hjl85 kirjutas: ↑28 Dets, 2022 13:35Nad ikka täiesti ogarad
Turist 47 kirjutas: ↑29 Dets, 2022 11:32Vene on/olevat avatud õiglasele rahule, aga mitte Kiievi tingimustel.
Nii Vene propagandat vaadates/lugedes kui ka siin kohalike venemeelsetega rääkides olengi tähele pannud, et
neid üldse ei häiri nende enda retoorika
sisemised vastuolud...ja nad vist ei pane neid ise üldse tähelegi. (Kasvõi "me ei sõdi ukrainlastega vaid nende valitsusega/natsidega" vs linnade pommitamine, ning neid näiteid on palju.)
Rahu teema on üks näide: ise lähevad Ukrainale kallale ja siis nõuavad "õiglast rahu", milleks peavad vaid oma tahtmise saamist. Selle juurde jutt, et ega siis nemad tahagi sõdida aga näe, pahad ukrainlased ei taha ju rahus kokku leppida (või relvi maha panna ja alla anda) ning head venelased on lihtsalt sunnitud sõdima ... Ja selliste juttude sisemised konfliktid ei häiri neid üldse.
Edit: üks näide selliste inimeste mõttemaailma sisekonfliktidest. Venemeelne kohalik, kellega rääkima sattusin, oli omajagu vihane, et "naša armija" oli sõjaks Ukrainas halvasti varustatud. Küsisin üle, et miks "naša", kui oled sündinud/kasvanud/elamas Eestis? Tema on uhkusega Vene kodaniks ja sellepärast "naše", vot!
Ja mõne aja pärast kiidab, et küll "naša respublikas" (!!!) on ikka asjad head, näe kuskil Vene oblstites olla mingi ametnike ja pättide omavoli. Küsisin siis, et mis "naše respublikast" jutt, kui "naša" oli ikka teisel pool piiri? Inimene siiralt solvus, tema olla siin sündinud ja kuidas siis Eesti tema kodumaana ei ole alati "naša" (ja nii edasi ja edasi).
Kohati on nende arusaamad "naša" ja "mitte-naša" nagu Schrödingeri kass: justkui on olemas aga tegelikult ei ole ka