke ei ole võimalik puhtalt pindala tõttu panna paksemat soomust kui mürsu-(killu) kindlat. Ja suurtükimürsud reeglina ei teegi tankile suuremat häda, kui need ei kuku just väga lähedale. Halvimal juhul kahjustavad optikat või elektroonikat.
Tanki kindlaks hävitamiseks, eriti selliselt nagu videos, on reeglina vaja ikka otsetabamust (ja otse lakke ei pea 155mm mürsku mitte ükski tank). Siia lisandub tõik, et Vene tankide üks suurimaid puuduseid on see, et nende "karuselli" tüüpi automaatlaadur asub otse torni all:
Ehk mürsk/rakett, mis tabab torni pealtpoolt, jõuab reeglina ka moonani, süüdates selle. See põhjustab omakorda vähemasti tanki mahapõlemise. katastroofilisemal juhul ka kuulsa "torni heitmise".
Antud video on lõigatud, seetõttu on raske midagi kindlalt väita, aga laskude vähesuse tõttu pole välistatud et tanki võis tabada ka täppismoon. Igatahes tundub küll et saabki mürsuga lagipähe.